Kehvema tervisega inimesed hindavad tervishoiusüsteeme kriitilisemalt – Eesti ja 14 teise Euroopa riigi võrdlus

Taust. Mitmed uuringud on näidanud, et kehvema tervisega inimesed kalduvad olema tervishoiusüsteemiga vähem rahul kui parema tervisega inimesed. Samas on teada, et tervishoiusüsteemiga rahulolu võib sõltuda tervishoiusüsteemivälistest teguritest. Näiteks on erinevate riigisüsteemide rahulolude vahel tugev seos.Eesmärk. Võrrelda erineva terviseseisundiga inimeste rahulolu tervishoiusüsteemiga Eestis ja veel 14 Euroopa riigis ning analüüsida selle seost üldise rahuloluga riigisüsteemiga ning sissetulekute ja terviseteenuse saamisega.Metoodika. Artiklis on kasutatud Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta vooru andmeid. Uuring on esinduslik 15aastaste ja vanemate tavaleibkondades elavate inimeste puhul. Andmeid koguti 2014. aastal silmast silma intervjuudega. Inimeste rahulolu tervishoiusüsteemiga mõjutavaid tegureid analüüsiti sammsammulise lineaarse regressioonianalüüsi abil.Tulemused. Tulemused näitavad, et inimese tervis ja rahulolu tervishoiusüsteemiga on enamikus Euroopa riikides omavahel seotud. Enamasti on kehvema tervisega inimesed tervishoiusüsteemi suhtes kriitilisemad. Rahulolu tervishousüsteemiga on seotud ka üldise rahuloluga riigi valitsusega. Austrias, Rootsis ja Sloveenias on kehvema tervisega inimeste kriitilisem hinnang tervishoiusüsteemile seotud üldise hinnanguga kogu valitsuse tööle. Eestis ning Belgias sõltuvad parema ja kehvema tervisega inimeste hoiakud eelkõige nende sissetulekust.Järeldused. Eestis on kehvema tervisega inimeste väiksem rahulolu tervishoiusüsteemiga seletatav eelkõige nende inimeste väiksemate majanduslike võimalustega. Eestis on vaja uurida sissetulekute täpsemat mõju tervishoiusüsteemi kasutusele. Eesti Arst 2017; 96(3):129–13

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine rahvusvahelises vaates

Eesti Arst 2020;99(Lisa 1):1–10

Rahvasteliit ja Läänemere-äärsed väikeriigid

Rahvasteliit oli maailma ajaloos esimene globaalne multilateraalne organisatsioon, mis püüdis maksma panna kollektiivkaitse põhimõtet: arusaama, et rahvusvahelise suhtluse keskne siht peab olema sõja vältimine ning selle nimel võib minna mööda ka üksikute riikide seni pühaks peetud suveräänsest õigusest kuulutada sõda ja teha rahu

Tümidiini fosforülaasi ekspressiooni analüüsi rakendamine metastaatilise neeruvähiga patsientide kasvajakoes

Tümidiini fosforülaas on ensüüm, mis muundab kapetsitabiini inaktiivsed metaboliidid aktiivseks ravimiks 5-fluorouratsiiliks. Kuna tümidiini fosforülaasi kontsentratsioonid kasvajakoes on suured, aktiveerub kapetsitabiin eelistatult kasvajakolletes. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli hinnata seost tümidiini fosforülaasi ekspressioonitaseme ja ravi efekti vahel patsientidel, kellel oli diagnoositud neerurakkkartsinoom ning kes said kombinatsioon ravi kapetsitabiini ja interferoon alfaga. Tümidiini fosforülaasi ekspressioon määrati immuunhistokeemilise analüüsiga, kasutades monoklonaalseid tümidiini fosforülaasi vastaseid antikehi. Eesti Arst 2006; 85 (4): 297–30

Eesti rahvastik 2011. aasta loenduse andmetel

Rahvaloenduse esmaste tulemuste taustal saab käsitleda Eestis viimase 22 aasta jooksul (alates 1989. aasta rahvaloendusest) toimunud rahvastikuprotsesse. Selle aja jooksul on Eesti rahvaarv kahanenud 17% võrra. Selle põhjused on aktiivne mitte-eestlaste väljaränne iseseisvuse taastamise eel (selle tulemusena kasvas eestlaste osakaal rahvastikus 61,5%-lt 79,7%-ni), negatiivne iive ja jätkuvalt negatiivne rändesaldo. Viimase kümnendi jooksul on rahvastiku demograafilises arengus toimunud olulisi positiivseid nihkeid: oodatav eluiga on kasvanud viimase 11 aasta jooksul üle 5 aasta, loomulik iive on lähenenud nullile ja imikusuremus langenud alla Euroopa Liidu keskmist taset. Eesti Arst 2013; 92(3):139–14