LEGO Mindstorms NXT roboti programmeerimine keeles NXC (e-kursuse loomine)

http://tartu.ester.ee/record=b2655195~S1*es

Creating materials and syllabi for secondary school elective courses "Programming in Java I" and "Programming in Java II

The purpose of the this bachelor’s thesis is to create syllabi and study materials for secondary school elective courses Programming in Java I, Programming in Java II. Syllabus and study materials for first two courses were used in Tartu Jaan Poska Gymnasium during III and IV period, from 18th December 2018 to 12th April 2019. Both elective courses were taught by the author of this bachelor’s thesis. To validate the effectiveness of the materials and the syllabi created, the Tartu Jaan Poska Gymnasium students’ course results were analysed and their satisfaction with the courses was surveyed. The author of the thesis also gives recommendations on using created materials.Bakalaureusetöö eesmärk on luua gümnaasiumiastmele sobivad ainekavad ning materjalid valikainetele „Programmeerimine keeles Java I“ ja „Programmeerimine keeles Java II“ ning viia loodud ainekavasid ning materjale kasutades läbi kaks valikkursust Tartu Jaan Poska gümnaasiumis. Valikkursused viidi bakalaureusetöö autori poolt läbi ajavahemikus 18. detsember 2018 kuni 12. aprill 2019. Hindamaks loodud materjalide ning ainekavade sobivust gümnaasiumiastmele, analüüsiti Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste õpitulemusi ja viidi õpilaste seas läbi küsitlus, et selgitada välja nende rahulolu „Programmeerimine keeles Java I“ ja „Programmeerimine keeles Java II“ valikainega ning koguda ettepanekuid ainete parendamiseks. Töö lõpus esitab töö autor soovitusi teiste sarnaste valikkursuste korraldamiseks loodud õppematerjale ning ainekavasid kasutades

FPGA kasutamine digitaliseeritud analoogheli visuaalseks kuvamiseks

http://tartu.ester.ee/record=b2656587~S1*es

Programmeerimine lingvistidele

BeSt programmi toetusel loodud programmeerimise algtõdesid ja põhimõtteid tutvustav õppematerjal lingvistika valdkonna tudengitele. Üliõpilane saavutab esmase programmeerimisoskuse ja omandab programmeerimiskeele Python põhikonstruktsioonid ja -mõisted, omandab algteadmised programmide koostamisest, testimisest ja silumisest

Lectures in Introductory Programming Courses

Antud bakalaureusetöös uuritakse, millised on programmeerimise algkursuste õppetöö vormid. Teaduskirjanduse põhjal on ülevaade järgnevatest loenguvormidest: traditsiooniline loeng, loengu video ja videoloeng. Uuritakse, mil määral on loengud kasutusel välismaa ja Eesti kõrgkoolides. Eraldi on vaatluse all Tartu Ülikooli kursus "Programmeerimine". Koostatakse küsimustik ja seejärel tehakse analüüs 227 üliõpilaste vastuste baasil. Leitakse, milliseid loengus osalemise viise eelistavad kursusel osalenud ja saadakse teada, mis on nende valikute põhjused. Loengus osalemise viisid on järgnevad: loeng, loengu video, mitteosalemine, loeng või loengu video, loeng ja pärast loengu video. Analüüsitakse üliõpilaste eelistatud loengus osalemise viisi ja kursuse lõpptulemuse seost. Samuti tuuakse välja üliõpilaste arvamused loengute, loengupunktide, märkmete tegemise, nutiseadmete ja klikkerite kasutamise kohta.This bachelor thesis describes the research to the forms of teaching and learning of the introductory programming courses. Academic literature is used in order to make an overview of the following lecture types: live lecture, recorded lecture and video lecture. The extent of the lecture usage in foreign and Estonian higher education institutions is examined. The University of Tartu course "Programming" is under observation. A questionnaire is prepared and then the analysis is performed based on 227 student responses. Furthermore, this research presents what kind of lecture attendance the course participants prefer and what are the reasons for the choices. The ways to participate in the lecture are as follows: lecture, recorded lecture, non-participation, lecture or recorded lecture, lecture and after recorded lecture. In addition, the relationship between the preferred lecture format and the academic achievement is analyzed. Also students' opinions about lectures, lecture points, making notes, use of smart devices and clickers are presented

Algoritmilise mõtlemise oskust arendav arvutivaba programmeerimise õppematerjal II ja III kooliastmele

Eesti põhikooli riiklik õppekava toetab digipädevuse, tehnoloogia ja innovatsioon arengut ning on suunatud pigem arvuti kasutamis, kui informaatika ja programmeerimise õppele. Sellest tulenevalt on töö eesmärk luua ning katsetada II ning III kooliastmele tunnikavad ja õppematerjalid algoritmilise mõtlemise arendamiseks arvutivaba programmeerimise kaudu. Töö tulemusena valminud arvutivaba programmeerimise ülesandeid lahendasid 6. ja 7. klassi õpilased ning materjale arendati vastavalt õpilaste antud hinnangule õppematerjali meeldivuse, arusaadavuse ja huvi kohta

Possible developments of Energy Application engineering teaching in Bachelor and Master level in EMÜ Institute of Technology

Magistritöö Energiakasutuse õppekavalKäesolev magistritöö keskendub Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis energiakasutust õpetavatele õppekavadele. Töö eesmärgiks on kaasajastada magistriõppes olevat Energiakasutuse õppekava ning bakalaureuseõppes oleva Tehnika ja tehnoloogia õppekava energiakasutuse valikmoodulit ning kasutatavat õppekorraldust. Selleks lahendatakse järgnevad ülesanded: 1) formuleeritakse energiakasutuse õppe ees seisvad üldised väljakutsed, 2) kirjeldatakse energiakasutust õpetavate õppekavade sisu vastavust erinevatele kutsestandarditele, 3) selgitatakse välja õiguslikud piirangud uue õppekava sisule. Eelkirjeldatud ülesannete lahendamisel saadud tulemustele toetudes töötatakse välja uued bakalaureuseõppe ja magistriõppe õppekavad ning õppeplaanid ja pakutakse välja vajalikud õppekorralduslikud muudatused.This Master's thesis focuses on the Energy Application engineering curriculum taught at the Technical Institute of the Estonian University of Life Sciences. The aim of the thesis is to modernize the Master's level Energy Application Engineering curriculum and the Energy Application Engineering module of the Bachelor level Engineering curriculum as well as the organization of the curriculums. This is done by solving the following tasks: 1) the general challenges with teaching energy use are identified 2) the content of the energy use curriculum is cross-referenced with different professional standards 3) legal restrictions of the content of the new curriculum are identified. Based on the results of the above-mentioned tasks, new Energy Application Engineering curriculum and Energy Application Engineering module of the Engineering curriculum and study plans will be developed and the necessary organizational changes will be proposed

Introductory programming courses in Estonian colleges and universities

Antud töö eesmärgiks on uurida programmeerimise algkursuseid Eesti kõrgkoolides. Vaatluse alla jäi kümnes Eesti kõrgkoolis 16 erinevat programmeerimise algkursust, mida võtab igal aastal üle tuhande tudengi. Igal kursusel otsiti kursuste kohta käivat üldinfot. Kõrgkoolidele esitati ka küsimustikud, millele neil paluti vastata. Vastuste põhjal koostati kursuste kohta lühikokkuvõtted ning vaadeldi käsitletavate kursuste erinevaid aspekte. Projekti „Kontseptuaalne raamistik suurendamaks ühiskonna pühendumist IKTsse“ raames uuriti Eesti tudengite kokkupuudet programmeerimisega enne kõrgkooli tulemist. Antud bakalaureusetöö jaoks kättesaadavaks tehtud andmeid analüüsiti esimeste programmeerimise kokkupuudete vaatest.The purpose of the current bachelor’s thesis is to examine introductory programming courses in Estonian colleges and universities. 16 courses in 10 different colleges or universities were observed. These courses are attended by more than a thousand students each year. General information about each course was searched for. In addition colleges and universities were asked to answer a questionnaire. Based on the answers of the questionnaire short summaries of the courses were made and different aspects of the courses were observed. In the context of the project „Conceptual framework for increasing society’s commitment in ICT" students were asked about their first contacts with programming before attending colleges or universities. The data that were made available for this bachelor’s thesis was analyzed in the perspective of first contacts with programming

Programmeerimine ALGOLis : õppevahend

http://www.ester.ee/record=b1332542*es

Programmeerimine keeles PHP

Kursuse väljatöötamist on toetatud BeSt programmi raames. PHP on mõeldud ja välja arenenud kasutamiseks spetsiaalselt veebirakenduste loomiseks. PHP toetab objektorienteeritud programmeerimist, andmebaasidega suhtlemist ning läbi erinevate moodulite veel palju erinevaid protokolle ja rakendusi. Kursuse "Programmeerimine keeles PHP" eesmärgiks on arendada programmeerimisoskust kaasaegse serveripoolse programmeerimiskeele PHP basil ning tutvuda veebi- ja andmebaasi serverite tööpõhimõttega