Ravimite kliinilised uuringud Eestis

Alates 1990. aastate algusest on ravimite kliiniliste uuringute arv Eestis stabiilselt suurenenud. 2004. aastal taotleti luba 83 uue uuringu alustamiseks. Lisaks regionaalhaiglatele korraldatakse uuringuid üha enam üldhaiglates ja esmatasandi meditsiiniasutustes. Erialati alustati kõige enam uuringuid psühhiaatrias (18), onkoloogias ja sisemeditsiinis (15) ning kardioloogias (10) (vt tabel 1). Eesti Arst 2005; 84 (4): 288-28

Ärevushäirete psühhofarmakoloogia Schmiedebergist homseni

Keemilisi ühendeid on inimesed ärevuse leevendamiseks tarvitanud juba eelajaloolistel aegadel. XIX sajandil hakati vaigistava toimega farmakone laialdaselt kasutama psühhiaatrilises praktikas. Sada aastat tagasi loodud barbituraadid tõid sellesse uue kvaliteedi ning järgmise põhimõttelise sammu võimaldas teha 1,4-bensodiasepiinide juhuslik avastamine 1950. aastatel. Bensodiasepiiniretseptorite kaudu toimivad rahustid mitte ainult ei leevenda kiiresti ärevust, vaid avaldavad ka krambivastast, lihaseid lõõgastavat ja uinutavat toimet. Kuigi bensodiasepiinid on ravimina suhteliselt ohutud, vähendavad nende kasutamisvõimalusi ravimiinteraktsioonid, eriti etüülalkoholiga, samuti üldine pärssiv toime ja sõltuvuse väljakujunemine. Bensodiasepiinide tarbimine on vähenenud tänu valikuvõimalusele, mida pakuvad antidepressandid (valikuliselt serotoniini tagasihaaret pärssivad ning serotoniini ja noradrenaliini tagasihaaret pärssivad ravimid), mis ongi kujunenud esmavalikuks ärevushäirete puhul. 2013. aasta Oswald Schmiedebergi loengus kirjeldati viimasel paaril aastakümnel tehtud katseid luua põhimõtteliselt uusi anksiolüütikume, keskendudes eriti neuropeptiidisüsteemidele. Paljulubavad uurimissuunad on selles vallas GABA-, glutamaadi- ja endokannabinoidsüsteemide valikulise toimega modulaatorid, aga ka neuropeptiidiretseptorite antagonistid ja mitme molekulaarse sihtmärgiga ravimid, mis loodetavasti juhatavad sisse senisest rohkem personaliseeritud ravimravi ajastu.Eesti Arst 2013; 92(10):565–57

Kliinilised ravimiuuringud Eestis ja Euroopas

Eesti Arst 2014; 93(4):223–22

Kliinilised ravimiuuringud: Eesti arsti võimalus osaleda rahvusvahelises uurimistöös

Kliinilised ravimiuuringud on nüüdisajal meditsiini lahutumatu osa. Sellega puutuvad kokku üha sagedamini nii arstid kui ka patsiendid

Kliiniliste Uuringute Keskuse Registri kasutajate vajaduste kaardistamine

Töö eesmärgiks oli välja selgitada TÜK Kliiniliste Uuringute Keskuse registri jaoks olulised osa-poolte praktilised vajadused, mida tuleks edaspidistes registri arendustes arvestada. Uurimistöö tulenes praktikast, mille kohaselt oli KUK registri kasutuse aktiivsus madal, kasuta-miskogemus väike või puudus üldse. Eesmärgi saavutamiseks uurisin esmalt kirjandust ja seejärel kaardistasin registri kasutajad ning viisin läbi intervjuud meditsiinvaldkonna ekspertidega. Interv-juud viisin läbi keskuse juhatajaga, kliiniku juhatajaga, osakonna juhatajaga, günekoloogi ja reu-matoloogiga. Poolstruktureeritud intervjuud transkribeerisin ning transkribeeritud materjali põhjal kasutasin analüüsi meetodina kvalitatiivset sisu analüüsi. Intervjuude põhjal tegin MAXQDA programmiga kodeerimise ning analüüsisin kasutajate vajadusi ja probleeme kliiniliste ravimuu-ringute läbiviimisel. Uuringu tulemused näitasid, et aktuaalsed probleemid on enamasti ühised struktuurijuhtidel klii-niliste uuringute jätkusuutlikkusega, andmehaldusega ja kõigil uuritavatel oli ühine vajadus info-süsteemide integreerimiseks. Mida kõrgemal positsioonil oli struktuurijuht seda enam oli vajadus administratiivseks andmehalduseks ning mida väiksem oli vastutusvaldkond, seda määravam oli funktsionaalsuste võimalus, meeskond ja lisaväärtused, mis toetasid praktiliselt kliiniliste uurin-gute läbiviimist. Magistritöö tulemused on hea näide, probleemist mis selgub inimeste tasandi kontekstist. Kõik baseerub inimestel ja organisatsiooni tasandil. Selle magistritöö käigus ilmnes, kuivõrd vajalik täna on teha interdistsiplinaarseid uuringud selleks, et mõista ühiseid vajadusi ja leida parimaid lahendusi. Magistritöö raames avaldus, et oma valdkonna jälgimine meditsiinis on piiratutud tin-gimustes, sest puudub ressurss mis toetaks registri haldust, tugisüsteeme ning infrastruktuuri. Re-gistrite toimimine ja areng vastavalt kasutajate vajadustele kätkeb endas interdistsiplinaarsust, meeskonna funktsionaalsust ning struktuurist tulenevat liikuma panevat jõudu. Olgu see siis tea-dusmaastikul toetussüsteemi, motiveeritud finantsskeemi või lihtsalt huvi tekitamine noortele ars-tidele omaalgatuslike uuringute osas. Oma töös järeldasin, et TÜK KUK registri tegevus ja väljund, hierarhilises organisatsiooni struk-tuuris, ei toeta küllaldaselt registri kasutajaid, kes mõtleksid kaasa ning kaardistaksid uuringutega seotud vajadusi. Kui andmehaldus võimaldaks analüütiliselt hinnata protsessi, siis tasub kaaluda inimressursi optimaalset kasutamist ja optimeeritud töö koordineerimist. Edaspidised uuringud võiksid laieneda kasutajate vajadusi silmas pidades keskenduda registri funktsionaalsuste ja andmeanalüüsi parandamisele. Info ja teadmusjuhtimise seisukohalt tasub kaaluda kliiniliste andmemudelite väljatöötamist, mis hõlbustaksid ravimiuuringute planeerimist.https://www.ester.ee/record=b5153608*es

Meditsiiniuuringud Euroopas – praegune seis ja tulevikustrateegia

Euroopa Meditsiiniuuringute Nõukogu (European Medical Research Council, EMRC) avaldas 2007. a lõpus märgukirja – valge paberi –, et juhtida tähelepanu vajadusele arendada ja parandada meditsiiniuuringuid Euroopa riikides. See on vajalik, et euroriikide kodanikele oleks tagatud parem meditsiiniabi ja terviseseisund. Euroopas nagu teisteski maailma maades mõjutavad inimeste tervist järjest enam olukorrad, mis on seotud üleilmastumisega, varem tundmatute või vähe tuntud infektsioonhaiguste levikuga, muutustega paljude haiguste avaldumisvormides, raviresistentse tuberkuloosi levikuga ja dramaatiliste kliimamuutustega. Peale selle on Euroopa maades märgatavalt muutunud demograafi line struktuur – elanikkond vananeb. Uued teadmised haigustest ja tervist mõjutavatest teguritest loovad baasi ka meditsiinitööstuse edukamaks arenguks Euroopas. Eesti Arst 2008; 87(1):10−1

Ühiste seisukohtade protokoll arstkonna ja ravimitootjate vahelisest koostööst

1. Arstkond, keda esindab Eesti Arstide Liit (EAL), ja ravimitootjad, keda esindab Ravimitootjate Liit (RL), olles teadlikud oma otsesest vastutusest patsientide ja ühiskonna ees, peavad oluliseks koostada juhised võimalike eetiliste konfl iktide vältimiseks omavahelistes suhetes. Käesolev ühisdeklaratsioon lähtub Euroopa Arstide Alalise Komitee (CPME) ning Euroopa Ravimitootjate Föderatsiooni ja Liitude (EFPIA) samasisulisest deklaratsioonist. Eesti Arst 2008; 87(1):59−6

Täiendavad võimalused epileptilise staatuse ravis

Naatriumvalproaat (VPA) manustatuna intravenoosselt on tõhus ja hästi talutav täiskasvanutel patsientidel igat liiki epileptilise staatuse (ES) ravis. Valproaadi kiire veenisisene manustamine on ohutu, mistõttu sobib seda kasutada ka omahingamisel patsiendile. Kõrvaltoimete madal tase, kiire terapeutilise kontsentratsiooni saavutamine ja stabiilne kliiniline efekt toetavad VPA kasutamist erakorralistes olukordades ning see on perspektiivne vahend ESi ravis. Enamikus ravijuhendites soovitatakse VPAd kasutada ESi ravis teise valiku preparaadina ja juhtudel, kui ravi fenütoiini või barbituraatidega on vastunäidustatud või tulemusteta. Eesti Arst 2009; 88(12):817−82

Glioblastoomi ravi tuleviku väljavaated

Glioblastoom (GB) on täiskasvanutel kõige sagedasem primaarne halvaloomuline ajukasvaja, mis on äärmiselt agressiivne ning kiire kuluga. Vaatamata üldistele suurtele arengusammudele tänapäeva meditsiinis ja vähiravis on GB jätkuvalt ravile põhimõtteliselt allumatu. Lisaks halvale prognoosile tekitab GB kartust seetõttu, et võib oluliselt halvendada patsientide elukvaliteeti, toimetulekuvõimet ning kognitiivset võimekust (1). Seetõttu on suurt tähelepanu pälvinud mitmed viimastel aastatel tehtud kliinilised uuringud, kus on proovitud leida uusi võimalusi GB raviks, mis pikendaksid patsientide keskmist elulemust ja elukvaliteeti. Artiklis on toodud lühikokkuvõtte potentsiaalsetest tulevikuravi võimalustest