Alloja, Janika

Espenberg, Kerly

Kiivet, Raul-Allan

Utlib

501
PÄEVAKORRAL
Eesti Arst 2011; 90(11):501-502
Tervishoiusüsteemi pettuste ja 
korruptsiooniriskide uuringust selgusid 
süsteemi kitsaskohad*
Kerly Espenberg1, Janika Alloja1, Raul-Allan Kiivet2 
Kerly Espenberg
Janika Alloja
Raul-Allan Kiivet
Eesti on rahvusvahelises korruptsiooniin-
deksite arvestuses suhteliselt heal kohal, 
olles näiteks 2011. aastal rahvusvahelise 
korruptsioonivastase organisatsiooni Trans-
parency International’i edetabelis 29. Vara-
semate uuringute tulemuste kohaselt on ligi 
10% inimestest tunnistanud altkäemaksuga 
kokkupuutumist tervishoius. Sel põhjusel 
tellis Justiitsministeerium TÜ sotsiaaltea-
duslike rakendusuuringute keskuselt RAKE 
uuringu, et selgitada korruptsiooniriske 
tervishoiusektoris. Uuringu eesmärgiks oli 
koguda teavet viimase aja probleemidest 
seoses pettuste ja korruptsiooniga Eesti 
tervishoius ning selgitada välja elanike 
hinnangud korruptsioonile ja selle tekke-
põhjused. Kooskõlastatult tellijaga kesken-
duti uuringus detailsemalt neljale teemale: 
ravijärjekorras etteostmine, ravimi- ja 
meditsiiniseadmete hanked ning nendega 
seotud huvikonfliktid, ravi rahastamise 
lepingud ning kohtutele esitatavad tervise-
tõendid. Kogutud infole toetudes koostati 
ka 21 ettepanekuga tegevuskava, kus on 
rõhk korruptsiooni ennetamisel õigusaktide 
täiendamise ja selgemaks muutmise ning 
kodanikuühiskonna arendamise kaudu. 
Uuringus defineeriti pettuste ja korrupt-
sioonina tervishoiutöötaja tegevus, mis ei 
lähtu patsientide, tööandja ja avalikest 
huvidest ning millega saadakse otseselt või 
kaudselt omakasu. See on oluliselt laiem 
korruptsiooni mõistest Eesti korruptsioo-
nivastases seaduses, kus korruptiivseks 
peetakse ametiseisundi kuritarvitamist 
omakasu eesmärgil. Uuringus ei piirdunud 
korruptsioon ainult altkäemaksu või pisti-
sega, vaid ka huvikonf likti, omastamise 
ja onupojapoliitikaga. Avaram käsitlus on 
uuringu autorite arvates asjakohane, sest 
korruptsiooni otsesest majanduslikust 
kahjust on märgatavalt olulisem selle mõju 
tervishoiu mainele, sest meditsiin põhineb 
usaldusel ning patsientide ootused tervis-
hoiutöötajate eetilisuse suhtes on kõrged.
Uuringus kombineeriti erinevaid uuri-
mismeetodeid. Esmalt tehti valdkonda 
puudutavate seaduste, uuringute ja stratee-
giliste dokumentide ning ka meedia analüüs, 
et saada ülevaade avalikkuse tähelepanu 
pälvinud juhtumitest ning ühiskonna suhtu-
misest nendesse. Aktuaalsemate teemade 
puhul korraldati hangitud informatsiooni 
alusel lisaks juhtumianalüüsid. Tervishoiu-
valdkonna spetsialistidega tehti 13 perso-
naalintervjuud ja korraldati 4 fookusgrupi 
arutelu, milles osales kokku 34 erinevate 
tervishoiusektori huvirühmade esindajat. 
Korruptsiooniga seotud mõistete tähenduse 
ning tegelike korruptiivsete olukordade 
esinemise ja hoiakute selgitamiseks küsit-
leti 8 Eesti raviasutuse 2213 statsionaarset 
ja ambulatoorset ravi saanud patsienti. 
Patsiendid täitsid anonüümse ankeedi, 
milles uuriti nende kogemusi ja hinnanguid 
ravijärjekordade, tasuliste ja tasuta ravi-
teenuste kasutamise ning mitteametlike 
tasude maksmise kohta. 
Kiirema ligipääsu nimel oli enne ravi-
teenuse osutamist tervishoiutöötajale raha 
maksnud 1,9% uuritutest ja 2,5% oli teinud 
seda pärast teenuse saamist. Kuigi viimast 
peetakse sageli tänuavalduseks, tuleb arves-
tada, et lisaks tänule võidi tasuga soovida 
häid suhteid ja erikohtlemist ka tulevikus. 
Kui küsit i patsientide hinnangut raha 
maksmisele enne teenust, siis 82% pidas 
seda korruptsiooniks ja 15% ebaeetiliseks 
1 TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE
2 TÜ tervishoiu instituut
Korrespondeeriv autor: 
Kerly Espenberg
kerly.espenberg@ut.ee 
* Uuringut rahastas tarkade otsuste fond ning selle täistekst on kättesaadav 
internetis aadressil http://www.ec.ut.ee/et/rakendusuuringud/teostatud-projektid. 
502
PÄEVAKORRAL
Eesti Arst 2011; 90(11):501-502
käitumiseks. Seejuures väärib erilist tähele-
panu, et raha maksnud ja seda mitteteinud 
uuritavate hinnangud ei erinenud, ning 
see v iitab eneseõigustuse puudumisele 
raha maksnud patsientide puhul. Küsitluse 
kohaselt oli 1,4% vastajatest enne teenuse 
osutamist püüdnud pakkuda tervishoiutöö-
tajale raha või teha kingitust, kuid viimane 
oli sellest keeldunud.
Uuringu tulemused osutavad, et üks 
kolmandik vastanutest peab korruptsiooniks 
ja teine kolmandik ebaeetiliseks tasulisi 
teenuseid, mille osutamine on Eestis praegu 
lubatud. Seega võib raha maksmine tasuliste 
tervishoiuteenuste eest olla üheks teguriks, 
miks Eesti inimesed peavad arstiabi korrum-
peerunud valdkonnaks. See viitab samuti 
elanike vähesele teadlikkusele tervishoiutee-
nuste osutamise praegusest süsteemist. Tege-
vuskava nende probleemide lahendamiseks 
seab eesmärgiks parandada inimeste tead-
likkust ja kujundada hoiakuid, samuti võtta 
kindel seisukoht tervishoius mitteametlike 
maksete suhtes, suurendada ravijärjekordade 
läbipaistvust asutuse digiregistratuuride abil 
ning eristada raviasutustes selgelt tasuliste 
ja tasuta arstiabi teenused. 
Ravimite ja meditsiiniseadmete hange-
tele puhul on tavapärane, et toodete 
sobivuse hindamiseks kaasatakse hanke 
ettevalmistusse ja läbiviimisse arste, kes 
konsulteerivad hangitavate toodete suhtes 
võimalike pakkujatega. Samas ei saa tervis-
hoiu spetsiifikast ja Eesti väiksusest tule-
nevalt välistada olukorda, kus hangitava 
toote kirjelduse koostaja võib olla seotud 
selle toote pakkujaga. See kujutab arstide 
jaoks tõsist huvikonflikti olukorda. Läbi-
paistvuse suurendamiseks ja huvikonflikti 
maandamiseks tuleks raviasutustel töötada 
välja sobivad reeglid ja hea tava alused. Nii 
peaksid kõik hankes osalevad isikud kirja-
likult teavitama asutuse juhtkonda oma 
seostest valdkonnas tegutsevate ravimi-
tootjate ja meditsiiniseadmeid vahendavate 
ettevõtetega. Kindlasti aitaks huvikonflikte 
tõhusamalt vältida käsiraamatu koosta-
mine, mis keskenduks tüüpsituatsioonidele 
tervishoius. Läbipaistvuse suurendamisele 
aitaksid kaasa ka raviasutuste ühishanked.
Ravi rahastamise ja haigekassaga lepin-
gute sõlmimise analüüsimisel tuleb silmas 
pidada, et praeguse rahastamisskeemi 
tulemusena konkureerivad haiglavõrgu 
raviasutused haigekassa lepingumahtude 
pärast omavahel n ing ka erak l i in iku-
tega, samuti toimub konkurents tasuliste 
teenuste osutamisel. Süsteem soodustab ka 
patsientide suunamist haiglavõrgu raviasu-
tustest erakliinikutesse ja vastupidi. Need 
asjaolud tekitavad segadust patsientide seas, 
kes ei tea, millist raviteenust saavad nad 
ravikindlustusraha eest ja mille eest peab 
ise maksma. Uuringu tulemuste kohaselt 
vajab praeguse süsteemi ülesehitus tõsist 
arutelu. Mitmed reeglid vajavad loomist või 
edasiarendamist, näiteks on kirjeldamata 
erakliinikute roll tervishoius, määramata 
erinevate tervishoiuteenuste osutamiseks 
sobilikud teeninduspiirkonnad, edasiaren-
damist vajab haiglavõrgu arengukava ning 
avatud konkursi raames esitatavate pakku-
muste sisu, vorm ja hindamine. Kindlasti 
on patsiendile vajalik ravikindlustuse ja 
patsiendi otsetasude eest saadavate teenuste 
senisest selgem eristus nii haiglavõrgu 
arengukava haiglates kui ka erakliinikutes.
Kohtutele esitatavate tervisetõendite 
analüüsimisel selgus, et puudub selge 
ülevaade, kui palju istungeid on tervise-
tõendite tõttu ära jäänud. Asjaosaliste 
sõnul on teema aktuaalne, sest istungite 
edasilükkamisega kaasnevad kulud on 
märkimisväärsed. Probleem on teravdunud 
ka seetõttu, et pooled Terviseameti kontrol-
litud tõenditest on osutunud põhjendama-
tuks. Probleemi lahendamiseks on arstide ja 
õigusorganite koostöös vaja kokku leppida 
selge tegevusjuhend selle kohta, kuidas neid 
tõendeid väljastatakse ja kontrollitakse. 
Selgusele aitab kaasa ka muudatuste tege-
mine tõendite väljastamist reguleerivasse 
määrusesse, mille juurde tuleks näiteks 
lisada ametlik kohtutõendi vorm ja nõuda 
tõendil infot kohtualuse seisundi kohta. 
Kohtutõendite väljastamise kohta parema 
ülevaate saamisele aitaks kaasa tõendite 
elektroonse andmebaasi käiv itamine ja 
Terviseameti volituste laiendamine tõendite 
üle sisulise kontrolli tegemiseks.
Kokkuvõt teks märk igem, et ku ig i 
korruptsiooni korral on tagantjärele kont-
roll ja uurimine vajalik, tuleb korrupt-
siooni varjatud iseloomu tõttu riskide ja 
pettuste vähendamiseks Eesti tervishoius 
panna põhirõhk ennetusele. Väga oluline 
on inimeste väärtushinnangute ja hoia-
kute teadlik kujundamine, mis aitab luua 
sotsiaalse keskkonna, kus omakasu reali-
seerimine on lubamatu.


Estonian

Tervishoiusüsteemi pettuste ja korruptsiooniriskide uuringust selgusid süsteemi kitsaskohad

Journals from University of Tartu

501PÄEVAKORRALEesti Arst 2011; 90(11):501-502Tervishoiusüsteemi pettuste ja korruptsiooniriskide uuringust selgusid süsteemi kitsaskohad*Kerly Espenberg1, Janika Alloja1, Raul-Allan Kiivet2 Kerly EspenbergJanika AllojaRaul-Allan KiivetEesti on rahvusvahelises korruptsiooniin-deksite arvestuses suhteliselt heal kohal, olles näiteks 2011. aastal rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Trans-parency International’i edetabelis 29. Vara-semate uuringute tulemuste kohaselt on ligi 10% inimestest tunnistanud altkäemaksuga kokkupuutumist tervishoius. Sel põhjusel tellis Justiitsministeerium TÜ sotsiaaltea-duslike rakendusuuringute keskuselt RAKE uuringu, et selgitada korruptsiooniriske tervishoiusektoris. Uuringu eesmärgiks oli koguda teavet viimase aja probleemidest seoses pettuste ja korruptsiooniga Eesti tervishoius ning selgitada välja elanike hinnangud korruptsioonile ja selle tekke-põhjused. Kooskõlastatult tellijaga kesken-duti uuringus detailsemalt neljale teemale: ravijärjekorras etteostmine, ravimi- ja meditsiiniseadmete hanked ning nendega seotud huvikonfliktid, ravi rahastamise lepingud ning kohtutele esitatavad tervise-tõendid. Kogutud infole toetudes koostati ka 21 ettepanekuga tegevuskava, kus on rõhk korruptsiooni ennetamisel õigusaktide täiendamise ja selgemaks muutmise ning kodanikuühiskonna arendamise kaudu. Uuringus defineeriti pettuste ja korrupt-sioonina tervishoiutöötaja tegevus, mis ei lähtu patsientide, tööandja ja avalikest huvidest ning millega saadakse otseselt või kaudselt omakasu. See on oluliselt laiem korruptsiooni mõistest Eesti korruptsioo-nivastases seaduses, kus korruptiivseks peetakse ametiseisundi kuritarvitamist omakasu eesmärgil. Uuringus ei piirdunud korruptsioon ainult altkäemaksu või pisti-sega, vaid ka huvikonf likti, omastamise ja onupojapoliitikaga. Avaram käsitlus on uuringu autorite arvates asjakohane, sest korruptsiooni otsesest majanduslikust kahjust on märgatavalt olulisem selle mõju tervishoiu mainele, sest meditsiin põhineb usaldusel ning patsientide ootused tervis-hoiutöötajate eetilisuse suhtes on kõrged.Uuringus kombineeriti erinevaid uuri-mismeetodeid. Esmalt tehti valdkonda puudutavate seaduste, uuringute ja stratee-giliste dokumentide ning ka meedia analüüs, et saada ülevaade avalikkuse tähelepanu pälvinud juhtumitest ning ühiskonna suhtu-misest nendesse. Aktuaalsemate teemade puhul korraldati hangitud informatsiooni alusel lisaks juhtumianalüüsid. Tervishoiu-valdkonna spetsialistidega tehti 13 perso-naalintervjuud ja korraldati 4 fookusgrupi arutelu, milles osales kokku 34 erinevate tervishoiusektori huvirühmade esindajat. Korruptsiooniga seotud mõistete tähenduse ning tegelike korruptiivsete olukordade esinemise ja hoiakute selgitamiseks küsit-leti 8 Eesti raviasutuse 2213 statsionaarset ja ambulatoorset ravi saanud patsienti. Patsiendid täitsid anonüümse ankeedi, milles uuriti nende kogemusi ja hinnanguid ravijärjekordade, tasuliste ja tasuta ravi-teenuste kasutamise ning mitteametlike tasude maksmise kohta. Kiirema ligipääsu nimel oli enne ravi-teenuse osutamist tervishoiutöötajale raha maksnud 1,9% uuritutest ja 2,5% oli teinud seda pärast teenuse saamist. Kuigi viimast peetakse sageli tänuavalduseks, tuleb arves-tada, et lisaks tänule võidi tasuga soovida häid suhteid ja erikohtlemist ka tulevikus. Kui küsit i patsientide hinnangut raha maksmisele enne teenust, siis 82% pidas seda korruptsiooniks ja 15% ebaeetiliseks 1 TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE2 TÜ tervishoiu instituutKorrespondeeriv autor: Kerly Espenbergkerly.espenberg@ut.ee * Uuringut rahastas tarkade otsuste fond ning selle täistekst on kättesaadav internetis aadressil http://www.ec.ut.ee/et/rakendusuuringud/teostatud-projektid. 502PÄEVAKORRALEesti Arst 2011; 90(11):501-502käitumiseks. Seejuures väärib erilist tähele-panu, et raha maksnud ja seda mitteteinud uuritavate hinnangud ei erinenud, ning see v iitab eneseõigustuse puudumisele raha maksnud patsientide puhul. Küsitluse kohaselt oli 1,4% vastajatest enne teenuse osutamist püüdnud pakkuda tervishoiutöö-tajale raha või teha kingitust, kuid viimane oli sellest keeldunud.Uuringu tulemused osutavad, et üks kolmandik vastanutest peab korruptsiooniks ja teine kolmandik ebaeetiliseks tasulisi teenuseid, mille osutamine on Eestis praegu lubatud. Seega võib raha maksmine tasuliste tervishoiuteenuste eest olla üheks teguriks, miks Eesti inimesed peavad arstiabi korrum-peerunud valdkonnaks. See viitab samuti elanike vähesele teadlikkusele tervishoiutee-nuste osutamise praegusest süsteemist. Tege-vuskava nende probleemide lahendamiseks seab eesmärgiks parandada inimeste tead-likkust ja kujundada hoiakuid, samuti võtta kindel seisukoht tervishoius mitteametlike maksete suhtes, suurendada ravijärjekordade läbipaistvust asutuse digiregistratuuride abil ning eristada raviasutustes selgelt tasuliste ja tasuta arstiabi teenused. Ravimite ja meditsiiniseadmete hange-tele puhul on tavapärane, et toodete sobivuse hindamiseks kaasatakse hanke ettevalmistusse ja läbiviimisse arste, kes konsulteerivad hangitavate toodete suhtes võimalike pakkujatega. Samas ei saa tervis-hoiu spetsiifikast ja Eesti väiksusest tule-nevalt välistada olukorda, kus hangitava toote kirjelduse koostaja võib olla seotud selle toote pakkujaga. See kujutab arstide jaoks tõsist huvikonflikti olukorda. Läbi-paistvuse suurendamiseks ja huvikonflikti maandamiseks tuleks raviasutustel töötada välja sobivad reeglid ja hea tava alused. Nii peaksid kõik hankes osalevad isikud kirja-likult teavitama asutuse juhtkonda oma seostest valdkonnas tegutsevate ravimi-tootjate ja meditsiiniseadmeid vahendavate ettevõtetega. Kindlasti aitaks huvikonflikte tõhusamalt vältida käsiraamatu koosta-mine, mis keskenduks tüüpsituatsioonidele tervishoius. Läbipaistvuse suurendamisele aitaksid kaasa ka raviasutuste ühishanked.Ravi rahastamise ja haigekassaga lepin-gute sõlmimise analüüsimisel tuleb silmas pidada, et praeguse rahastamisskeemi tulemusena konkureerivad haiglavõrgu raviasutused haigekassa lepingumahtude pärast omavahel n ing ka erak l i in iku-tega, samuti toimub konkurents tasuliste teenuste osutamisel. Süsteem soodustab ka patsientide suunamist haiglavõrgu raviasu-tustest erakliinikutesse ja vastupidi. Need asjaolud tekitavad segadust patsientide seas, kes ei tea, millist raviteenust saavad nad ravikindlustusraha eest ja mille eest peab ise maksma. Uuringu tulemuste kohaselt vajab praeguse süsteemi ülesehitus tõsist arutelu. Mitmed reeglid vajavad loomist või edasiarendamist, näiteks on kirjeldamata erakliinikute roll tervishoius, määramata erinevate tervishoiuteenuste osutamiseks sobilikud teeninduspiirkonnad, edasiaren-damist vajab haiglavõrgu arengukava ning avatud konkursi raames esitatavate pakku-muste sisu, vorm ja hindamine. Kindlasti on patsiendile vajalik ravikindlustuse ja patsiendi otsetasude eest saadavate teenuste senisest selgem eristus nii haiglavõrgu arengukava haiglates kui ka erakliinikutes.Kohtutele esitatavate tervisetõendite analüüsimisel selgus, et puudub selge ülevaade, kui palju istungeid on tervise-tõendite tõttu ära jäänud. Asjaosaliste sõnul on teema aktuaalne, sest istungite edasilükkamisega kaasnevad kulud on märkimisväärsed. Probleem on teravdunud ka seetõttu, et pooled Terviseameti kontrol-litud tõenditest on osutunud põhjendama-tuks. Probleemi lahendamiseks on arstide ja õigusorganite koostöös vaja kokku leppida selge tegevusjuhend selle kohta, kuidas neid tõendeid väljastatakse ja kontrollitakse. Selgusele aitab kaasa ka muudatuste tege-mine tõendite väljastamist reguleerivasse määrusesse, mille juurde tuleks näiteks lisada ametlik kohtutõendi vorm ja nõuda tõendil infot kohtualuse seisundi kohta. Kohtutõendite väljastamise kohta parema ülevaate saamisele aitaks kaasa tõendite elektroonse andmebaasi käiv itamine ja Terviseameti volituste laiendamine tõendite üle sisulise kontrolli tegemiseks.Kokkuvõt teks märk igem, et ku ig i korruptsiooni korral on tagantjärele kont-roll ja uurimine vajalik, tuleb korrupt-siooni varjatud iseloomu tõttu riskide ja pettuste vähendamiseks Eesti tervishoius panna põhirõhk ennetusele. Väga oluline on inimeste väärtushinnangute ja hoia-kute teadlik kujundamine, mis aitab luua sotsiaalse keskkonna, kus omakasu reali-seerimine on lubamatu.

English

http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/10819/6004

Tervishoiusüsteemi pettuste ja korruptsiooniriskide uuringust selgusid süsteemi kitsaskohad

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Utlib

Journals from University of Tartu