Erodeeritud muld : Eroded soil

Erodeeritud mullad moodustavad u 1,2% kogu Eesti maafondist, suurem on nende osakaal põllumajandusmaal (u 3,1%). Rohkesti leidub neid Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, samuti Kagu-Eesti lavamaal (Tartu, Põlva, Vastseliina), vähemal määral Sakala kõrgustiku ümbruses (Viljandi, Abja, Tõrva) ja Pandivere kõrgustikul. Maastikus on nad kõrvuti reljeefi madalamatel osadel asuvate deluviaalmuldadega ning erodeerimata leostunud, leetjate, näivleetunud ja leetunud muldadega. Reljeefi madalamatelt osadelt võib leida ka glei- ja madalsoomuldasid. Kuna Lääne-Eestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv- ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, on seal tuuleerosiooni all kannatavate maade osakaal Eesti keskmisest suurem. Tekst: Enn Leedu, Alar Astover. Fotod: Alar Astover, Maa-amet (aerofoto). Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2020 kuulutati välja X Mullapäeval, 5. detsembril 2019

Näivleetunud muld : Stagnic Luvisol, WR

InfovoldikNäivleetunud muldi esineb rohkesti Kagu-Eesti lavamaal ja Sakala kõrgustikul. Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul leidub neid laugematel aladel. Näivleetunud mullad moodustavad kooslusi leetunud ja leetjate muldadega. Näivleetunud muldi on u 10% Eesti maafondist, põllumajandusmaal on neid üle 20%. Kõige rohkem on näivleetunud muldi Põlvamaal. Tekst: Alar Astover, Enn Leedu. Fotod: Hugo Roostalu, Endla Reintam. Kaart: Priit Penu, Tambet Kikas.Aasta muld 2018 kuulutati välja VIII Mullapäeval, 5. detsembril 2017

Umbric Podzol (WRB)

Leetunud mullad on kujunenud leetumise ja kamardumise koosmõjul ning neile on iseloomulik rohkem kui 5 cm tüseduse huumuskihi olemasolu. Need mullad on karbonaadivaesed ja kerge lõimisega (liivad või saviliivad). Kamardumise all mõistetakse huumushorisondi teket. Leetumine on mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ja laguproduktide uhtumine mulla sügavamatesse kihtidesse laskuva veega. Leetunud mulla profiil on väljauhteline, vahetult huumushorisondi alla võib jääda hele leethorisont või profiili alumisest osast tumedam välja-sisseuhte komplekshorisont. Looduslikel aladel katab mullapinda metsa- või rohumaade kõdu. Leetunud mulla huumushorisont on mõõdukalt või tugevasti happeline. Esineb ka selliseid leetunud muldi, mille profiili alumises osas leidub gleistumise ehk ajutise liigniiskuse tunnuseid. Gleistunud leetunud mullad asuvad reljeefi madalamatel osadel, on ajutiselt liigniisked perioodiliselt kõrgele tõusva põhjavee tõttu ja mullaprofiili alumises osas võib näha selgelt väljakujunenud roostetäppe või -laike. Neil on sisseuhtehorisont huumusainetest ning raua ja alumiiniumi oksiididest sageli mustjaspruuniks värvunud.Aasta muld 2023 kuulutati välja XIII Mullapäeval, 5. detsembril 2022

Calcaric Cambisol; Regosol (WRB)

Rähkmullad moodustavad 4,7% kogu Eesti mullastikust ja 9% põllumaast, gleistunud rähkmullad vastavalt 1,6 ja 2,1%. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja- ja Loode- Eesti ning saared. Ülekaalus on need Harju, Lääne ja Saare maakonnas. Gleistunud rähkseid liivmuldi esineb kõige rohkem Hiiumaal, gleistunud rähkseid liivsavimuldi Läänemaal (11,9% haritavast maast), gleistunud rähkseid savimuldi on väga vähe. Piiratult leidub rähkmuldi ka Lõuna-Eestis Otepää ja Haanja kõrgustikul üksikute moreenkõrgendike lagedel ja nõlvadel. Valkjashalli rähkmoreeni levikupiirkonnas kaasnevad rähkmuldadega paepealsed mullad, mujal peamiselt leostunud mullad. Rähkmuldade ülekaaluga muldkattele on iseloomulik mullaerimite suur kirjusus.Aasta muld 2021 kuulutati välja XI Mullapäeval, 3. detsembril 2020

Mulla ABC. 1. osa

TäistekstMis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta (kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus. Mullateke on väga aeglane protsess – viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid – ja seetõttu peetakse mulda taastumatuks loodusvaraks. Muld ja selle omadused on muutlikud nii ruumis kui ka ajas

The indigenous arbuscular mycorrhizal fungal colonisation potential in potato roots is affected by agricultural treatments

ArticlesThere is an urgent need to develop novel approaches to enhance sustainable agriculture while not reducing cr op yields. Arbuscular mycorrhizal (AM) fungi establish symbiotic associations with most crop plants improving plant performance and soil health. This study investigated the extent of colonisation of potato roots by indigenous AM fungi in the arable soil under conventional and organic farming systems. Potato roots had greater AM fungal colonisation levels under organic than conventional farming, though in general, root colonisation levels were extremely low in both farming systems . Pota to root AM fungal colonisation was lower with higher soil P content and higher with higher annual C input. Trap plant root AM fungal colonisation was considerably higher than in field potato roots and showed that soil mycorrhizal inoculum potential was hig her in organic than in conventional farming. Thus, the positive impact of manure application in organic fields to the potato AM fungal colonisation can be explained by previous higher total annual C fresh organic matter input and lower soil P content under treatment. Furthermore, the natural AM fungal abundance in the soil was sufficient to colonise trap plant roots, suggesting a low mycorrhizal dependence of the studied potato cultivar

EstSoil-EH: a high-resolution eco-hydrological modelling parameters dataset for Estonia

https://essd.copernicus.org/articles/13/83/2021

Energy and Agriculture in Estonia and Finland

vo

Accumulation of sulfonamides and fluoroquinolones from soil to plants

Saabunud / Received 12.12.2022 ; Aktsepteeritud / Accepted 29.06.2023 ; Avaldatud veebis / Published online 15.08.2023 ; Vastutav autor / Corresponding author Merike Lillenberg ; [email protected] current study was conducted to determine the potential for some antibiotics to be taken up by food plants from soil fertilized with manure, sewage sludge or its compost containing antibiotic residues. The plants (potato – Solanum tuberosum L., carrot – Daucus carota L., and wheat – Triticum aestivum L.) were cultivated in greenhouse under natural light conditions in the presence of three fluoroquinolones (ciprofloxacin, ofloxacin, and norfloxacin), and two sulfonamides (sulfadimethoxine and sulfamethoxazole). The uptake of antibiotics was demonstrated from two different soils (loamy and loamy sand). The concentrations of each antibiotic in soil were 0.01, 0.1, 0.5, 1.0, and 10 mg kg–1. The antibiotics were extracted from the plants using the liquid extraction (LE) and cleaned up by the solid phase extraction (SPE). The extracts were analyzed by liquid chromatography electrospray ionization tandem mass spectrometry (LC-ESI-MS/MS). The accumulation range depended on antibiotic con- centration in soil, chemical properties of the antibiotic, soil type, plant species and parts (overground or below-ground). At soil concentrations of 10 mg kg–1 antibiotics accumulated in edible parts of most plants in amounts, which exceeded their maximum residue levels (MRL) set for food of animal origin – 100 μg kg–1. The highest average content of antibiotics was detected in potato tubers and carrot roots grown in the loamy sand soil – 3897 μg kg–1 and 3400 μg kg–1 sulfamethoxazole. Plants accumulated antibiotics (ciprofloxacin and ofloxacin) from soil even at soil concentration of 0.01 mg kg–1. Mostly the highest concentrations of antibiotics were detected in below-ground parts of the plants grown in the loamy-sand soil

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks on oluline kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamine ja sidumisvõimekuse suurendamine kõigis sektorites. Et eesmärki täita, tuleb seada selged sihid, hinnates erinevates sektorites KHG heite vähendamise ja sidumise suurendamise potentsiaali ning käsitleda sektori mõju laiemalt ka majanduse konkurentsivõimele. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sidumisvõimekuse uuring on valminud Keskkonnaministeeriumi tellimusel analüüsimaks kompleksselt LULUCFi sektori KHG sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (kuni 2100. aastani). Uuringu käigus kaardistatakse LULUCFi sektori maakasutuskategooriates süsiniku sidumisega seotud aspektid ja tegevused ning hinnatakse nende potentsiaali suurema süsiniku sidumise suunas. Analüüs kirjeldab ning hindab järgmisi LULUCFi sektorit mõjutavaid tegevusi: raportis „Mets ja kliimamuutused“ esitatud raiestsenaariumid (koos puittoodetega); metsakasvatuslikud võtted netojuurdekasvu soodustamiseks: metsade uuenemise tagamine (looduslik uuendus, uuendamine, puuliigi valik), harvendusraie, raieplaanide optimeerimine (täiuse, juurdekasvu ja boniteedi järgi), kuivendamine; metsamaa pind (metsamaa pindala säilimine vähemalt praegusel tasemel) kui süsinikusidumist suurendav tegur: metsastamine, raadamise piiramine/ kompenseerimine; puittoodetesse süsiniku sidumine: puittoodete tootmise suurendamine, puittoodete tootmise struktuuri muutmine pikemaealiste toodete suunas, kohaliku tööstusliku ümarpuidu väärindamine Eestis (sh paberipuu väärtustamine), ümarpuidu import, Eestis varutud puit, puiduenergia kasutus; kasvuhoonegaaside heite vähendamine märgaladelt: jääksoode ehk mahajäetud turbatootmisalade korrastamine, aiandusturbast tulenevate heitkoguste vähendamine; põllumajanduslikud tegevused mulla süsinikuvaru suurendamiseks ja heitkoguste vähendamiseks: orgaaniliste väetiste kasutamine (sh taimejäänuste mulda jätmine), mitmekesisemad ja pikemad külvikorrad, turvasmuldadel põllu- ja kuivendatud rohumaade metsastamine (sh lühikese raieringiga istandused), loodusliku taimestikuga alade loomine (puittaimestiku ribad ja hekid ning agrometsandus), heitkoguste vähendamine turvasmuldadel paiknevatest haritavatest maadest, happeliste muldade neutraliseerimine (lupjamine); asendusefekti hindamine: ülevaade Eesti konteksti sobiva asendusefekti arvutamise võimalikkusest (sh ülevaade teadustekstidest) ja puuduvate või täiendavaid uuringuid vajavate teemade väljatoomine, võimalusel esmaste arvutuste tegemine. Lisaks hinnatakse: kaardistatud meetmete sotsiaalmajanduslikku mõju tegevuste elluviimisel, sh tööhõivet, netotulu ja lisandväärtust. Võrreldakse metsa majandamisega seotud netotulu ja süsinikukaubandusega kaasnevaid potentsiaalseid võimalusi