Supporting cognitive and metacognitive learning strategies in technologically enhanced language learning

Hea võõrkeeleoskus on globaliseeruvas maailmas eduka toimetuleku eeldus. On leitud, et õppija keeleoskus on seotud tema keeleõppestrateegiate kasutusega, seetõttu peetakse õpistrateegiate mõõtmist üheks enim levinud keeleõppe efektiivsuse hindamise meetodiks. Kuigi strateegiate kasutamise oskus ja harjumused on väga individuaalsed ning kujunevad välja pikema aja jooksul, on uuringud näidanud, et õppijaid on võimalik suunata kasutama efektiivsemaid õpistrateegiaid, toetades nende õpitegevust. Praeguse uurimuse eesmärk on töötada varasemate uurimistulemuste põhjal välja sekkumistegevused, millega toetatakse kognitiivseid ja metakognitiivseid keeleõppestrateegiaid tehnoloogiaga tõhustatud võõrkeelekursusel, ning katsetada nende efektiivsust. Sekkumine hõlmab spetsiaalseid õpiülesandeid, mille sooritamist toetatakse märguannetega. Andmed pärinevad nii ainetestist kui ka eesti keele jaoks kohandatud enesekohaste küsimustikega Est-SILLi, MSQLi ja SRL-SRSi eel- ja järeltestist, mis tehti neljakuusel erialase inglise keele kursusel. Uurimistulemused näitavad, et varasemates uurimustes välja pakutud kognitiivsete ja metakognitiivsete õpistrateegiate kombineeritud toetamine märguannetega annab positiivseid tulemusi nii keeleõppestrateegiate ja eneseregulatsiooni toetamisel kui ka aineteadmiste omandamisel.  Summar

Developing Music Listening Skills Using Active Learning Methods in Secondary Education

AbstractThe reformed upper secondary school curriculum in Estonia states that pupils need to be supported to take a more active role when developing knowledge and competencies in music. The purpose of the current study was to test an active learning method designed to support music listening skills. The sample (n = 55) consisted of 11th grade pupils in one public school in Estonia. Students evaluated ten musical examples from the classical period to complete the pre- and post-test. The results indicated positive changes in students’ assessments of classical music listening when activating learning activities were used in the learning process

Eessõna

Eesti Haridusteaduste Ajakirja esimene number keskendub õpetajakoolitusele ja kõrgkoolipedagoogikale. Erinumbri eesmärk on tutvustada nendes valdkondades Eestis läbiviidud uuringuid ning pakkuda uurimistulemuste põhjal uusi teadmisi edasiste arutelude ja arendustöö tarbeks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ajakirja esiknumbri kaastööd avavad õpetajakoolituse ja kõrgkoolipedagoogika erinevaid tahke ning aitavad paremini mõista nende valdkondade komplekssust. Peale kaastööde panuse teadustöö edendamisse, sh mitme originaalse mõõtevahendi esitlemise, antakse artiklites ka praktilisi soovitusi õpetajakoolituse ja laiemalt kõrgkooliõpingute arendamiseks. Näiteks käsitletakse õpetajakoolituse teoreetiliste õpingute ja õpetamispraktika parema seostamise võimalusi, samuti arutletakse kõrgkoolides õppimiskeskse õpetamisviisi rakendamise eelduste ja tingimuste üle

Tensions and the Teacher's Role in Student Teacher Identity Development in Primary and Subject Teacher Curricula

This paper describes a 2-year follow-up study on teacher identity development in different types of teacher education programmes. Teacher identity development was analysed with a focus on student teachers' views of teacher's roles and tensions experienced during their studies. Student teachers (n = 20) were interviewed at the beginning and end of the master-level studies. Three types of tensions were identified: (1) conception of self versus professional role, (2) role expectations versus university training, (3) and multiple professional role expectations. The follow-up study showed that tensions tended to accumulate to some extent. However, successful consolidation of tensions appeared to depend on how the student teachers were able to recognise resources at their disposal, with implications for organisation of reflection support in teacher education.Peer reviewe

Eesti õpetajate, õpetajakoolituse üliõpilaste ning õppejõudude uurimistööalane kirjaoskus

Õpetajate uurimistööalane kirjaoskus väljendub teaduspõhises praktikas, oma õpetamise ja õpilaste õppimise uurimises ning õpilaste uurimistööalaste teadmiste omandamise toetamises. Kasutades kombineeritud uurimismeetodit, oli siinse uuringu eesmärk selgitada välja, millised on Eesti õpetajakoolituse üliõpilaste ja õppejõudude ning õpetajate uurimistööalased teadmised ning kirjeldada, kuidas kasutavad õpetajad uurimistööalast kirjaoskust oma õpetamistöös. Tulemused näitavad, et kui õppejõududel on teiste valimirühmadega võrreldes paremad teadmised, siis õpetajate ja üliõpilaste uurimistööalased teadmised on pigem sarnased. Intervjuudest õpetajatega selgus, et igapäevases õpetamistöös rakendatakse uurimistööalaseid teadmisi eelkõige õpilastele uurimistööga seotud ülesannete koostamisel. Teaduspõhisele õpetamisele eelistatakse praktilisi koolitusi ja arutelusid kolleegidega ning enda õpetamist ja õpilaste õppimise uurimist intervjuudes osalenud õpetajad pigem ei rakenda. Tulemused näitavad, et uurimistööalase kirjaoskuse kujunemist tuleb rohkem toetada ning kõige enam toetust vajavad just töötavad õpetajad.  Summar

Inglise keele kui võõrkeele õppijate õpistrateegiad ja nende mõju õpitulemustele

Võõrkeeleoskuse omandamist on võimalik toetada, arendades õppijate keeleõppestrateegiaid. Õpistrateegiate uurijad on töötanud välja erinevaid õpistrateegiate taksonoomiaid, kuid tõendid nende valiidsuse kohta on vastukäivad. Selle uurimuse eesmärk on leida empiirilistele andmetele kõige paremini vastav keeleõppestrateegiate klassifikatsioon ning uurida keeleõppestrateegiate seoseid ja nende mõju õpitulemustele. Kinnitava faktoranalüüsi tulemused näitavad, et modifitseeritud ja täpsustatud kuuefaktorilisel mudelil on head mudeli headuse indeksid. Eestikeelses Est-SILLi mudelis moodustus kuus strateegiarühma: metakognitsioon, sotsiaalsed, kompensatsiooni- ja mälustrateegiad ning aktiivne keelekasutus ja seostamisstrateegiad. Struktuurivõrrandite mudelite analüüsiga saadud tulemused kinnitavad, et kognitiivsed õpistrateegiad avaldavad õpitulemustele otsest mõju, kuid metakognitiivsed õpistrateegiad mõjutavad õpiedu kaudselt, kognitiivsete strateegiate kaudu.  Summar

Õpetaja professionaalse rolli internaliseerimise hindamine õpetajakoolituse esmaõppe üliõpilaste hulgas

Artiklis tutvustatakse õpetaja professionaalse rolli internaliseerimise uurimiseks loodud testi. Õpetaja professionaalse identiteedi kujunemist võib käsitleda vastava sotsiaalse rolli internaliseerimisena, mis võib leida aset ainult sotsiokultuurilises kontekstis, pakkudes personaalse kultuuri loomiseks semiootiliselt vahendatud teavet (Valsiner & Rosa, 2007). Semiootilise materjali vahendamist isiku ja keskkonna vahel saab kirjeldada internaliseerimise ja eksternaliseerimisena (Valsiner, 2001). Kirjeldatava testi puhul kasutati isiku ja keskkonna dialoogi mõtestamiseks intrapsüühilisel tasandil dialoogilise mina teooriat (Hermans & Hermans-Konopka, 2010), mis võimaldab jälgida isiku aktuaalseid rolle, nende seoseid ja muutumist. Tutvustatava testi koostamisel tugineti Kullasepa (2008) ning Leijeni ja Kullasepa (2013a) loodud mõõtevahenditele. Test koosneb üheksast ülesandest, kus vastajal tuleb õpetajatööga seotud dilemma kirjelduse põhjal nimetada ja seletada vastavas olukorras tekkivaid tundeid. Uuringus osales 109 õpetajakoolituse üliõpilast. Eeldati, et õpetajakoolituses kaugemale jõudnud ja suurema pedagoogilise töö kogemusega isikute vastused väljendavad enam professionaalse rolli omaksvõtmist. Tulemused kinnitasid nimetatud seost töökogemuse ja professionaalse rolli omaksvõtmise vahel. Suurema töökogemusega üliõpilaste vastused kajastasid teistega võrreldes sagedamini internaliseeritud professionaalset mina-positsiooni. Summar

Läbilõikeline ülevaade üliõpilaste hinnangutest Tartu Ülikooli õpetajakoolituse õppekavade sidususele 2014.–2018. aastal

Õpetajakoolitus on praktikaga tihedalt seotud õppevaldkond, kuid siiski on teooria ja praktika sidumine õpetajakoolituses veel paljudes riikides proovikivi (Darling-Hammond, 1999; Hammerness & Klette, 2015). Tartu Ülikoolis hakati selle kitsaskohaga ulatuslikult tegelema 2013. aastast, uuendades õpetajakoolituse alus- ja praktikamoodulit. Selleks, et läbi aastate tehtud muudatuste tulemuslikkust seirata, on alates 2014. aastast igal sügisel alusmooduli üliõpilaste seas (n = 572) kogutud andmeid nende hinnangute kohta õppekava sidususele. Tulemused näitavad, et üliõpilaste hinnangul on märgatavalt paranenud nii teoreetiliste õppeainete kooskõla praktikal kogetuga kui ka võimalused õppekava osi omavahel siduda. Samas leiti, et ülikooli õppetöös on liiga vähe tegevusi, mis valmistaksid üliõpilasi ette õppija arengust lähtumiseks õpetajatöös. Ülikooli õppeained keskenduvad enam õppe kavandamisele ja analüüsile, vähem tegeletakse õppetöö tegevustega.  Summar

OECD õpetaja pedagoogiliste teadmiste pilootuuringu Eesti raport

Raport annab ülevaate rahvusvahelise OECD CERI (The Centre for Educational Research and Innovation) ITEL (Innovative Teaching for Effective Learning) pilootuuringu tulemustest Eestis. Projekt viidi läbi kokku viies riigis (Eesti, Ungari, Slovakkia, Kreeka, Iisrael) ning selle käigus töötati välja küsimustik õpetajate pedagoogiliste teadmiste hindamiseks. Küsimustikku, mis tugines kognitiivse psühholoogia lähenemise põhisele teoreetilisele alusele, testiti kolme rühma peal: õpetajate, õpetajakoolituse üliõpilaste ning õpetajakoolitusega seotud õppejõud. Pilootuuringu vastustest ilmnes, et Eesti õpetajate, üliõpilaste ja õppejõudude teadmiste tase on üldiselt heal tasemel, põhitulemuseks oli siiski see, et astuti esimene samm rahvusvahelise õpetajate üldpedagoogiliste teadmiste mõõtmisinstrumendi loomisel. Lisaks annab raport rea soovitusi Eesti õpetajate esmaõppe ja täeindusõppe arendamiseks

Haridusteaduse valdkonna doktoriõppe uuringu vahearuanne

Aruandes kirjeldatav haridusvaldkonna doktoriõppe uuring algatati Tartu Ülikooli Pedagogicumis 2009. aastal ESF programmi Eduko alategevuse 1.1.2 toel. Uuringu eesmärgiks on kirjeldada Eesti ülikoolides haridusvaldkonnas doktoriõppe toimimist ning osutada asjaoludele, mida võiks seostada doktoriõppe tulemuslikkuse varieerumisega ning mille osas on ülikoolides võimalik panustada doktoriõppe tõhustamisse.http://eduko.archimedes.ee/files/Haridusteaduste%20doktorantide%20uuringu%20aruanne.pd