Tendencias de investigación en documentación digital en el ámbito hispano

Presentation and analysis of some research trends in Information Science research as represented by the articles published in a monographic number of the journal Scire (volume 10, number 1, July-December 2004). The book offers a landscape of the current research on digital documentation in the Hispanic world from the point of view of its main fields of application —Intranets, digital libraries, scientific and media portals, technological monitoring networks, and administrative and citizen information services— and also from the perspective of the crosscutting hot topics of the moment —specialized information system models, metadata, free software, XML and semantic web transition, visibility, usability, user behaviour, Internet data mining, natural language search, etc.—. The analysis and commentary of the articles is focused in four emphases: Intranets as a knowledge management tool, the open code movement role in information and documentation infrastructure development, the digital revolution in mass media, and the role of the information technology in the task of dynamizing social networksSe analizan algunos de las tendencias de investigación en documentación digital a partir del análisis y discusión de los estudios publicados en el número dos del volumen 10 de la revista Scire (julio-diciembre 2004), de carácter monográfico. Los artículos constituyen un panorama representativo de las investigaciones sobre documentación digital en el ámbito hispano tanto desde el punto de vista de sus principales campos de aplicación las Intranets corporativas, las bibliotecas digitales, los portales científicos y periodísticos, las redes de vigilancia tecnológica, los servicios de información administrativa y ciudadana como en lo que concierne a algunos de los temas transversales más candentes en la actualidad el desarrollo de modelos de sistemas de información especializados, el software libre, la transición al XML y a la Web semántica, la búsqueda en lenguaje natural, los metadatos, la visibilidad, la usabilidad, los estudios de usuarios y la minería de datos en la Internet . El análisis de los trabajos se concentra en torno a cuatro énfasis: las intranets como instrumento para la gestión del conocimiento, el movimiento del código abierto en el desarrollo de infraestructuras documentales, la revolución digital en la documentación de medios de comunicación, y el papel de la tecnología como elemento dinamizador de proyectos de trabajo en grupo y de animación de redes sociales. (A

Multisensory, Pervasive, Immersive: Towards a new generation of documents

The emergence of immersive documents, which allow the “reader” to perceive unreality as real, is foreseen. This new type of document will evolve from the combination of contemporary participatory, transmedia storytelling with pervasive computing technologies and multisensory interfaces. It is argued that a research program within library and information science is needed, to investigate new information behaviors associated with such documents, the new digital literacies needed to make effective use of them, and their place in the information communication chain

The analysis of journals topics and trend: text mining and word cloud

The objective of this study is to identify the major topics over time of 4 selected journals in the field of Information Science and Library Science by analyzing word usage and the frequency with which certain words are used in the journal. A further objective is to determine the future direction of research in related subject areas. The basis of the study uses the program R to collect, text mine, and analyze a published article’s word usage and concepts that are represented in a word cloud. Four journals were selected and collected from Web of Science (Thomson Reuters). The journal selection considered the 5-Year Impact Factor, the journal’s aims and scope, and subject uniqueness. The journals that were selected are: Journal of the Association for Information Science and Technology, Journal of the American Medical Informatics Association, Journal of Documentation, and Scientometrics. A total 8,148 articles were collected and analyzed

Info- ja dokumendihalduses Eestis kaitstud lõputööde lähtekohad

Magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade ajavahemikus 2004 – 2014 Eestis kaitstud info- ja dokumendihaldusealastest lõpu-, diplomi-, bakalaureuse- ja magistritöödest ning ülevaate põhjal viia läbi analüüs uuritud valdkondadest ning temaatikatest. Magistritöö uurimisküsimuseks oli püstitatud: millised on info- ja dokumendihaldusalaste Eestis kaitstud uurimustööde lähtekohad? Eesmärgist lähtuvalt on analüüsitud järgmisi uurimisküsimusi: milline on olnud uurimustööde temaatiline ja metoodiline areng ning kuidas on olnud uurimustööd kättesaadavad? Uurimustöö küsimuste täitmiseks on kaardistatud ja analüüsitud ajavahemikus 2004 – 2014 Eestis kaitstud info- ja dokumendihaldusalaste uurimustööde: pealkirju, autoreid, tööde liike ning kättesaadavust, eesmärke (s.h sektorit, perioodi, asutus- või tegevuspõhisust ja valdkonda), kasutatud valimit (s.h täpset valimit), kasutatud meetodit (s.h täpsustatud meetod). Empiirilise materjali kogumiseks on kasutatud ülevaateuurimust. Uurimustöid on kaardistatud de visu nii ülikoolide raamatukogudes ning kasutatud on ka haridusasutuste elektroonilisi repositooriume. Uurimustööde peamine kaardistamine toimus ajavahemikus 2013 – 2015. Valimi moodustasid Tallinna Ülikooli diplomi- ja bakalaureuse- ning magistritööd, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõputööd ning Tartu Ülikooli lõpu- ja magistritööd Kokku on magistritöös kasutatud 335 kaitstud uurimustööd. Magistritöö läbiviimisel on kasutatud temaatilist kodeerimist ning andmete tõlgendamiseks kontentanalüüsi. Kuna töö võrdleb varasemate uurimustööde metaanalüüse, siis sobis kontentanalüüs käesoleva magistritöö eesmärgi täitmiseks. Meetodi kriitikana saab välja tuua autoripoolset kategooriate loomist, vähest objektiivsust ning seda, et kodeerimisel ei kasutatud testkodeerimist. Magistritöö analüüsi tulemused näitasid, et Tallinna Ülikooli diplomi- ja bakalaureusetöödes uuriti kõige rohkem avalikku sektorit, perioodidest taasiseseisvumist ja sellele järgnevat aega. Valdkondadest uuriti kõige enam raamatukogundust ning asutus- või tegevuspõhisusest mäluasutusi. Uurimustöödes läbiviimiseks kasutati kõige rohkem kvantitatiivseid meetodeid ning andmete kogumiseks oli populaarseim viis küsitlus. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning ühiskonnateaduste instituudi lõputöödes analüüsiti läbi aegade kõige enam avalikku sektorit. Perioodidest uuriti kõige rohkem tänapäeva. Kõige valitum valdkond oli raamatukogundus ning asutus- või tegevuspõhisuseks äriorganisatsioon. Uurimismeetoditest kasutati kõige rohkem kvalitatiivset meetodit, täpsemalt küsitlust. Tallinna Ülikooli magistritöödes analüüsiti kõige enam avalikku sektorit ning tänapäevast perioodi. Kõige valitumaks valdkonnaks osutus raamatukogundus ning asutustest uuriti mäluasutusi. Valimis kasutati dokumente, spetsialiste ning kombineeritud valimit. Enamus töödes oli kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid ning andmekogumismeetodina küsitlust. Tartu Ülikooli magistritöödes oli esikohal avalik sektor ning ajavahemik alates aastast 2004. Raamatukogundus oli samuti kõige valituim valdkond ning asutustest pöörati tähelepanu haridusasutustele. Populaarsemaks osutus kombineeritud valimi ja meetodi kasutamine. Andmeid koguti intervjuude käigus. Diskussiooni osas on välja toodud kaitstud info- ja dokumendihaldusalaste uurimustööde lähtekohad. Analüüsitud on uurimustööde temaatilist, metoodilist arengut ning antud ülevaade uurimustööde kättesaadavusest.http://www.ester.ee/record=b4487093*es

Obszary badań współczesnej informatologii(nauki o informacji)

Purpose/thesis: The paper discusses trends in the development of information science research field since information science was identified as an independent discipline of science until present. Approach/methods: Using chronologically ordered critical analysis of the literature, the author discusses changing names for the discipline and compares subsequent attempts to redefine tasks and research objectives of information science reflected by these changes. The presentation of the evolution of the discipline concept provides a background for the discussion of the results of analysis of contemporary research trends in information science, based on the sample of 361 papers published in four most important international journals in the field: Journal of American Society for Information Science and Technology, Journal of Information Science, Journal of Documentation (2011–2012)and Annual Review of Information Science and Technology (2007–2011). Results and conclusions: The development of information science is presented from its earliest concept formulated by Paul Otlet to contemporary interpretive research on information behavior and attempts to integrate social and technological perspectives of information science research. Attention is drawn to growing multidisciplinarity of information science and consistent development of two separate research fields – one related to information technology improvement and the other focused on the information use and information behaviour. Despite growing diversity of topics researched by information science, its core issue is to ensure effective transfer of preserved knowledge among people in various communities with most effective methods and tools. The analysis of most recent literature confirms that main research trends remain related to the development of information technologies and studies in information behaviour and information use. The shift towards research on information phenomena in the society and within cultural context described in the literature is not confirmed unequivocally. The analysis of the literature confirms growing interest in the theory and methodology of information science, which may express not only developing methodological maturity of this discipline but also anxiety arising from the dissolution of information science discreteness among other sciences which deal with contemporary information phenomena. Originality/value: The paper organizes knowledge on the current development of information science, supplementing it with the description of most recent trends shaping its research field