Aktiivne epilepsia Tartu täiskasvanutel: epidemioloogilised näitajad ja ravi

Epilepsia on igapäevases arstipraktikas üks sagedamini esinevaid kroonilisi neuroloogilisi haigusi, mille esinemise kohta Eesti täiskasvanutel usaldusväärsed statistilised andmed puuduvad. Meie uuringu eesmärk oli retrospektiivselt välja selgitada aktiivse epilepsia levimus- ja haigestumusnäitajad Tartu täiskasvanute seas. Epilepsiahaigestumus oli 35,4 juhtu 100 000 inimaasta kohta ja levimus 5,3 juhtu 1000 elaniku kohta (levimuspäev 01.01.1997). Need andmed on võrreldavad industriaalmaade vastavate näitajatega. Haigestumusel oli kalduvus suureneda vanemates earühmades. Suur ravita ja väike polüteraapiaga patsientide hulk viitas alaravimise tendentsile Tartu täiskasvanute seas. Sagedaim antikonvulsant oli karbamasepiin ja väga harva määrati valproaati. Eesti Arst 2004; 83(10): 652-65

Kas epilepsia ravis on arenguruumi?

Epilepsia on üks sagedasemaid kroonilisi närvihaigusi, mis tihti põhjustab väljendunud stigmatisatsiooni. Epilepsia ravi tõhustamiseks tuleb kasutada vana ja uue põlvkonna ravimeid vastavalt epilepsia käsitlusjuhendile. Eesti Arst 2004; 83 (1): 54-5

Ravimiresistentne epilepsia. Nüüdisaegsed käsitlusvõimalused

Umbes 36% epilepsiahaigetest ei allu ravile ka mitme ravimi üheaegsel kasutamisel. Hinnanguliselt on Eestis ligikaudu 3000 ravimiresistentse epilepsiaga haiget. Viimastel aastatel on lisandunud mitmeid uusi epilepsiaravimeid, mis võivad paljudel juhtudel olla efektiivsed kasutatuna kombinatsioonis seni tuntud ravimitega. Ravimiresistentse epilepsia korral on vajalik kaaluda kirurgilise ravi võimalusi. Eesti Arst 2005; 84 (12): 867–87

RAVIJUHEND. Epilepsia käsitlusjuhend

Käsitlusjuhend toetub nõuete esitamisel teadus- kirjanduses esitatud üldistele ravisoovitustele ja uurimismeetoditele ning vastavatele standarditele. Käsitlusjuhend on koostatud selleks, et tagada tõenduspõhisele meditsiinile ja heale kliinilisele tavale vastav epilepsiahaigete uurimine ja ravi Eestis. Käsitlusjuhend ei ole kõikehõlmav epilepsia käsiraamat ja selle eesmärk ei ole detailselt käsitleda epilepsia erinevaid valdkondi