Taimedevaheline konkurents ja selle seosed taimetunnuste ja mullaprotsessidega

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneKuna kõik taimed vajavad kasvamiseks samu ressursse, oleks taimedel kasulik olla head „võitlejad“ ning haarata võimalikult kiiresti palju ressursse just endale. Teisalt on taimedel vaja olla ka head „kannatajad“, et naabertaimede tekitatud survele vastu pidada. Uurisime, millised tunnused on taimede jaoks olulised maa-aluses olelusvõitluses ning leidsime, et enim survestavad konkurente taimeliigid, mis kasvatavad suurema ning horisontaalselt laiuvama juurestiku. Parimateks kannatajateks osutusid aga hoopis vähem harunenud ning sügavale ulatuva juurestikuga taimed. Taimed võimekus kasvatada konkurentsivõimet erinevatel viisidel võimaldabki paljudel liikidel koosluses kooseksisteerida. Taimejuurte ruumilise paigutuse uurimiseks kasutasime loomaökoloogiast pärinevaid meetodeid ning käsitlesime ühe taime juuri ühselulise “kolooniana”, mille liikmete (juurte) eesmärgiks on kogu pesa (taime) optimaalne toimetulek. Leidsime erinevaid käitumismustreid nii juurte paigutuse kui ka kodupiirkonna suuruse osas. Selgus, et eri liigist taimed hõivasid mullaruumi erineva efektiivsusega, mis mõjutas taimede võimet konkurentsis püsida. Lisaks liikidevahelisele konkurentsile võtsime vaatluse alla ka taimede konkurentsi liigikaaslastega ja võimet lähisugulasi ära tunda ning nendega konkurentsi vältida. Leidsime, et geneetiliselt lähedaste sugulaste äratundmine taimekooslustes ei pruugi olla väga tavaline. Katses kasvatatud kaheksast liigist vaid üks, valge ristik, käitus sugulastega koos kasvades kooperatiivselt, püüdes vähendada otsest konkurentsi ning investeerides kaugemale levimisse. Kasvades koos mittesugulastega panustasid taimed pigem ressursside haaramisse naabertaimede arvelt. Sugulaste äratundmine naabrite hulgast tõi kaasa muutusi taimede kasvus ja keemilises koostises, mis omakorda mõjutas läbi surnud juurte ja mikroobide elutegevuse ka toitainete ringlust mullas. Taolised muutused võivad osutuda oluliseks just liigivaestes kooslustes, kus laialt levinud liigi geneetiline mitmekesisus võib kujundada mulla viljakust.All plants need roughly the same resources to survive and reproduce. To be successful members in a community, plants have to be good “fighters”, capturing resources at the expense of their neighbours, and be resilient “sufferers” in order to withstand suppression from neighbouring plants. One aim of my doctoral thesis was to determine which belowground traits enhance species’ ability to suppress and tolerate neighbours. It turns out that a larger and wider root system hampers neighbouring plants’ growth the most. On the other hand, plants with less branched and deeper root systems are better at tolerating competitive pressure from neighbouring plants. Plants can use different approaches to increase their competitive ability, this in turn enables the opportunty for different species to stably co-exist in the same community. In the second experiment, we used novel methods to examine how plant root systems occupy soil space and defend it from competitors. We examined eight common grassland species and found that these species lacked territorial behaviour as their foraging areas overlapped extensively in species mixtures. However, several species defended their core foraging areas to some extent by aggregating their roots and preventing invasion by other species. We also wanted to find out how widespread kin recognition is in plants and how plants modify their morphology in response to kin. It appears that kin recognition may not be very common in grasslands. According to our results, only one speies of eight, Trifolium repens, exhibited clear responses to neighbours of different genetic relatedness and showing cooperative behaviour towards kin by reducing competition and investing more into seed production. Kin recognition in plants may have wider implications at the ecosystem level, including changes in interactions with soil microorganisms. We found that kin recognition may be important in species-poor plant communities where genetic diversity in the dominant plant species influences the chemical composition of dead plant material which in turn modifies microbial activity in the soilhttps://www.ester.ee/record=b528398

Kutsekooliõpingute katkemine ja taasalustamise võimalused

Ülevaade uurimistulemustest.Õpingud katkestanute uuringu eesmärgiks oli välja selgitada haridustee katkemise põhjused, õpingute katkestanute vajadused ja hoiakud õpingute jätkamise suhtes, hinnangud varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamisele (VÕTA), kui ühele tegurile õpingute jätkamisel ning vajadusel selle järele. Eesmärgiks oli saada sisend VÕTA süsteemi arendamiseks ja põhimõtete väljatöötamiseks

Ülikooliõpingute katkemine ja taasalustamise võimalused

Ülevaade uuringu „Uus algus” tulemustest.Eestis on viimasel ajal kõikides õppeastmetes muutunud järjest aktuaalsemaks õpingute katkemise ja võimaliku taasalustamise problemaatika. Kõrg- ja kutsekoolide osas on õpingutele naasmine tihedalt seotud varasemate õpingute- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteemi juurutamisega. Käesolev väljaanne esitab kokkuvõtte 2006. aastal läbi viidud kõrgkooliõpingud katkestanute uuringust. Loodame, et raamat aitab õpingute katkemise kohta käivat infot ning katkestanute arvamusi vahendada haridusalaste otsustuste tegijatele. Teisalt võimaldab see väljaanne õpingutele naasmise üle arupidajatel võrrelda oma olukorda ja võimalusi teiste sama probleemi ees seisjatega ning saada innustust haridusteele tagasipöördumiseks ja varasemate õpingute ning senise töökogemuse arvessevõtmise taotlemiseks

Impact Assessment of the Youth Programme in Estonia 2000-2006

The YOUTH programme, the EU’s educational programme offering opportunities for young people between 15 and 25 to prove themselves, continue their self-development and take an active role in the society, was initiated in 2000. In 2006, the YOUTH programme was completed and the final impact assessment was announced. In Estonia, the programme assessment was carried out by the researchers of the Department of Sociology and Social Policy at the University of Tartu. The assessment included a secondary analysis of materials relating to the programme, questionnaire-based Internet surveys, focus group interviews with the contact persons and the participants in the programme, and discussions with co-workers of the National Agency for the YOUTH programme.http://euroopa.noored.ee/files/YOUTH_Impact_Assessment_Estonia.pd

Teadlaste mobiilsus Eestis ja seda mõjutavad tegurid

Käesolev uuring on valminud SA Archimedes ja Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel EL T&A 6. raamprogrammi projekti EST-MOBILITY-NET raames. Uuring annab ülevaate teadlaste mobiilsusest ja seda mõjutavatest teguritest Eestis ning tõmbab paralleele teistes riikides läbi viidud samalaadsete uuringutega. Esmakordselt vaadeldakse uuringus välisteadlaste motivatsiooni Eestisse tulekuks ning Eestist pärit teadlaste välismaale siirdumise ja Eestisse naasmise peamisi põhjuseid.http://www2.archimedes.ee/mobiilsus/Teadlasmobiilsus_2006_et.pd

Data from: Plasticity in plant functional traits is shaped by variability in neighbourhood species composition

Plant functional traits can vary widely as a result of phenotypic plasticity to abiotic conditions. Trait variation may also reflect responses to the identity of neighbours, although not all species are equally responsive to their biotic surroundings. We hypothesized that responses to neighbours are shaped by spatial community patterns and resulting variability in neighbour composition. More precisely, we tested the theoretical prediction that plasticity is most likely to evolve if alternative environments (in this case, different neighbour species) are common and encountered at similar frequencies. We estimated the frequencies of encountering different neighbour species in the field for 27 grassland species and measured the aboveground morphological responses of each species to conspecific vs heterospecific neighbours in a common garden. Responses to neighbour identity were dependent on how frequently the experimental neighbours were encountered by the focal species in their home community, with the greatest plasticity observed in species that encountered both neighbours (conspecific and heterospecific) with high and even frequency. Biotic interactions with neighbouring species can impose selection on plasticity in functional traits, which may feed back through trait divergence and niche differentiation to influence species coexistence and community structure