Tervishoiusüsteemi pettuste ja korruptsiooniriskide uuringust selgusid süsteemi kitsaskohad

Eesti Arst 2011; 90(11):501-50

Reumatoidartriidi bioloogilise ravi varasema alustamise kulutõhusus võrreldes bioloogilise ravi tavapraktikaga Eestis

Taust. Bioloogiliste haigust modifitseerivate ravimite tõhususe tõttu soosib reumatoidartriidi (RA) ravijuhendite üldine suundumus bioloogilise ravi varasemat alustamist.Eesmärk. Hinnata RA ravis kasutatavate bioloogiliste haigust modifitseerivate ravimite varasema kasutamise kulutõhusust ja eelarvemõju. Artikkel tugineb TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis koostatud tervisetehnoloogiate hindamise raportile.Metoodika. Uuringus analüüsiti varem alustatud bioloogilise ravi tulemuslikkust ja kulutõhusust modelleerimise meetodil. Simulatsioonil kasutati Eesti andmeid ja nende puudumisel andmeid teaduskirjandusest. RA bioloogilise ravi tavapraktika hindamiseks analüüsiti Ida-Tallinna Keskhaigla bioloogilise ravi patsientide raviandmeid. Markovi mikrosimulatsioonimudeliga hinnati varasema bioloogilise raviga kaasnevaid tervisetulemeid ning ravi- ja töövõime kaotusest tulenevaid kulusid. Eelarvemõju analüüsis hinnati varem alustatud ravi mõju haigekassa eelarvele.Tulemused. RA ravi tavapraktikas kasutatakse enne bioloogilise ravi algust keskmiselt 3,4 (standardhälve = 0,9) haigust modifitseerivat sünteetilist ravimit (sHMR). Kui bioloogilist ravi alustatakse pärast ravikuuri 1 või 2 sHMR-iga, võidetakse eluea jooksul keskmiselt 0,1–0,2 QALYt (ingl quality adjusted life year) patsiendi kohta ja võidetud QALY maksumus on keskmiselt 67 000 eurot. Bioloogilise ravi varasema alustamisega kaasnev lisakulu haigekassale on 0,4–0,8 miljonit eurot aastas.Järeldused. RA varem alustatud bioloogilise raviga võidetud tervisetulem on pigem väike ja selle maksumus suhteliselt suur, kuid haigekassa eelarve suurenemine ei ole märkimisväärne. Seega tuleb sHMR-ide arvulise piirangu muutmisel lähtuda ravijuhenditest ja solidaarse tervisekindlustuse võimalustest.Eesti Arst 2017; 96(7):391–39

Farmakogeneetilise analüüsi kulutõhusus depressiooni ravis Eestis

Taust. Depressiooni ravis kasutatavate antidepressantide (AD) tarvitamine on Eestis viimastel aastatel suurenenud, kuid mitmete ADde efektiivsus ja kõrvaltoimete risk sõltub muu hulgas ka geneetilisest variatsioonist. Farmakogeneetika kombineerib teadmisi farmakoloogiast  ja geneetikast eesmärgiga muuta medikamentoosne ravi ohutumaks ja efektiivsemaks.Eesmärk. Hinnata teaduskirjanduse ja Eesti andmete alusel tervishoiu rahastaja perspektiivist farmakogeneetilise analüüsi (FGA) alusel juhitud AD-ravi kulutõhusust ja eelarvemõju Eestis võrreldes tavaraviga.Metoodika. Kulutõhususe arvutamiseks koostati otsustuspuu mudel, milles arvestati efektiivsuse näitajatena ravivastuse ja remissiooni tekkimisega, elukvaliteedi hinnangutega ning geenitesti hinnaga.Tulemused. FGA alusel juhitud AD-ravi võimaldab suurendada ravivastuse ja remissiooni tõenäosust ning vähendada kõrvaltoimete riski mõõduka ja raske depressiooniga patsientidel. FGA alusel juhitud AD-ravi ja tavaravi võrdluses oli täiendkulu tõhususe määr 30 700 eurot lisanduva kvaliteetse eluaasta kohta. Kõige enam mõjutas kulutõhususe hinnangut see, kui alates 12. nädalast eeldatakse FGA alusel juhitud AD-ravi ja tavaravi korral võrdset efektiivsust, ning geenitesti hind. Eeldades FGA alusel juhitud AD-ravi järkjärgulist rakendamist, oleks tõenäoline kumulatiivne lisakulu Tervisekassale 5,4 miljonit eurot viie aasta jooksul.Järeldused. FGA alusel juhitud AD-ravi võib Eesti kontekstis pidada kulutõhusaks, kuid selle rakendamine on ressursimahukas

Antikoagulandid virvendusarütmia tüsistuste ennetamisel Eestis –kulutõhusus ja maksumus

Taust ja eesmärk. Hinnata virvendusarütmia tüsistuste ennetamiseks kasutatavate uute suukaudsete antikoagulantide – dabigatraani ja rivaroksabaani – kulutõhusust ja eelarvemõju võrrelduna standardse varfariinraviga. Artikkel tugineb TÜ tervishoiu instituudis koostatud tervisetehnoloogiate hindamise raportile.Metoodika. Markovi simulatsioonimudeli ja eelarve mõju analüüsiga hinnati 65aastaste virvendusarütmiaga patsientide hüpoteetilise kohordi tervisetulemeid ja ravikulusid eluea perspektiivis. Ravistrateegiatest võrreldi dabigatraani ja rivaroksabaani raviskeeme varfariinraviga, et oleks kaetud sihtrühma ravivajadus.Tulemused. Antikoagulantravi võib pikendada kvaliteetset eluiga 0,83–1,2 aasta võrra, sh lisanduks dabigatraaniga täiendavalt 0,37 kvaliteetset eluaastat (QALYt, ingl qualityadjusted life year) ja rivaroksabaaniga 0,23 QALYt patsiendi kohta võrreldes varfariinraviga. Lisanduva QALY maksumuseks kujuneb dabigatraani kasutamisel 20 696 eurot ning rivaroksabaani kasutamisel 30 215 eurot. Hinnanguliselt kuni 15 000 patsiendi antikoagulantravi kogukulu võib võrreldes 2013. aastaga olla 2018. aastal 1 915 387 – 10 082 443 euro võrra suurem kui 2013. aastal, sõltuvalt seni ravita olevate haigete lisandumisest ja uute antikoagulantide soodusmäärade suurenemisest.Järeldused. Uute antikoagulantide kasutamisel lisandub oluliselt kvaliteetseid eluaastaid, kuid selle saavutamiseks tuleb teha märkimisväärseid lisakulutusi, sest kulud antikoagulantravile kasvavad suuremas mahus, kui väheneksid ärahoitud tüsistuste ravikulud.Eesti Arst 2016; 95(11):709–71