Sõnatähenduste normimise traditsioon ja selle murdmine eesti keelekorralduses

Eesti keelekorralduse traditsioon normida õigekeelsussõnaraamatuga (ÕS) üldkeele sõnade tähendusi on pikalt kujundanud ühiskonna arusaama (eesti) keele toimimisest. Alates 1980. aastatest on keelekorralduses sõnade tähendusi normimise asemel „leebemalt“ suunatud, neid kirjakeelde sobimatuks peetud ja nende kohta soovitusi antud (mh ÕSides 1999–2018). Artiklis anname ülevaate eesti keele sõnatähenduste normimise ajaloost üldisemalt alates 19. sajandi teisest poolest, analüüsides olulisemaid keelekorraldusega seotud väljaandeid. Teeme üldistusi ja järeldusi sõnatähenduste normimise kohta, tuginedes oma varasemale sõnatähendustega seotud uurimistööle: kasutuspõhise keeleteooria ja korpuslingvistika süvenemisega eesti keeleteaduses on ka keelekorralduses jõutud arusaamale, et tähendused ei püsi sõnaraamatus kinni: (uue) tähenduse kasutusse jäämine sõltub keelesisestest ja -välistest teguritest, mitte ÕSist. Abstract. Lydia Risberg, Margit Langemets: Breaking the tradition of standardizing word meanings in Estonian language planning. The tradition of the Estonian language planning to standardize the meanings of general language through the formal Dictionary of Standard Estonian (DSE) has long influenced society’s understanding of how (Estonian) language works. Since the 1980s, instead of standardizing the meanings, the language planning has been more “lenient”, considering certain meanings inappropriate for the standard language and making recommendations on them (e.g. in the DSE 1999–2018). In this article, we will give an overview of the history of the standardization of word meanings in the Estonian language planning since the second half of the 19th century, analyzing the most important publications related to it. We draw generalizations and conclusions about the standardization of meanings based on our earlier research on word meanings: with the deepening of usage-based linguistics and corpus linguistics in Estonian linguistics, the understanding has been reached in language planning that meanings do not remain fixed in the dictionary: the (new) meaning’s survival in use depends on internal and external factors, not on the formal DSE

Lühike eesti keeleõpetus.

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames.https://www.ester.ee/record=b1459757*es

Kirjaoskuse arendamine eesti keele ja kirjanduse õpetajate vaatevinklist: sillad ja kuristikud teooria ja praktika vahel

Inimesed suhtlevad tekstide vahendusel ja nii on tekstikesksel emakeeleõpetusel oluline roll kirjaoskuse saavutamises. Kirjaoskuse kui üldpädevuse peab aga tagama kool tervikuna. Uurimuse probleemina selgitatakse, kuidas eesti keele ja kirjanduse õpetaja teksti vastuvõttu õpetab ning tekste süsteemse keeleõpetusega seob, et sedamööda leida võimalusi kirjaoskuse koostöiseks õpetamiseks aine- ja keeleõppe lõimingus. Eesmärk on õpetajate kogemuse alusel osutada eesti keele ja kirjanduse didaktika arenguvõimalustele ning kirjeldada eesti keele rolli suhtluspädevuse õpetamisel. Põhistatud uurimusest järeldub, et tekstikeskne keeleõpetus jääb kirjaoskuse arendamisel pigem kõrvale, uut kirjaoskust arendatakse tagasihoidlikult. Samas ilmneb tekstivalikute kaudu emakeeleõpetuse interdistsiplinaarsus. Et arendada kirjaoskuse koostöise õpetamise metoodikat ja tekstikeskset keeleõpetust, pakutakse artiklis ideid nii ülikooli eesti keele ainedidaktika arendamiseks kui ka kirjaoskusõpetuse lõimimiseks õpetajakoolitusse.  Summar

Õpetajate suuline tagasiside õpiraskustega õpilastele eripedagoogide tundide näitel

https://www.ester.ee/record=b5153055*es

Täishäälikuühendite käsitamine ja käsitlemine põhikooli õppematerjalides

https://www.ester.ee/record=b5239427*es

Gender in KEY English Textbooks

Õpikutel on klassiruumis keskne roll. Eelnevad uuringud soorollidest õpikutes on näidanud, et Eesti õpikutes esineb soolist kallutatust. Seetõttu on käesoleva magistritöö eesmärgiks analüüsida soo kujutamist KEY English 7-9 õpikutesarjas (välja antud 2008-2012) ja võrrelda, kas meeste ja naiste kujutamine on varasemate uuringutega võrreldes tasakaalustatum . Eesmärgi saavutamiseks töö analüüsib mees- ja naissoost isikute arvu nii tekstis kui ka illustratsioonides ning nende rolle. Eristatakse unikaalseid tegelasi ning iga tegelase esinemise sagedust, et näha, kui palju on eri soost unikaalseid karaktereid ja kui palju neist räägitakse. Karakterite rollid on jaotatud viide kategooriasse: mees-monopoliseeritud, mees-domineeritud, nais-monopoliseeritud, nais-domineeritud ning võrdselt meeste ja naiste poolt esindatud. Magistritöö valim koosnes kolmest peatükist igast õpikust ning vastavast töövihikust. Töö sissejuhatus tutvustab soolise võrdõiguslikkuse tähtsust ning haridussüsteemi mõju õpilaste väärtushinnangutele. Esimene peatükk annab kronoloogilise ülevaate eelnevatest rahvusvahelistest uuringutest soorollidest õpikutes ning on jaotatud nelja perioodi alates 1940st kuni viimaste aastateni. Samuti analüüsitakse Eestis läbi viidud uuringuid. Teine peatükk tutvustab KEY English õpikutesarja ning kasutatud metoodikat. Kolmas peatükk annab ülevaate töö tulemustest ning kokkuvõte annab ülevaate tööst. Töö tulemustest selgus, et valimis oli kõige enam sooneutraalseid tegelasi (75%). Järgnevad meesoost tegelased (15%) ja naissoost tegelased (10%). Kõikidest soolistatud tegelastest olid mehed 61% ja naised 39%. Meeste ja naiste mainimissagedus on korrelatsioonis unikaalsete tegelaste arvuga. Piltidel on mehi 47%, naisi 40% ja sooneutraalseid tegelasi 13%. Õpikusarjas esines 31 rolli ning kuna meessoost tegelasi on õpikutes rohkem, ei ole üllatav, et 47% rollidest olid mees-domineeritud. Rollide analüüsist selgus, et mehed domineerivad eriti tugevalt neutraalsete tegelaste ning kuulsate ja ajalooliste isikute rollides. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi töö tulemused ei näita täielikku tasakaalu poiste ja tüdrukute arvus, on olukord ometi, võrreldes eelnevate uuringutega, paranenud. Siiski, kuna mehi on ülekaalukalt rohkem kujutatud ajalooliste ning kuulsate isikute rollis, on KEY English õpikusarjas veel arenguruumi poiste ja tüdrukute kujutamises kuna numbriline tasakaal ei ole nii tähtis kui see, kuidas poisse ja tüdrukuid õpikus kujutatakse

Eesti rahvalaul J.G.Herderi kogus

Online näitus 201