Energia- ja proteiinitarbe katmine mahelammaste söötmisel ning mahelambaliha biokvaliteet : lõpparuande põhiosa

Viimasel kümnel aastal on Eestis lammaste arvukus pidevalt kasvanud. Sealhulgas on pidevalt tõusnud Eestis ka mahelammaste üldarv ning mahelammaste osakaal lammaste üldarvust. Nii moodustasid mahetingimustes peetud mahelambad enne projekti algust 2008.aastal juba 42,5% lammaste üldarvust. Võrdluseks teiste loomaliikide osas oli Eestis mahedaid loomi vähe. Nii moodustasid 2008. aastal maheveised vaid 3,4%, mahepiimalehmad 2,9 %, mahekitsed 17 % ja mahesead 0,1 % vastavate loomade üldarvust. Alates 1.01.2008 on pidanud kõik ELi mahetootjad söötma oma rohusööjaid loomi (veised, hobused, lambad, kitsed) 100% ulatuses mahepõllumajanduslikult toodetud söödaga. Varem võis piiratud hulgal kasutada ka mittemahedalt toodetud energia- ja proteiinisöötasid (jõusöödad, koogid). Seetõttu on mahelambakasvatajal keerukam lahendada lammaste energia ja proteiini tarbe rahuldamise eriti uttede tiinusperioodi viimasel kahel kuul ja imetamisperioodil ning noorlammaste lõppnuumal. Kuna mittemahedate energiasöötade kasutamine on keelatud ja Eesti mahefarmides kasvatatakse vaid väheseid kõrgema energia-ja proteiini sisaldusega söötasid (mahe oder, mahe kaer, mahe rukis, mahe hernes) piiratud koguses, siis söödavad mahekasvatajad lambaid sageli vaid rohusöötadega kasutades minimaalselt või üldse mitte teraviljasöötasid. Talvisel perioodil on põhisöödaks enamasti kõrrelistest valmistatud silo või hein ja suvel karjamaarohi. Kahjuks teiste võimalike proteiinsöötade (vikk, lupiin, põlduba, sojauba) kasvatamine mahetingimustes Eestis praktiliselt puudub ning seetõttu nende kasutamine lähitulevikus on vähetõenäoline. Seepärast on mahelammaste söödaratsioonide tasakaalustamine tunduvalt probleemsem tavatootmisest. Võib arvata, et eriti võimenduvad probleemid rohusöötade (silo, hein) madalama toiteväärtuse korral. Söötmise seisukohalt on eriti probleemsed uttede tiinusperioodi lõpu ja imetamisperioodi ratsioonide tasakaalustatus energia-ja proteiiniga. Sellest võivad alguse saada järgmised võimalikud probleemid nagu uttede liigne kõhnumine ja toitumuse langus enne poegimist, mis võivad välja viia uttede söödaratsiooni energiapuudusest tingitud kliinilise või subkliinilise ketoosini. Oluliseks indikaatoriks uttede ratsiooni ebapiisavale energiatasemele on tallede madal sünnimass ja uttede madalast piimakusest tingitud tallede madal juurdekasv võõrutuseelsel perioodil. Seepärast vajaksid uurimist mahelammaste söötmine tiinuse-ja imetamisperioodi jooksul. Vaatamata mahelambakasvatuse kiirele levikule ei ole Eestis teaduslikult uuritud mahelammaste söötmise olukorda ning mahelambakasvatajatel on puudunud ka võimalus saada kvaliteetset nõuannet mahelammaste söötmise osas. Teadmatus ja teaduslike uuringute puudumine valitses ka mahelambakasvatuses toodetud toodangu kvaliteedi osas. Teaduslikult oli uurimata mahetootmises toodetud lambaliha, eelkõige noorlambaliha koostis, kvaliteet ja tervislikus Eesti tingimustes. Noorlambaliha kvaliteet sõltub paljudest erinevatest faktoritest, millest peamisteks on lamba tõug, söödaratsiooni koostis ja selle energeetiline toiteväärtus, teraviljasöötade osakaal, erinevate söötade ja söödakultuuride kasutamine (liblikõielised kultuurid versus kõrrelised) ratsioonis, nuuma pikkus jt. Lambaliha kvaliteet on tihedalt seotud lihakeha rasva sisalduse ja kogusega ning liha rasvhappelise koostisega, mis omakorda on seotud liha kui toiduaine tervislikkusega. Ehkki lambalihas on suhteliselt kõrge küllastunud rasvhapete hulk sisaldab see märkimisväärses koguses omeega 3 rasvhapete hulka kuuluvat linoleenhapet ja teisi polüküllastamata rasvhappeid. Paraku puudusid Eestis igasugused andmeid mahetootmise tingimustes toodetud talleliha koostise seostest nuumal kasutatavate söötade, söödaratsiooni energeetilise taseme ja lihakeha tapajõudlusnäitajate ning liha rasvhappelise koostise vahel. Projekti põhieesmärgiks oli uurida vabade, tiinete ja imetavate uttede ning lihatallede söötmise olukorda mahefarmides. Teha kindlaks lammaste mahefarmides kasutatud söötade toiteväärtus. Välja selgitada mahedalt toodetud noorlambaliha koostis, 4 kvaliteet ja tervislikus (rasvhappeline koostise alusel) ning lihatallede tapajõudlus. Hinnata uttede söötmise mõju nende toitumusele, tallede saamisele, tallede sünni-ja 100 päeva kehamassile. Korraldada söötmiskatsed tiinete ja imetavate uttedega kaera lisasöötmise mõju väljaselgitamiseks rohusöödalise söötmistüübi korral mahedalt kasvatatud uttede toitumusele, vere metaboliitidele ja jõudlusele, mis oleks aluseks sobivate söötmisstrateegiate väljatöötamisel uttede ja lihatallede söötmiseks mahefarmides

The selenium status of dairy cows in Estonia

Based on earlier soil, forage and animal studies, Estonia is considered a Se-deficient country where Se supplementation of dairy cows has been routine practice for more than 10 years. To evaluate the current Se status of Estonian dairy cows, bulk tank milk samples (n = 218) from farms (n = 110) producing over 60% of the milk purchased in the counties of Estonia, were analysed for the Se concentration. Milk Se content ranged from 5 – 34 μg/kg. The mean Se content of all the samples was 16 μg/kg, indicating dairy cows’ Se status was from high-marginal to adequate depending on the reference level used. The results of the study provide evidence that the Se status of dairy cattle in Estonia has improved. Although Se status was satisfactory on 99 farms (90.8%) there were 10 farms (9.2%) with a milk Se concentration of less than or equal to 10 μg/kg where attention should be given to Se supplementation of the animals

Effect of additional oat supplementation in forage based feeding during gestation and lactation periods on ewe body condition, performance, blood glycose and β-hydroxybutyrate concentration in organic farm

The aim of this study was to estimate the feeding strategies of pregnant and lactating ewes fed only silage/hay or supplemented with concentrates (oat) on the ewe body condition score (BCS), production of ewes (lambs born per ewe lambed (LB), lambs born alive per ewe lambed (LBA), lambs born dead per ewe lambed (LBD), lamb birth weight (LBW), lamb 100 day weight (L100DW)) and ewe blood glycose and β-hydroxybutyrate (BHB) concentrations. The Estonian White Face and Texel ewes (107 ewes) were divided into two similar groups: the experimental group (59 ewes) and control group (48 ewes). For 45–60 days before lambing (from 90th–105th day of gestation) the experimental ewes were fed in addition to forage feeds (silage, hay or pasture grass) 0.22 kg of organic oat per day (totally 10 kg in gestation period) and 0.3 kg of oat during suckling period (totally 13.5 kg per ewe). The control group of ewes were fed only with forage-based rations (silage, hay, pasture grass) without cereals. Ewe BCS was assessed before mating, on 130–140 day of pregnancy, after lambing (following 7th–10th day), during the 2nd suckling months (45–60 suckling day) and at weaning of lambs by two observers during the whole study. It was concluded that additional feeding of minimal amount of oats increased the ewes BCS in the experimental group at 130–140 day of pregnancy (BCS was respectively 3.36 and 2.97, p < 0.001) and on the 45–60th suckling day (BCS respectively 2.84 and 2.52, p < 0.001) compared with control ewes, but did not affect BCS of ewes at the end of the experiment (at weaning). Production traits (LBA, LBW, L100DW) nor ewes blood glycose and β-hydroxybutyrate (BHB) concentrations at the 130–140 days of pregnancy and 7–10 days after lambing were not affected by supplementation of oat to ewes' die

Field trial on glucose-induced insulin and metabolite responses in Estonian Holstein and Estonian Red dairy cows in two herds

<p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>Insulin secretion and tissue sensitivity to insulin is considered to be one of the factors controlling lipid metabolism <it>post partum</it>. The objective of this study was to compare glucose-induced blood insulin and metabolite responses in Estonian Holstein (EH, n = 14) and Estonian Red (ER, n = 14) cows.</p> <p>Methods</p> <p>The study was carried out using the glucose tolerance test (GTT) performed at 31 ± 1.9 days <it>post partum</it> during negative energy balance. Blood samples were obtained at -15, -5, 5, 10, 20, 30, 40, 50 and 60 min relative to infusion of 0.15 g/kg BW glucose and analysed for glucose, insulin, triglycerides (TG), non-esterified fatty acids (NEFA), cholesterol and β-hydroxybutyrate (BHB). Applying the MIXED Procedure with the SAS System the basal concentration of cholesterol, and basal concentration and concentrations at post-infusion time points for other metabolites, area under the curve (AUC) for glucose and insulin, clearance rate (CR) for glucose, and maximum increase from basal concentration for glucose and insulin were compared between breeds.</p> <p>Results</p> <p>There was a breed effect on blood NEFA (<it>P </it>< 0.05) and a time effect on all metabolites concentration (<it>P </it>< 0.01). The following differences were observed in EH compared to ER: lower blood insulin concentration 5 min after glucose infusion (<it>P </it>< 0.05), higher glucose concentration 20 (<it>P </it>< 0.01) and 30 min (<it>P </it>< 0.05) after infusion, and higher NEFA concentration before (<it>P </it>< 0.01) and 5 min after infusion (P < 0.05). Blood TG concentration in ER remained stable, while in EH there was a decrease from the basal level to the 40^thmin nadir (<it>P </it>< 0.01), followed by an increase to the 60^thmin postinfusion (<it>P </it>< 0.01).</p> <p>Conclusion</p> <p>Our results imply that glucose-induced changes in insulin concentration and metabolite responses to insulin differ between EH and ER dairy cows.</p