Kliinilised teenused jutluste asemel

Contemporary religiosity is undergoing a process of transfer that emphasises and combines different processes, such as individualisation, democratisation, fluidity, hybridism, relocation and breaking of boundaries. But traditional religion has not lost its influence and relevance either. An increase in new kinds of religious and spiritual activities and practices, the process of fragmentation and the emergence of global networking are expanding the spectrum of choices in the field of spiritual and religious services. Since the early 1990s, various independent Neo-charismatic congregations in Finland have been offering fundamentalist Christian choices to meet the needs for more experiential religiosity. This article deals with a Christian ‘prayer clinic’ practice called the Healing Rooms. This clinical practice type of intercessory prayer service seems to provide a functioning symbiosis between the members of prayer teams and their clients. The team members get an opportunity for personal spiritual self-actualisation in a supportive spiritual community and for clients the Healing Rooms offer a tailor-made support for the seamy side of life – discreet and individual care with an easy access that does not take much time, is free of charge, and demands nothing in return

Tervishoiu- ja sotsiaalteenused HIVsse nakatunud inimestele ning süstivatele narkomaanidele

Üheks Eesti riikliku HIV ja AIDSi strateegia 2006–2015 eesmärgiks on parandada HIVga inimeste elukvaliteeti. HIVsse nakatunute tervishoiuteenuseid osutavad infektsionistid. Riigieelarvest kaetakse kulutused antiretroviirusravimitele ja ravikindlustamata HIV-nakatunute tervishoiuteenustele; patsientidele on nii ravimid kui ka teenused tasuta. Riikliku strateegia raames arendatakse juhtumikorraldussüsteemi HIVga inimestele. Eesti Arst 2009; 88(4):278−28

Vajadus füsio- ja tegevusteraapia teenuste järele on Eestis palju suurem kui praegu tagatud

Eestis võib hinnanguliselt olla 440 000 taastusravi vajajat. Taastusravi olulised teenused on füsio- ja tegevusteraapia, mille kättesaadavust pole Eestis varem uuritud. Uuringu eesmärk oli kirjeldada Eestis aastatel 2009–2019 osutatud füsio- ja tegevusteraapia kogumahtu ning võrrelda seda reieluu proksimaalse murruga haigetele osutatuga. Teine eesmärk oli kirjeldada avaliku sektori kulutusi taastusravile perioodil 2003–2019 võrdluses teiste tervishoiuteenustega.Analüüsis kasutati Eesti Haigekassa, reieluu proksimaalse murru taastusravi varasema uuringu ja Tervise Arengu Instituudi andmeid. Analüüsi kaasati kõik Eesti Haigekassa tasutud füsio- ja tegevusteraapia teenused sõltumata haige diagnoosist. Keskmiselt osutati aastas 191 405 tundi füsio- ja tegevusteraapia teenuseid. Aastane teenuste kogumaht oli mõnevõrra kõikuv, kuid püsis ajavahemikul 2009–2019 võrdlemisi sarnases suurusjärgus. Reieluu proksimaalse murruga haigetele (n = 1308) osutatud füsio- ja tegevusteraapia moodustab nende teraapiate aastasest kogumahust 3,7% (7013 / 191 405). Ajavahemikul 2003–2019 olid kulutused taastusravile proportsionaalsed teiste tervishoiuteenuste kuludega ja moodustasid stabiilselt umbes 1% tervishoiu kogukuludest.Eestis on vajadus füsio- ja tegevusteraapia teenuste järele palju suurem kui praegu tagatud. Olukorra parandamiseks tuleb oluliselt suurendada tervishoiu baasrahastust, et ellu viia tervishoiupoliitikat, mis tähtsustaks enam taastusravi ja arvestaks selle tegelikku vajadust

Taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi korraldus

Eesti Arst 2022; 101(1):7–1

Tartumaa eakate ja puuetega inimeste rahulolu tehniliste abivahendite teenusega

http://tartu.ester.ee/record=b2660184~S1*es

Turismitoote turundusstrateegia kavandamine Pärnu muuseumi teemapargi "Vaeste-patuste alev" näitel

http://www.ester.ee/record=b4509237*es

Onboarding Unified Logging to Serverless Computing Model

Mobiiltelefonide ja Interneti kasutamine igapäevasteks tegevusteks kasvad päev-päevalt ja seetõttu otsivad veebipõhiseid rakendusi ja teenuseid arendavad ettevõtted lahendusi, kuidas nende tooted ja teenused oleksid miljonitele kasutajatele pidevalt kättesaadavad. Seetõttu on järjest enam kasvanud pilveteenuste kasutamine nii suurte kui väikeste ettevõtete poolt, kes veebipõhiseid rakendusi arendavad. Üha suurenev pilveteenuste nõudlus on viimastel aastatel kaasa toonud pilveteenuste kiire arengu, mille tulemusena on välja arenenud kolm peamist pilveressursi tarbimise mudelit: infrastruktuur kui teenus (IaaS), platvorm kui teenus (PaaS) and tarkvara kui teenus (SaaS). Nimetatud mudeleid kasutades saab klient valida, kui suures ulatuses vastutab pilveteenuse pakkuja infrastruktuuri ehitamise ja juhtimise eest. Pilveteenused on pidevas arengus ning IaaS-i, PaaS-i ja SaaS-i kõrval on viimasel ajal järjest enam tähelepanu ja kasutust saamas kontseptsioon “funktsioonid kui teenus (FaaS)”, kus arendatav rakendus põhineb ühel või mitmel funktsioonil, mille lõplik paigaldus toimub pilveteenuse pakkuja poolt. Funktsioonid kui teenus, mida sageli nimetatakse ka serverivabaks mudeliks, võimaldab ettevõtetel hoida kokku nii kulusid kui aega, kuna pilveteenuse pakkuja vastutab kõigi tarkvara arendamiseks vajalike ressursside haldamise eest ning arendusressursside jaotamine on automaatne. Erinevad uurimised on näidanud, et nö. serverivabale arhitektuurile üleminek võimaldab ettevõtetel kulusid infrastruktuurile vähendada kuni 70% ulatuses. Microsoft, üks suurimaid pilveteenuste pakkujaid turul, on ka oma korporatsioonisiseseid rakendusi ja teenuseid üha enam pilveteenustele üle viimas, kuna Microsofti pilveteenuste portfoolio Azure-i poolt pakutavad teenused on tõestanud kõrget konkurentsivõimet. Käesoleva magistritöö eesmärk on analüüsida, mis on pilveteenuste olemus, millised on pilveteenuste eelised ja puudused ning turul pakutavad teenused. Töö empiiriline osa keskendub Microsoftis sisemiseks kasutamiseks mõeldud tööriista pilveteenustele üle viimise protsessi analüüsile ja selle mõju hindamisele.With millions of users connected to the Internet and using mobile phones for their daily ac-tivities, companies developing web applications and services are facing a situation where their products need to be highly scalable and reliable to meet the increasing usage. This has led to a greater adoption of cloud computing services by enterprises of different sizes, from small start-ups to large corporations. The emergence of cloud computing has resulted in sev-eral cloud deployment and service models becoming available for companies developing online services and applications. Three main service models have developed over the recent years: Infrastructure as a Service (IaaS), Platform as a Service (PaaS) and Software as a Service (SaaS), allowing companies to optimize resources and control the level of infrastruc-ture they need to manage. As cloud computing technologies are relatively new, they are evolving rapidly, and new cloud computing concepts are developing based on IaaS, PaaS and FaaS. One of the fastest growing paradigms in cloud computing is serverless compu-ting. Through adoption of a serverless computing model, companies are building their appli-cations in separate functions deployed to a serverless service managed by the service provid-er. A serverless approach allows companies to reduce infrastructure costs significantly, in some cases even up to 70%, as the pricing model of serverless is based on the CPU con-sumption of the functions only while they are actively running. Microsoft, one of the market leaders in terms of serverless offerings, is also moving their own products and solutions to cloud-based services. The goal of the given thesis is to present a review of cloud computing models and services, and the evolution and essence of serverless computing. The empirical part of the paper analyzes the process of moving an internal debugging tool at Microsoft to a cloud computing model

Skisofreeniahaigete toimetulek ja teenuste vajadus

Artikli aluseks on A. Rahu ja K. Teede magistritööd sotsiaaltöö erialal (kaitstud 2003. a), milles on käsitletud skisofreeniahaigete toimetulekut ja teenustevajadust nende endi ja lähedaste kogemusele/ arvamusele toetudes, samuti haigusega kaasuva sildistamise mõju igapäevaelule. Oluliseks toimetulekuressursiks on sobiva töö leidmise kõrval suhtlemisvõimaluste, toetavate suhete ja teenuste olemasolu. Suurimaks probleemiks osutus teenuste kohta piisava informatsiooni puudumine ning toetatud töötamise ja elamise teenuste ebapiisav maht. Toimetuleku parandamiseks on vaja vähendada eelarvamuslikku suhtumist psüühikahäirega inimesse nii nende endi, pereliikmete kui ka kogu ühiskonna poolt. Eesti Arst 2005; 84 (2): 79-8

Eesti kutseõppeasutuste tugisüsteemide analüüs: olukorra kaardistus, võimalused ja väljakutsed tugisüsteemi rakendamisel katkestamise ennetusmeetmena

The aim of this analysis is to map the provision and organisation of support services in Estonian vocational education institutions (33) and to assess the effectiveness of these support services in the study process as a measure to reduce drop-out rates. For this, a systematic literature review and document analysis were carried out as well as an online survey among the leaders, teachers and support specialists in vocational education institutions. The aim of the online survey was to get an overview of overall satisfaction with support systems (in reducing drop -out rates) as well as gather best practices of providing effective support measures in vocational education institutions. 354 workers from 28 institutions participated in the survey.Eesti kutsehariduse üheks suuremaks probleemiks on õpingute katkestamine (katkestanute osakaal on ligi viiendik õppuritest). Katkestamiste põhjused on väga erinevad ja sageli kombineeritud, seetõttu on ka katkestamise vähendamiseks ja ennetamiseks väljapakutud erinevaid võimalusi. Nende hulgas tugiteenused õppuritele. Eestis on kutseõppeasutuses küll kohustus tagada tugiteenuste kättesaadavus, ent puudub ülevaade, kuidas seda kohustust täidetakse. Käesolev uuring annab ülevaate tugiteenuste pakkumisest kõigis Eesti kutseõppeasutustes ning hindab ka tugiteenuste rakendamise tulemuslikkust õppeprotsessis, sh katkestamist vähendava meetmena. Uuring tugineb süstemaatilisel kirjanduse ülevaatel, statistilistel andmetel (EHIS) ning kutseõppeasutustelt kogutud infol (uuringus osales kokku 354 kooli juhtkonna esindajat, õpetajat ja tugispetsialisti 28 koolist

Tervishoiuteenuste omaosaluspoliitika vajab muudatusi

Eesti Arst 2021; 100(2):119–122 &nbsp