Määratlemata õigusmõiste tõlgendamise ja õiguslünga ületamise semiootiline mudel

Väitekirja elektrooniline versioon sisaldab osaliselt publikatsiooneDoktoritöö eesmärk on avardada õigusteoreetilist nägemisulatust: integreerida määratlemata õigusmõistete tõlgendamise ja õiguslünga ületamise semiootiline mudel õigusteaduse meetodiõpetusse. Valitud on interdistsiplinaarne lähenemine. Õigussemiootika abil saab mudeldada õiguslikke protsesse tähendustekke aspektist, mis omakorda hõlbustab õigusteooria põhiküsimustele vastamist, nt kuidas leida õigusnormi tähendus. Doktoritöös on leitud, et määratlemata õigusmõiste tähenduse määravad kaks märgi omadust: direktiivsus ja binaarsus. Nendesamade märgi omaduste abil luuakse ka tähendus õiguslünga kohale õiguskorras. Järeldused, mis õiguse tõlgendamise kohta teha saab, on: esiteks, see, et normi ja lünga tõlgendamise semiootilise struktuuri sarnasus ilmneb kõige selgemalt määratlemata õigusmõistete näitel. Teiseks, sidusa modelleeriva süsteemina on õiguskorral võime genereerida lünga kohale sobiv lahendus, sest sõnade üksiktähenduste summa on suurem kui iga sõna tähendus ja aktiivseks muutub kogu õiguslik kood. Kolmandaks, iga õigusmõiste nagu ka iga õiguslünk oma kontekstis on ühelt poolt seotud õigussisese ja teisalt õigusvälise tähendusväljaga. Õiguse eneseleviitelisuse ja välisviitelisuse pingeseisund ehk binaarsus on nähtav määratlemata õigusmõistete tõlgendamisel nii Eesti kui ka Euroopa kohtupraktikas.The aim of this an interdisciplinary approach was chosen to expand the outlook of legal theory: the integration of a semiotic model for the interpretation of undefined legal concepts and filling legal gaps into the methodology of law. Legal semiotics allows modelling legal processes from the perspective of meaning-making, which in turn facilitates answering fundamental questions of legal theory, e.g. identifying the meaning of a legal norm. Directivity and binarity are the two semiotic properties of the legal norm as a sign that determine the formation of meaning. These semiotic properties also play a role in the formation of meaning in a place of legal gap. The principles of binarism and directivity allow us to draw the following conclusions about the interpretation of law. Firstly, the methodological similarity of the interpretation of the norm and the gap is the most apparent in the case of undefined legal concepts. Secondly, the legal system as a cohesive modelling system has the ability to generate a suitable solution in place of a gap, as the sum total of the meanings of individual words is greater than the meaning of each word by itself and the entire legal code becomes activated. Mechanisms imparting meaning to the gap in the legal system as a whole can be divided into three types: the iconic, indexical, and symbolic sign relationship, known in jurisprudence as analogy, teleological interpretation, and value judgement. Thirdly, every legal concept, but also every legal gap in its context is, on one hand, a reflection of the legal system and on the other hand, a reflection of the society. The tension between the two – self-reference and external reference of law – , their binarism, is perceptible in the interpretation of undefined legal concepts in both Estonian and European case-law, proving that it is necessary to consider both sides.https://www.ester.ee/record=b522779

On relationships between the logic of law, legal positivism and semiotics of law

The issue of reciprocal relationships between the logic of law, positivistic theory of the logic of law, and legal semiotics is among the most important questions of the modern theoretical jurisprudence. This paper has not attempted to provide any comprehensive account of the modern jurisprudence (and legal logic). Instead, the emphasis has been laid on those aspects of positivist legal theories, logical studies of law and legal semiotics that allow tracing the common points or the differences between these paradigms of legal research. One of the theses of the present work is that, at the comparative methodological level, the limits of legal semiotics and its object of inquiry could only be defined in relation to legal posi tivism and logical studies of law. This paper also argues for a proper position for legal semiotics in between legal positivism and legal logic. The differences between legal positivism, legal logic and legal semiotics are best captured in the issue of referent

Semiootiline tõlgendamine kui täiendav võimalus õigusselguse põhiseadusliku nõude tagamisel Eesti õigusloomes

http://www.ester.ee/record=b4406720~S1*es

Juriidilise argumentatsiooni semiootilised mudelid

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Käesolev dissertatsioon kujutab endast katset käsitleda kaasaegset juriidilise tõlgendamise teooriat võrdleva kriitilise meetodi abil. Selle projekti käigus oleme analüüsinud erinevaid juriidilise argumentatsiooni teooriaid; neid teooriad kõrvutades oleme püüdnud välja selgitada, kas teoreetiline diskursus tänapäevases õigussemiootikas loob piisavad eeldused selleks, et visandada teoreetiline raamistik, mis aitaks kaasa juriidilise argumentatsiooni semiootilise teooria loomisele. Huvi juriidilise semiootika (ehk õigussemiootika) vastu tulenes peamiselt sügavast rahulolematusest olukorraga kaasaegses teoreetilises jurisprudentsis (eriti selles osas, mis on otseselt seotud juriidilise argumentatsiooni probleemistikuga). Käesoleva dissertatsiooni eesmärgiks on analüüsida juriidilise tõlgendamise olemust semiootilisest vaatenurgast. Juriidilise argumentatsiooni ehk õigusliku tõlgendamise analüüsi käigus on püütud astuda mõned sammud loodetava õiguse tõlgendamise teooriate sünteesi poole. Nagu teada, on tõlgendamise peamiseks eesmärgiks välja selgitada seaduse mõte (lad. ratio legis) ehk teha kindlaks tõlgendatavas sättes väljendatud reegli, põhimõtte või mõiste sisu. Seega kujutab kohtumõistmine endast loovat, õigust edasi arendavat tegevust, ja sellest lähtuvalt on käesolevas dissertatsioonis pandud põhirõhk just seaduse rakendamisele ehk kohtupidamise käigus toimuvale tõlgendamisele. Taoline rõhuasetus on täiesti arusaadav: iga seadus peab toimima, kuid see juhtub ainult siis, kui seaduse rakendamisel saadakse seadusest mõistuspäraselt aru. Kõrvuti analüüsiga õiguse tõlgendamise olemusest võime dissertatsiooni eesmärgid lühidalt sõnastada järgmiselt: 1) arendada kontseptuaalne raamistik juriidilise argumentatsiooni erinevatel etappidel tekkivate probleemide käsitlemiseks. 2) arutleda küsimuste üle, mis ilmnevad seoses juriidilise argumentatsiooni üldlevinud meetodite mittetäieliku ühilduvusega pakutud semiootilise mudeliga. 3) vaadelda, kuidas ühendada omavahel erinevaid õiguse tõlgendamise teooriaid ja semiootilist meetodit praktikas.The present doctoral dissertation is an exercise in exposition, comparison, criticism and construction, and this is the result of a project conceived ten years ago. We have taken different traditions of legal reasoning, and by juxtaposing them have sought to clarify and assess semiotic presuppositions, in order to outline a theoretical framework of legal semiotics that would help to lay the foundations for semiotic theory of legal argumentation. These semiotic presuppositions have been the object of our study at the University of Tartu since our bachelor’s thesis (defended in 2001) and master’s thesis (defended in 2006). Our interest in legal semiotics was motivated by a very strong sense of dissatisfaction with the traditional methods and paradigms of contemporary jurisprudence, especially with those ones of legal argumentation. Traditional jurisprudence committed to a model of legal unity, does not for the most part seeks to describe how the views of legal actors interact with the views of other legal actors/participants of legal discourse in real situations of legal communication. Thus, it was the consideration of legal communication as a semiotic activity that caused us to doubt that law could be conceived in terms of traditional legal concepts. Legal semiotics can be regarded as a major advance because it debunks the prevailing assumptions about the nature of legal reasoning and replaces them with what seems a far superior explanation. The main scientific objectives of this dissertation can be briefly formulated as follows: 1) to develop a conceptual framework for practical handling of complex problems of legal argumentation as they occur in the stages of legal communication; 2) to assess issues of compatibility/conflict between existing methods of legal reasoning and our semiotic model of legal reasoning; 3) to bridge the compatible aspects of different theories/models of legal argumentation to establish a generalizable model of legal argumentation

Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht. 2006

https://www.ester.ee/record=b1073121*es