Eestis aastatel 2006-2015 sigadelt, veistelt ja koertelt isoleeritud Escherichia coli ja Enterococcus´e perekonna mikroobide ning lehmadelt isoleeritud mastiidipatogeeenide antibiootikumiresistentsus

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Veterinary SciencesAntimicrobial resistance has been a global emerging threat in both human and veterinary medicine during last two decades. Antimicrobial resistance as a global problem needs to be handled on national, regional and international levels as a “One Health” approach with involvement of professionals in human and veterinary medicine. This broad-based overview of antimicrobial resistance of animal (swine, cattle and dogs) bacteria isolated in Estonia creates a basis for the future investigations and analyses of the resistance development in Estonia. The prevalence of acquired antimicrobial resistance both in commensal bacteria of the enteric microflora of healthy animals (swine and cattle) and animal pathogens indirectly indicates the magnitude of the selective pressure from the use of antimicrobials in animal populations. In light of this, we strongly recommend assessment of the treatment plans in the swine industry in Estonia in order to ensure the prudent use of antimicrobials and to minimise the potential spread of resistant bacteria from swine to the environment and to humans. The use of antimicrobials in cattle in Estonia should be reviewed. Appropriate guidelines for antibiotic usage were first published in 2012, while completed guidelines for antimicrobial treatment of different animal species were published and implemented in 2018. A system for effective control of the use of antibiotics in veterinary medicine in Estonia is still needed.Mikroobide antibiootikumiresistentsus on nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiinis suur ja kiiresti kasvav probleem viimased paarkümmend aastat. Mikroobide resistentsust antibiootikumide suhtes tuleb käsitleda nii veterinaar- kui ka inimmeditsiini siduva ühtse („üks tervis“) probleemina ning resistentsuse kujunemist saab vähendada ainult ühise jõupingutusega. Käesolevas töös käsitletud laiapõhjalised uuringud näitavad loomadelt isoleeritud mikroobide antibiootikumiresistentsuse taset uuritud loomaliikidel (siga, veis ja koer) Eestis ning moodustavad baasi edasiste samasuunaliste uuringute tarbeks. Mikroobide antibiootikumiresistentsus nii tervetelt kui ka haigetelt sigadelt ja veistelt isoleeritud soolebakterite (Escherichia coli ja enterokokkide) hulgas viitab kaudselt antibiootikumide kasutamise pikemaajalisele mõjule nendel loomaliikidel. Uuringute põhjal saab väita, et Eestis tuleb üle vaadata ja korrigeerida eelkõige sigade antibiootikumiravi tavad ja plaanid, et kindlustada antibiootikumide mõistlik kasutamine ning vähendada resistentsete mikroobide kujunemist ja levimist keskkonda ning inimestele. Tuleb muuta antibiootikumide kasutamist veistel. Esmased juhendid antibiootikumide otstarbekaks kasutamiseks loomakasvatuses on välja töötatud ning avaldatud 2012. aastal, täiendatud ja parandatud juhendid on avaldatud 2018. aastal. Eestis tuleb välja töötada ja rakendada süsteem loomadel antibiootikumide kasutamise tõhusaks kontrolliks ja vastavasisuliseks nõustamiseks.The publication of this dissertation is granted by the Estonian University of Life Sciences

Patsiendiportaalist teadlikkuse ja selle kasutamise seos Eesti elanike hinnangutega arstiabi kvaliteedile ja kättesaadavusele

http://www.ester.ee/record=b4683651*es

Farmaatsiaterminoloogia ja Euroopa farmakopöa

Artiklis on toodud ingliskeelse Euroopa farmakopöa eestikeelne terminoloogia. Eestikeelsed terminid (4 tabelit) ravimivormide, manustamisviiside ja pakendite kohta avaldatakse vastavalt Euroopas kehtivale tavale rahvusvahelises väljaandes Standard Terms. Eesti Arst 2004; 83(6): 414-43

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2017–2021

TäistekstRavijuhend on üldtunnustatud töövahend, mis annab juhiseid põllumajandusloomade antibakteriaalseks raviks ning seeläbi võimaldab parandada nii osutatavate veterinaarteenuste kui lõppkokkuvõttes loomse toidu kvaliteeti. Reeglina keskendub ravijuhend ühele haigusele või seisundile ning sisaldab soovitusi selle haiguse või seisundiga loomade ravimiseks. Ravijuhend põhineb parimal kättesaadaval tõendusmaterjalil (kliinilisel tõendusmaterjalil, rahvusvahelistes ajakirjades publitseeritud teadusuuringutel ja olemasolevatel kohalikel uurimisandmetel) ning on loomaarstidele abiks nende igapäevases töös. Ravijuhendite koostamisel on arvestatud riigi oludega, loomaarstiteenuse korraldusega ning õigusaktidest ja muudest juhenditest tulenevate reeglitega. Samuti lähtutakse ravijuhendites kulutõhususe printsiipidest. Antibiootikumiravi juhised on koostatud mikroobide resistentsuse tekkimise vähendamist silmas pidades. Antibiootikumiravi juhendis on kasutatavad toimeained jagatud kolme klassi. Esimese valiku (1. valik) moodustavad toimeained, millega tuleb diagnoositud haiguse ravi alustada. Esimese valiku antibiootikumide kasutamine võib toimuda ilma bakteriaalse diagnoosita ning kliiniliste tunnuste põhjal. Teise valiku antibiootikumide kasutamine on lubatud juhul, kui haigust põhjustavatel mikroobidel on esimese valiku antibiootikumide suhtes tekkinud resistentsus, resistentsuse teke peab olema kinnitatud laboratoorse analüüsiga. Antibiootikumitundlikkuse määramine kas looma või karja tasandil on vajalik, halb kliiniline ravivastus (ilma laborianalüüsi kinnituseta) ei ole piisav põhjendus teise valiku antibiootikumide kasutamiseks. Kolmanda valiku antibiootikumide kasutamine on lubatud erandjuhtudel, kui tegemist on esimese ja teise valiku antibiootikumide suhtes tekkinud resistentsusega. Halb kliiniline ravivastus ei ole piisav argument kolmanda valiku antibiootikumide kasutamiseks. Rutiinne kolmanda valiku antibiootikumide kasutamine karjas eeldab piisava andmestikuga tõenduspõhist analüüsi. Antibiootikumiravi juhendi eesmärk on: • anda soovitusi bakteriaalsete infektsioonide tõhusaks raviks • soodustada antibiootikumide ohutut, efektiivset ja ökonoomset kasutamist • vähendada antibiootikumiresistentsuse tekkimist • soodustada mikrobioloogiliste analüüside kasutamist enne ravi alustamis

Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lõpparuanne

Uuring valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks.Lõpparanne täieneb aja jooksul. Käesolev versioon on seisuga 30.03.2022.Käesolev aruanne võtab kokku uuringu „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis (VARUST)“ olulisemad järeldused. Uuringut rahastati Eesti Teadusagentuuri Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevusest 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ (leping nr 7.2-2/20/24). Uuring valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks. Uuringu viis läbi kolmest organisatsioonist koosnev konsortsium, kuhu kuulusid Eesti Maaülikool (3 töögruppi), Eesti Konjunktuuriinstituut ja Eesti Taimekasvatuse Instituut. Uuringu lähteülesande kohaselt oli uuringu eesmärgiks luua ettevõtetele toimepidevuse hindamiseks universaalne lähenemine (edaspidi mudel), pakkuda välja varustuskindluse mõõdikud ja sihttasemed ning pakkuda välja soovitused, kuidas korraldada varustuskindluse lahendamine Eesti oludele sobivaimal ja riigieelarvet ning ettevõtjaid vähem koormaval viisil.Uuringu tellis ja uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu

Antimicrobial resistance of Escherichia coli and Enterococcus spp. isolated from Estonian cattle and swine from 2010 to 2015

Abstract Background The prevalence of resistant Escherichia coli and Enterococcus spp. in food-producing animals has increased worldwide. The objective of the study was to investigate the occurrence of antimicrobial resistance of Escherichia coli, Enterococcus faecium and Enterococcus faecalis isolated from healthy and diseased swine and cattle in Estonia. Clinical specimen and faecal samples were collected during 2010 to 2015. The in vitro antimicrobial susceptibility was determined using the microdilution method. Results The most prevalent resistance of E. coli isolates from clinically healthy swine was observed against streptomycin (39.2%), tetracycline (32.5%) and sulfamethoxazole (30.0%), whereas in clinically healthy cattle, the resistance was the highest against aminoglycosides (7.0–8.8%) and tetracycline (7.0%). The E. coli isolates from clinically healthy swine showed significantly higher multidrug-resistance compared to isolates originated from clinically healthy cattle. E. coli isolates from diseased swine showed highest resistance to sulfamethoxazole (68.6%), tetracycline (60.2%) and streptomycin (54.6%). The proportion of resistant E. coli isolates from diseased cattle (clinical submissions) was highest to streptomycin (63.5%), sulfamethoxazole (60.3%) and tetracycline (58.8%). The proportion of multidrug-resistant isolates did not differ significantly between animal species. Among E. coli isolates, four strains representing AmpC phenotypes were found. One plasmid-encoded AmpC type β-lactamases producing E. coli from clinically healthy cattle was found to harbour the bla CMY-1 gene, and another from clinically healthy swine carried the bla CMY-2 gene. Among nine E. coli strains exhibiting an ESBL phenotype three strains was found to be the same genotype bla TEM-52C. Enterococci from healthy swine and cattle showed high resistance to tetracycline and erythromycin. Regarding enterococci, the number of multidrug-resistant strains was significantly higher in swine isolates compared to isolates originated from cattle. Conclusions The antimicrobial resistance of E. coli isolates was high in both Estonian swine and cattle. However, swine isolates, especially E. coli from healthy swine, had developed a higher level of resistance. The amount of multidrug-resistant E. coli isolates was also significantly higher in clinically healthy swine compared to that in cattle

Udder pathogens and their resistance to antimicrobial agents in dairy cows in Estonia

<p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>The goal of this study was to estimate the distribution of udder pathogens and their antibiotic resistance in Estonia during the years 2007-2009.</p> <p>Methods</p> <p>The bacteriological findings reported in this study originate from quarter milk samples collected from cows on Estonian dairy farms that had clinical or subclinical mastitis. The samples were submitted by local veterinarians to the Estonian Veterinary and Food Laboratory during 2007-2009. Milk samples were examined by conventional bacteriology. <it>In vitro </it>antimicrobial susceptibility testing was performed with the disc diffusion test. Logistic regression with a random herd effect to control for clustering was used for statistical analysis.</p> <p>Results</p> <p>During the study period, 3058 clinical mastitis samples from 190 farms and 5146 subclinical mastitis samples from 274 farms were investigated. Positive results were found in 57% of the samples (4680 out of 8204), and the proportion did not differ according to year (p > 0.05). The proportion of bacteriologically negative samples was 22.3% and that of mixed growth was 20.6%. <it>Streptococcus uberis </it>(<it>Str. uberis</it>) was the bacterium isolated most frequently (18.4%) from cases of clinical mastitis, followed by <it>Escherichia coli </it>(<it>E. coli</it>) (15.9%) and <it>Streptococcus agalactiae </it>(<it>Str. agalactiae</it>) (11.9%). The bacteria that caused subclinical mastitis were mainly <it>Staphylococcus aureus </it>(<it>S. aureus</it>) (20%) and coagulase-negative staphylococci (CNS) (15.4%). The probability of isolating <it>S. aureus </it>from milk samples was significantly higher on farms that had fewer than 30 cows, when compared with farms that had more than 100 cows (p < 0.005). A significantly higher risk of <it>Str. agalactiae </it>infection was found on farms with more than 600 cows (p = 0.034) compared with smaller farms. The proportion of <it>S. aureus </it>and CNS isolates that were resistant to penicillin was 61.4% and 38.5%, respectively. Among the <it>E. coli </it>isolates, ampicillin, streptomycin and tetracycline resistance were observed in 24.3%, 15.6% and 13.5%, respectively.</p> <p>Conclusions</p> <p>This study showed that the main pathogens associated with clinical mastitis were <it>Str. uberis </it>and <it>E. coli</it>. Subclinical mastitis was caused mainly by <it>S. aureus </it>and CNS. The number of <it>S. aureus </it>and <it>Str. agalactiae </it>isolates depended on herd size. Antimicrobial resistance was highly prevalent, especially penicillin resistance in <it>S. aureus </it>and CNS.</p