15 research outputs found
Organic mulches compared to black plastic in organic strawberry production: effects on ground beetles
There were no significant differences in the numbers of ground beetle species or in the pooled numbers of beetles between the treatments in either season
Comparison of polyphenols and anthocyanin content of different blackcurrant (Ribes nigrum L.) cultivars at the Polli Horticultural Research Centre in Estonia
The evaluation of blackcurrant cultivars and their fruit properties at the Polli
Horticultural Research Centre has been active since 1945. In addition to the assessment of
biological and economic properties of cultivars, it is essential to pay attention to fruit quality. In
2014, the laboratory building of Polli Horticultural Research Centre was reconstructed within the
PlantValor competence centre project, enabling to introduce HPLC methods for the determination
of polyphenolic compounds in fruit quality analysis. In 2017 and 2018, the fruit quality of 37
blackcurrant cultivars of different geographical origin (Belarus, Estonia, Finland, Latvia,
Lithuania, Norway, Poland, Russia, Scotland, Sweden and Ukraine) was analysed. All cultivars
were grown in the genetic resources collection (2008â2019) located at the Polli Horticultural
Research Centre. The main aim of the study was to analyse the content of polyphenols and
anthocyanins for selecting suitable blackcurrant genotypes for breeding programmes, fruit
production and possible product development. In two consecutive years of the study, the total
polyphenols content in the fruits of different cultivars varied 290â634 mg 100 g-1 fresh weight
(fw) and the anthocyanins 183â471 mg 100 g-1 fw
MahepÔllumajandusse sobivate marja- ja puuviljade sordikataloog
TÀistekstSordiaretustöö tulemusena on puuvilja- ja marjakultuuride sortide valik lai. Kahjuks mitte kÔik sordid ei
sobi Eesti kliimavöötmes kasvatamiseks. Ăha enam
kasutavad tootjad vÔimalust tuua teistes riikides kasvatatavate sortide paljundus- ja istutusmaterjali, mis
on aga enamasti aretatud intensiivviljeluses kasvatamiseks. Paraku on see ettevÔtja risk, kui ta toob teisest
riigist mahekasvatamiseks uusi sorte, mis on kĂŒlmaĂ”rnad ning haigustele ja kahjuritele vastuvĂ”tlikud.
KĂ€esolevas materjalis on koondatud puuvilja- ja marjakultuuride sordid, mida on katsetatud ja uuritud
Eesti MaaĂŒlikooli PĂ”llumajandus- ja Keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse sordikollektsioonides.
Puuviljasortide osas tutvustatakse kahte hapukirsi ja
kolme maguskirsi sorti, kolme ploomi sorti, kahte
pirni sorti, viit Ôuna sorti ja nelja astelpaju sorti.
Marjasortide osas tutvustatakse seitset musta sÔstra
sorti, kahte punase sÔstra sorti, kahte valge sÔstra
sorti, viit karusmarja sorti, viit vaarika sorti ja kolme
maasika sorti.
KÔik tutvustatavad sordid sobivad kasvatamiseks
maheviljeluses.
TrĂŒkistest âMahepĂ”llumajanduslik marjakasvatusâ ja âMahepĂ”llumajanduslik puuviljakasvatusâ saab tĂ€psemalt lugeda marjade ja puuviljade kasvatamise, taimekaitse, koristamise ja sĂ€ilitamise kohta. EMĂ Polli
aiandusuuringute keskuse kollektsioonistandikes olevate sortide kohta saab lugeda
http://sordivaramu.
emu.ee
MahepÔllumajanduslik marjakasvatus
TrĂŒkis on mĂ”eldud pĂ”llumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepĂ”llumajandusliku marjakasvatusega vĂ”i juba tegelevad sellega. NB! MahepĂ”llumajanduse nĂ”uded vĂ”ivad muutuda. Kehtivad nĂ”uded leiab mahepĂ”llumajanduse Ă”igusaktidest Maaeluministeeriumi ja PĂ”llumajandusameti (edaspidi PMA) veebilehelt.Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb ĂŒha rohkem toitu toota, kasutades kĂ”ikvĂ”imalikke uusi tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mit-mekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt. Terve ja loodushoidliku elukeskkonna sĂ€ilimisel on olu-line tĂ€htsus looduslĂ€hedasel tootmisel. Alati on olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vasta-seid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hul-gas ĂŒha suuremat kĂ”lapinda leidnud. Ka mahe-marjakasvatus on muutunud ĂŒsna populaarseks tootmisharuks. Viimastel aastatel on mahetootjate kĂ”rvale tulnud jĂ€rjest rohkem ka mahetoodete töötlejaid. See vĂ”imaldab tootjatel ja töötlejatel omavahel koopereeruda ning parendada mahe-toodete turustamisvĂ”imalusi nii Eestis kui ka vĂ€l-jaspool Eestit.Mahe- ehk ökoloogiline pĂ”llumajandus on loodus-hoidlik tootmisviis, mis pĂ”hineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel. VĂ€ga tĂ€htis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal. Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu sĂ€ilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi vĂ€etisi, haljasvĂ€etisi ja erinevaid multĆĄe ning hoida toitained ringluses. Maheviljeluses sĂŒnteetilisi tai-mekaitsevahendeid ei kasutata. Oma tootmisĂŒk-suses tuleb sĂ€ilitada ja suurendada elurikkust, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mĂ”ju taimekahjustajatele. Kindlasti nĂ”uab mahetootmine vĂ”rreldes tavavil-jelusega tĂ€psemat eelnevat planeerimist ja kaa-lutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide ja sortide valikul. TĂ€naseks on mĂŒĂŒgil erinevaid mahepĂ”llumajandusse sobivaid vĂ€etisi ja taime-kaitsevahendeid, mis vĂ”imaldab saada korralikku kvaliteetset saaki. Ăsna mitmeid marjakultuure (nt astelpaju, sĂ”star) saab edukalt kasvatada kahjus-tajate minimaalse tĂ”rjega.MahepĂ”llumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi Ă”igusaktid (vt ptk âTĂ€iendav infoâ), kĂ”iki mahetootjaid kontrollib PMA. MahepĂ”llumajandusliku tootmise peamised ees-kirjad, sh vĂ€etamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi mÀÀrusega (EĂ) nr 889/2008.Eestis oli 2016. a PMA andmetel mahemarjaaedade ja maasika ĂŒldpind kokku 1532 ha (sh ĂŒlemineku-ajal olijad). Suuremal mahepinnal kasvavad astel-paju 1084 ha, mustsĂ”star 167 ha, mustikas 107 ha, vaarikas 38 ha ja maasikas 34 ha. KĂ€esolevas materjalis antakse ĂŒlevaade mahemar-jaistandiku (maasikas, sĂ”strad, karusmari, vaarikas, astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja selle ettevalmistamise pĂ”himĂ”tetest, istandiku rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hoolda-misest, saagi koristusest ja sĂ€ilitamisest, mahevil-jelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustava-test ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning nende tĂ”rjest.TrĂŒkis on vĂ€lja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepĂ”llumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit
MahepÔllumajanduslik marjakasvatus
TrĂŒkis on mĂ”eldud pĂ”llumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepĂ”llumajandusliku marjakasvatusega
vÔi juba tegelevad sellega
NB! MahepÔllumajanduse nÔuded vÔivad muutuda Kehtivad nÔuded leiab mahepÔllumajanduse Ôigusaktidest
Maaeluministeeriumi ja PÔllumajandusameti (edaspidi PMA) veebilehelt
TrĂŒkise vĂ€ljaandja ootab lugejate kommentaare ja ettepanekuid e-mailile mahepm@gmail com.Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb ĂŒha
rohkem toitu toota, kasutades kÔikvÔimalikke uusi
tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mitmekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt Terve ja
loodushoidliku elukeskkonna sÀilimisel on oluline tÀhtsus looduslÀhedasel tootmisel. Alati on
olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vastaseid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas
kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hulgas ĂŒha suuremat kĂ”lapinda leidnud Ka mahemarjakasvatus on muutunud ĂŒsna populaarseks
tootmisharuks Viimastel aastatel on mahetootjate
kÔrvale tulnud jÀrjest rohkem ka mahetoodete
töötlejaid See vÔimaldab tootjatel ja töötlejatel
omavahel koopereeruda ning parendada mahetoodete turustamisvÔimalusi nii Eestis kui ka vÀljaspool Eestit
Mahe- ehk ökoloogiline pÔllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis pÔhineb tasakaalustatud
aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel
VÀga tÀhtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise
aine rikkal mullal Mulla viljakuse ja ökoloogilise
tasakaalu sÀilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi
vÀetisi, haljasvÀetisi ja erinevaid multƥe ning hoida
toitained ringluses Maheviljeluses sĂŒnteetilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata Oma tootmisĂŒksuses tuleb sĂ€ilitada ja suurendada elurikkust, et
tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mÔju
taimekahjustajatele
Kindlasti nÔuab mahetootmine vÔrreldes tavaviljelusega tÀpsemat eelnevat planeerimist ja kaalutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul
ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide
ja sortide valikul TĂ€naseks on mĂŒĂŒgil erinevaid
mahepÔllumajandusse sobivaid vÀetisi ja taimekaitsevahendeid, mis vÔimaldab saada korralikku
kvaliteetset saaki Ăsna mitmeid marjakultuure (nt
astelpaju, sÔstar) saab edukalt kasvatada kahjustajate minimaalse tÔrjega
MahepÔllumajandust reguleerivad nii Euroopa
Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi Ôigusaktid (vt ptk
âTĂ€iendav infoâ), kĂ”iki mahetootjaid kontrollib PMA
MahepÔllumajandusliku tootmise peamised eeskirjad, sh vÀetamiseks ja taimekaitseks lubatud
vahendid on kehtestatud ELi mÀÀrusega (EĂ) nr
889/2008
Eestis oli 2018 a PMA andmetel mahemarjaaedade
ja maasika ĂŒldpind kokku 1951 ha (sh ĂŒleminekuajal olijad), lisaks oli puuvilja- ja marjaedu vĂ€ikestel pindadel kokku 100 ha Suuremal mahepinnal
kasvasid astelpaju 1449 ha, mustsÔstar 202 ha,
mustikas 107 ha, maasikas 49 ha ja vaarikas 28 ha
KĂ€esolevas materjalis antakse ĂŒlevaade mahemarjaistandiku (maasikas, sĂ”strad, karusmari, vaarikas,
astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja
selle ettevalmistamise pÔhimÔtetest, istandiku
rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hooldamisest, saagi koristusest ja sÀilitamisest, maheviljelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustavatest ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning
nende tĂ”rjest.TrĂŒkis on vĂ€lja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepĂ”llumajanduse
tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit
Organic mulches compared to black plastic in organic strawberry production: effects on ground dwelling predatory beetles
vo
Organic mulches vs. black plastic in organic strawberry: does it make a difference for ground beetles (Col., Carabidae)?
v2006o
Supplementary table for KaldmÀe et al. in the International Journal of Fruit Science with the title Influence of pollination conditions on fruit set of selected blackcurrant genotypes and recently released cultivars
Data collection 2006-2007. Fruit set of blackcurrant (Ribes nigrum L.) cultivars âAlmoâ, ââAtsâ, ââEloâ, and ââKarriâ and four breeder's selections was investigated under open pollination, artificial, and natural self-pollination conditions in 2006â2007
Assessment of the Aim Characteristics of Strawberry <i>(Fragaria Ă Ananassa)</i> Cultivars in Estonia by Using the K-Means Clustering Method
Choosing an excellent method to compare the aim characteristics of a large number of cultivars simultaneously in a sufficiently comprehensive way is often an essential challenge for breeders. This article presents the results of a comprehensive assessment of the Estonian conditions of 58 strawberry (Fragaria à ananassa) cultivars of various geographical origins according to the main economically useful markers. Based on two years of data, cultivars were clustered separately for each marker using the K-means clustering method. Considering the data on the aim characteristics, including high yield, high fruit weight, high total soluble solids TSS (°Brix) content, optimal titratable acidity TA (%) content, and a high °Brix/acidity ratio, the groups of similar cultivars formed clearly. The validation of cultivars into similar groups is important for further breeding decisions. A K-means clustering method is ideal for clustering strawberry cultivars according to their characteristics
Polyphenolic compounds in apple (Malus domestica Borkh.) cultivars grown in Estonia
Several studies have shown that apples (Malus domestica Borkh.) in the daily diet are healthy due to their rich content of phytochemicals. The aim of this study was to compare the content of polyphenols in the peels, flesh, seeds and leaves of five apple cultivars ('Antonovka', 'angstrom kero', 'Cortland', 'Karksi renett' and 'Krista') grown in Estonia. Of the 21 collected cultivars, these five were selected on the basis of their rich or distinct chemical composition according to the LC-DAD-MS/MS data. In addition, the weight of the fruit, the number of seeds in the fruit and the weight of the seeds were determined. A total of 33 compounds were detected in the peels, 23 in the flesh, 11 in the seeds, and 25 in the leaves. They belong to four groups: 1) flavon-3-ols (quercetin and its derivatives), 2) dihydrochalcones (phloretin and its derivatives), 3) flavan-3-ols (catechin, epicatechin and oligomers), and 4) esters formed between caffeic acid and L-quinic acid (chlorogenic acid). Based on the data presented in this article, the leaves contained the highest measured total polyphenol content (TPGA). The peels contained high amounts of all the major polyphenolic groups mentioned. The apple flesh lacked flavon-3-ols and the seeds flavon-3-ols and flavan-3-ols. In the peels, the major polyphenols were quercetin galactoside (3-342 mg/100 g), procyanidin B1 (18-179 mg/100 g), and (epi)catechin trimer (28-200 mg/100 g); in the flesh chlorogenic acid (77-298 mg/100 g); in the seeds phloridzin (466 mg/100 g in 'Cortland'); and in the leaves chlorogenic acid (147-446 mg/100 g) and quercetin glycosides, especially quercetin rhamnoside (242-350 mg/100 g), quercetin galactoside (39- 334 mg/100 g) and quercetin glucoside (91-321 mg/100 g).Peer reviewe