Tervisehinnangu küsimustiku HAQ funktsiooniosa eesti versiooni kohandamine ning usaldusväärsuse ja valiidsuse hindamine

Uurimuse eesmärgiks oli tervisehinnangu küsimustiku HAQ funktsiooniosa HAQ-DI kohandamine Eestis kasutamiseks ja hinnangu andmine HAQ-DI eesti versiooni psühhomeetrilistele omadustele. Rakendati tõlke-tagasitõlke meetodit, küsimustiku sõnastuse arusaadavusele andsid hinnangu kuus reumatoidartriidi patsienti. HAQ-DI eesti versiooni valiidsust ja usaldusväärsust hinnati 50st reumatoidartriidi haigest koosneva valimi abil. Selgus, et HAQ-DI osutus kergesti eesti keelde tõlgitavaks ning väga usaldusväärseks ja valiidseks, mistõttu seda võib soovitada kasutamiseks reumatoidartriidi patsientide funktsionaalse seisundi hindamisel. Samas selgusid tänu uurimusele mõned kohandamisprotsessi puudused. Eesti Arst 2005; 84 (10): 700–70

Rahvusvahelise geriaatrilise hindamise meetodi kohandamine Eestis

Toimetulekudefitsiidiga isikutele hoolduse ja edaspidiste toimetulekumeetmete planeerimiseks on vajalik eelnev isiku seisundi täpne hindamine. RAI on rahvusvaheliselt tunnustatud valiidne seisundi hindamise meetod, mille süsteemne kasutamine loob võimalused isiku konkreetsetest vajadustest lähtuvaks hoolduse kavandamiseks, hoolduse kvaliteedi hindamiseks ja ressursside planeerimiseks. Rahvusvahelise hindamismeetodi kasutuselevõtuks on vajalik selle tõlkimine ja riigi kultuurikeskkonnaga kohandamine rahvusvaheliselt aktsepteeritud metoodika kohaselt. Artiklis on käsitletud RAI kohandamist ja juurutamist Eestis. Eesti Arst 2005; 84 (6):408-41

Vananenud keelendite tõlkimine H. J. C. von Grimmelshauseni romaani „Der abenteuerliche Simplicissimus Teutsch“ eestikeelse tõlke näitel

http://tartu.ester.ee/record=b2692854~S

Tõlkemälu ja masintõlke vastete mõju kognitiivsele koormusele tõlkimisprotsessis

Aina rohkem viiakse maailmas läbi tõlkeprotsessi ja masintõlke järeltoimetamise uuringuid. Need kaks valdkonda on tugevalt seotud tõlkijate ja seega ka kogu tõlketööstuse igapäevatööga. Teades, mis tõlkijale rohkem koormust valmistab, saab panustada just nende valdkondade arendamisesse ja maksta tõlkijatele ka väärlist tasu. Varasemates uuringutes on leitud, et tõlkemälu lihtsustab ja kiirendab tõlkija tööd (Alves & Campos, 2009; O’Brien, 2007) ning ka masintõlke olemasolu muudab tõlkimist kiiremaks (Green et al., 2013; Guerberof Arenas, 2014; Plitt & Masselot, 2010; Sepp, 2017). Selle magistritöö käigus salvestasin kahekümne tõlkija tõlkeprotsessi, millest 18 andmeid saab kasutada edasistes uuringutes ning 17 andmeid kasutasin selles uuringus. Kogusin nende tööst ekraani-, pilgu- ja klahvivajutuste salvestuse ning ka tõlgitud tekstid.https://www.ester.ee/record=b5239351*es

Metafooride varieerumise ja tõlkija kogemuse mõju tõlkeprotsessile kehaosa-metafooride eesti-vene tõlke näitel

http://www.ester.ee/record=b5147941*es

Oversettelse av ordspill fra norsk til estisk ved eksempel av Jo Nesbøs "Doktor Proktor"-serie

Käesolevas bakalaureusetöös uuritakse sõnamängu tõlkimist norra keelest eesti keelde. Bakalaureusetöö eesmärk on vastata järgnevatele küsimustele: Mis tüüpi sõnamänge leidub Jo Nesbø raamatutes „Doktor Proktori ajavann“ ja „Doktor Proktor ja suur kullarööv“? Millised tehnikaid on tõlkija kasutanud sõnamängute tõlkimiseks? Kas nende asemel on võimalik kasutada ka teistsuguseid tehnikaid? Kuidas on tõlkijal õnnestunud säilitada Jo Nesbø humoorikat stiili lähtudes sõnamängude tõlkimisest? Kas tõlkija on enamikul juhtudel suutnud sõnamängu säilitada? Töö teoreetilises osas defineeritakse sõnamängu mõiste ning kirjeldatakse erinevaid sõnamängu tüüpe ja tõlkimistehnikaid. Sellele järgneb sõnamängude analüüs, mis tugineb korpusel, kuhu on koondatud Doktor Proktori seeriast võetud 37 näidet koos eestikeelsete vastetega. Analüüs põhineb Dirk Delabastita tüpoloogial ja tõlkimistehnikatel.http://www.ester.ee/record=b463484

Ootused viipekeeletõlgi pädevusele notariaalsete tehingute tõlkimisel

http://tartu.ester.ee/record=b2611666~S1*es

Lastekirjanduse kultuurispetsiifika tõlkemeetoditest Charles Dickensi romaani "Oliver Twist" kahe eestikeelse tõlke näitel

UNIVERSITY OF TARTU Institute of Germanic, Romance and Slavonic Languages and Literatures Kadri Sibrits Lastekirjanduse kultuurispetsiifika tõlkemeetoditest Charles Dickensi romaani ,,Oliver Twist” kahe eestikeelse tõlke näitel On Translation Methods of Cultural Specificity in Children’s Literature: Two Estonian Translations of Oliver Twist by Charles Dickens Master’s thesis 2014 90 pages This thesis explores the translation methods that can be implemented to translate cultural specificity in children’s literature. The main objective is to determine if and how such methods contribute to the general aims of translating children’s literature. In addition, the translators’ presence in translation texts is analyzed. The thesis is comprised of three parts: Introduction, a theoretical chapter and an empirical chapter. In the introductory chapter, a theoretical framework is set for understanding children’s literature as a concept as well as the facets of its translation. A definition is provided and topics such as the main aims of translating children’s literature and the ambivalence of children’s literature texts are explored. In addition, Oliver Twist by Charles Dickens is discussed as an example of children’s literature. The second chapter focuses on cultural specificity and features the definition of the term, followed by the categorization of the possible translation methods of culture-specific elements in children’s literature. Works of Javier Franco Aixelá, Vinay and Darbelnet, Vlahhov and Florin, Peter Newmark, Eirlys E. Davies and Göte Klingberg are taken as a basis for establishing a categorization of translation methods for conducting the comparative analysis of the translations in question. Translator’s presence and visibility are also discussed. In the third and final chapter, the two Estonian translations of Dickens’s Oliver Twist by Hans Freimann (1927) and Koidu Reim (1964) are compared in terms of translating culture-specific elements in children’s literature. The comparative analysis is conducted following the system of translation methods established in the second chapter. In general, the translation methods for culture-specific elements include word for word translation, paraphrasing, loan words, near equivalents, intra-textual and extra-textual gloss. Translating for children adds the consideration for possible ways to adapt cultural contexts. The author of this thesis refrains from prescriptive normativity; instead, the aim is to see which methods were implemented and how each translation contributes to achieving the main objectives of translating children’s literature, such as providing the child with information about the world and its different cultures and assisting the development of the child’s self-image by supporting the child in overcoming his or her fears and problems. Key words: translation of culture-specific elements, translation methods, children’s literature, 19th century English literature, Charles Dicken

Viipekeeletõlgi töö eripärad vaimse tervise valdkonnas tõlkimisel Eesti näitel

http://tartu.ester.ee/record=b2655290~S6*es