"No duration without intonation": The interplay of lexical and post-lexical durational differences

Current research in typology has shown that durational effects at the phonetic level can have a profound impact on vowel length. Quantity languages, for instance, often display constraints on final lengthening in order to maintain contrasts between short and long vowels. We contribute to this typology by considering two closely-related Italo-Romance varieties, Genoese and Ventimigliese, which differ in one crucial feature: vowel length. According to the literature, quantity contrasts should be well-attested in Genoese but not in Ventimigliese. An acoustic analysis based on the duration of stressed syllables suggests that the two varieties may be different not so much in vowel length as in their intonation. Unlike Genoese, Ventimigliese displays longer syllables in the utterance-internal than in the final position. This could be due to the pressure of the Ventimigliese utterance-internal position to adjust to a higher F0. It remains to be seen whether this is due to differences in tone structure. All in all, we claim that only a comprehensive study of prosody and intonation can enlighten durational patterns in language typology

Creak as a feature of lexical stress in Estonian

Peer reviewe

Production of Estonian vowels by Finnish speakers

In the study, we examined the production of Estonian vowel categories by second language (L2) speakers of Estonian (native language Finnish) and compared them to those of native Estonian (L1) speakers. The vowel systems of the two languages are very similar: all eight Finnish vowels have close counterparts in Estonian, though Estonian has one more vowel category. The vowels for acoustic analysis were extracted from the target words embedded in sentences read by both L1 and L2 informants. The results showed that using the native Finnish vowel patterns for the Estonian counterparts has been a successful strategy – due to phonetic similarity of the shared vowels in the two languages, the L2 vowels assimilate well to Finnish L1 vowel categories. The L2 learners have acquired proper tongue position for the new vowel category /õ/ in tongue height and in front-back dimension, but deviate from the L1 speakers in use of the lip rounding gesture. Kokkuvõte. Einar Meister ja Lya Meister: Eesti vokaalid soome emakeelega keelejuhtide häälduses. Artiklis uuriti soome emakeelega keelejuhtide eesti vokaalide hääldust ja võrreldi seda eesti emakeelega keelejuhtide hääldusega. Eesti ja soome vokaalisüsteemid on väga sarnased – kõigil soome vokaalidel on eesti keeles foneetiliselt lähedane vaste. Eesti keeles on lisaks veel üks vokaalikategooria, s.o ümardamata keskkõrge tagavokaal /õ/. Uuringus kasutati eesti ja soome emakeelega keelejuhtide loetud samu lauseid, vokaalide akustiliseks analüüsiks eraldati neist rõhulised vokaalid. Kõigi vokaalide puhul leiti kolme formandi sagedused, millest esimene (F1) on seotud keele kõrgusega, teine (F2) keele ees-tagapoolsusega ja kolmas (F3) huulte ümardatusega. Tulemused näitasid, et (1) tänu soome vokaalide foneetilisele sarnasusele vastavate eesti vokaalidega oli soome emakeelega kõnelejate eesti vokaalide hääldus lähedane eesti emakeelega keelejuhtidele; (2) on omandatud küll /õ/-vokaali hääldusasend nii keele kõrguse (F1) kui ka ees-tagapoolsuse (F2) teljel, kuid F3 väärtuste põhjal paigutub soomlaste hääldatud /õ/ ümarate vokaalide rühma. Märksõnad: eesti keel, soome keel, L2, vokaalide hääldus, akustiline analüü

Production of Estonian quantity contrasts by Japanese speakers

Estonian and Japanese are quantity languages both exploiting the duration cue to implement phonological contrasts. However, the quantity systems of the two languages are different – Estonian features a three-way quantity contrast while Japanese has a binary contrast. This paper studies how L2 subjects with Japanese-language background (L2-JP) produce the Estonian quantity contrasts. For the acoustic analysis the speech recordings by six L2-JP subjects and 12 native Estonian (L1-EE) subjects were used. The material analyzed consists of read sentences comprising triplets of segmentally identical disyllabic target words in the quantities Q1 (short), Q2 (long) and Q3 (overlong). In their production, the L2-JP subjects successfully produced the Q1/Q2 contrast but failed in contrasting vocalic Q2 and Q3 (CVVCV vs. CVVːCV) oppositions; however, the subjects managed to produce the Q2/Q3 consonantal quantity contrasts (CVCCV vs. CVCːCV). The L2-JP subjects’ segment durations differing from those of the L1-EE subjects, reveal the role of native durational patterns on the acquisition of Estonian quantity oppositions.Kokkuvõte. Einar Meister, Rena Nemoto, Lya Meister: Eesti välted jaapani emakeelega keelejuhtide häälduses. Eesti ja jaapani keel on kvantiteedikeeled, st mõlemad keeled kasutavad kestust fonoloogiliste vastanduste väljendamiseks. Kvantiteedisüsteemid kahes keeles on siiski erinevad – eesti keelt iseloomustab kolmene vältevastandus, jaapani keeles on kestusvastandus binaarne. Artiklis uuriti eesti väldete hääldust jaapani emakeelega keelejuhtide kõnes ja võrreldi seda eesti emakeelega keelejuhtide hääldusega. Akustiliseks analüüsiks kasutati kuue eesti keelt võõrkeelena kõneleva jaapanlase ja 12 eesti emakeelega keelejuhi etteloetud lausete salvestusi, milles esinesid vältevastandusi kandvad kahesilbilised sõnad. Tulemused näitasid, et jaapani keelejuhid hääldasid kontrastiivselt esma- ja teisevältelisi sõnu, kuid ei eristanud teise- ja kolmandavältelisi vokaalikeskse vastandusega (CVVCV vs CVVːCV) sõnu. Samas hääldasid nad erinevalt teise- ja kolmandavältelisi konsonandikeskse vastandusega (CVCCV vs CVCːCV) sõnu. Leitud segmendikestuste erinevused jaapanlaste ja eestlaste kõnes peegeldavad emakeelsete kestusmustrite erinevusi kahes keeles.Märksõnad: eesti keel, jaapani keel, aktsendiga kõne, fonoloogiline kestus, välte

The influence of fundamental frequency on perceived duration in spectrally comparable sounds

The perceived duration of a sound is affected by its fundamental frequency and intensity: higher sounds are judged to be longer, as are sounds with greater intensity. Since increasing intensity lengthens the perceived duration of the auditory object, and increasing the fundamental frequency increases the sounds perceived loudness (up to ca. 3 kHz), frequency modulation of duration could be potentially explained by a confounding effect where the primary cause of the modulation would be variations in intensity. Here, a series of experiments are described that were designed to disentangle the contributions of fundamental frequency, intensity, and duration to perceived loudness and duration. In two forced-choice tasks, participants judged duration and intensity differences between two sounds varying simultaneously in intensity, fundamental frequency, fundamental frequency gliding range, and duration. The results suggest that fundamental frequency and intensity each have an impact on duration judgments, while frequency gliding range did not influence the present results. We also demonstrate that the modulation of perceived duration by sound fundamental frequency cannot be fully explained by the confounding relationship between frequency and intensity.Peer reviewe

Intensiivsus, rõhk ja välde eesti keeles

Uurimuses vaadeldakse, kas ja millised intensiivsuse parameetrid eristavad eesti keeles (a) lauserõhutut, lauserõhulist ja emfaatilise lauserõhuga sõna, (b) sõnarõhulist ja -rõhutut silpi ning (c) kolme väldet, ning kas võimalikud korrelatsioonid on sõltu matud põhitoonist. Intensiivsuse parameetritest on vaatluse all sõnarõhulise silbi intensiivsuse tase, intensiivsuse ulatus sõnas ja intensiivsuse kontuur rõhulises silbis. Uurimuse tulemusena leiti, et lause tasandi tingimusi ‒ lauserõhutut, lauserõhulist ja emfaatilise lauserõhuga sõna ‒ eristab üksteisest rõhulise silbi intensiivsuse tase, mis on tugevalt seotud rõhulise silbi põhitoonitasemega. Sõna tasandi tingimusi ‒ sõna rõhulist silpi ja välteastmeid ‒ eristavad intensiivsuse parameetrid seevastu on põhitoonist sõltumatumad. Sõnarõhulist silpi eristab rõhutust kõrgem intensiivsuse tase, ning välteastmeid eristavad intensiivsuse ulatus sõnas ja intensiivsusekontuur rõhulises silbis. Abstract. Heete Sahkai and Meelis Mihkla: Intensity, stress, and quantity in Estonian. The study examines the correlations of overall intensity with a) deaccented, accented and emphatically accented words; b) stressed and unstressed syllables; and c) short, long and overlong word quantities. The study considers three intensity parameters: the intensity level and the intensity contour of the stressed syllable, and the intensity range of the word. The authors ask whether and which of these parameters correlate with the examined categories, and whether the possible correlations are independent of fundamental frequency. The study finds that the phrase level categories – deaccented, accented, and emphatically accented words – are distinguished by the intensity level of the stressed syllable, which correlates strongly with F0. The intensity parameters that correlate with the word level categories are more independent of F0. The stressed syllable is distinguished from the unstressed syllable by a higher intensity level. The three quantity degrees are distinguished by the intensity range of the word and the intensity contour in the stressed syllable. Keywords: Estonian, word quantity, word stress, phrasal stress, emphasis, acoustic correlates, intensity, fundamental frequenc

Lugemiseksperiment fonoloogilise varieerumise uurimiseks

Artiklis uuritakse kolme varieeruvat hääldusnähtust: välte varieerumist sõnades, mille hääldusnorm lubab nii teise- kui ka kolmandavältelist hääldust, h hääldamist sõnaalgulises positsioonis ning palatalisatsiooni ühesilbilistes sõnades pika vokaali järel asuvates konsonantides. Kirjeldatakse nähtuste uurimise ning õigekeelsusallikais normimise ajalugu, lugemiskatse koostamise põhimõtteid ja tutvustatakse esialgse akusti lise analüüsi tulemusi. 11 keelejuhi andmetel põhineva pilootuuringu käigus selgusid nii mõned puudused lugemiskatse ülesehituses ja analüüsiprotsessis kui ka esialgsed suundumused vaatluse all olevate nähtuste kohta: a) varieeruva vältega sõnade puhul on võimalik esile tuua sõnad, mida hääldatakse ülekaalukalt kas teises või kolmandas vältes; b) sõnaalgulist h-d hääldatakse ettelugemisel 95%-l juhtudest. Sõnaalgulise h kestuse analüüs kinnitas, et suurema esinemissagedusega sõnades on h kestus lühem; c) palatalisatsiooni leidub praeguses materjalis väga vähe, mõningal määral t ja d puhul pikkade tagavokaalide järel. Suurema uurimismaterjali kasutamine peaks selgitama, kas loetletud suundumused leiavad kinnitust ja kas sel juhul oleks tulemusi võimalik rakendada ka tekst-kõne sünteesi grafeem-foneem teisenduse täiustamisel.Abstract. Mari-Liis Kalvik and Liisi Piits: Reading experiment for discovering phonological variation. The article investigates articulatory and phonological variation in Estonian, focusing on three main areas of variation: quantity degrees, word-initial /h/ and palatalization in i-stemmed words with a (CC)VC structure. The pronunciation fixed in the Dictionary of Standard Estonian (ÕS 2013) is subject to variation, and the variants reflected in the dictionary are not always the ones that seem to be preferred in the usage. The goal of the article is to describe the reading experiment methodology for studying such variation as well as to introduce the pilot study based on recordings of 11 readers. The pilot study revealed that: a) words tend to be pronounced prevalently either in the long or in the overlong quantity degree; b) in 95% of the occasions the word-initial /h/ was pronounced; c) palatalization was detected only in some words where a long back vowel precedes the consonant d or t. Further study is needed to understand the actual extent and possible causes of the variation.Keywords: Estonian, orthoepy, reading experiment, phonological variation, quantity degree, palatalization, word-initial /h

Intervokaalse /l/-i kvaliteet ja kvantiteet

http://www.ester.ee/record=b4428871~S1*es

Survey of research on Livonian prosody

The aim of the article is to give an overview of previous studies concerning Livonian prosody. In separate subsections a characterization of earlier treatments of the Livonian quantity and tone system will be provided. The Livonian prosodic system became the object of international discussion for the first time in the 19th century. The special status of Livonian tones was first noticed by the Estonian linguist Ferdinand Johann Wiedemann and later by the Danish linguist Wilhelm Thomsen. The first experimental studies of Livonian pronunciation were initiated in the 1920’s, mainly due to interest in the broken tone. Previous descriptions appear to reveal a certain degree of agreement among researchers who have studied Livonian. Yet the traditional two-way quantity opposition view is being challenged by a ternary quantity distinction at the level of metric feet.Kokkuvõte. Tuuli Tuisk: Ülevaade liivi prosoodia uurimustest. Käesolevas artiklis antakse ülevaade uurimustest, mis käsitlevad liivi keele prosoodilist süsteemi. Liivi keele prosoodia äratas esmakordselt rahvusvahelist tähelepanu 19. sajandil. Eesti keeleteadlane Ferdinand Johann Wiedemann ja taani keeleteadlane Wilhelm Thomsen olid esimesed, kes märkasid liivi toonide iseärasusi. Huvist liivi katketooni vastu hakati 1920. aastatel tegema ka esimesi eksperimentaal-foneetilisi uurimusi. Ehkki varasemad uurimused peegeldavad teadlaste üsna üksmeelseid seisukohti, on liivi binaarse kvantiteedivastanduse kõrval aina enam arutelu tekitanud ternaarne kvantiteedivastandus.Märksõnad: liivi keel, prosoodia, fonoloogia, eksperimentaalfoneetika, kvantiteet, toon, stødKubbõvõttõks. Tuuli Tuisk: Iļļõvaņtļimi iļ līvõ prosodij tuņšlõkst. Se kēra um iļļõvaņtļimi iļ tuņšlõkst līvõ kīel prosōdij sistēmõst. Līvõ kīel prosōdij sai ežmõks tǟdõlpanmizt 19. āigastsadā āigal. Ēsti kēļnikā Ferdinand Johann Wiedemann ja dēņõ kēļnikā Wilhelm Thomsen vȯļtõ ežmizt, kis kāipizt ku līvõ kīelsõ at īžkizt tūoņõd. Ežmizt fonētilizt kōļimizt teitõ 1920. āigastis, sīepierāst ku interesīerizt iļ līvõ katkāndõks agā murdtõd tūoņ. Jedlõmizt tuņšlõkst nägţõbõd, ku tieudmīed vȯļțõ dižānist īdmēļizt, agā līvõ kōdvīți pitkit vastõmtõks kūorõks um emīņ nõvtõd iļ kuolmvīţiz pitkit vastõmtõks