80 aastat XVIII ülemaailmsest karskuskongressist ja XII Põhjamaade karskuskongressist Tartus 1926. aastal

Massiline karskusliikumine hoogustus Eestis 19. sajandi lõpul. 20. sajandi alguseks kujunes see ülemaaliseks ettevõtmiseks. Selles osalesid aktiivselt eesti haritlased ja üliõpilased. 1926. a korraldati Tartus 18. ülemaailmne karskuskongress, samal ajal ka 12. Põhjamaade karskuskongress ning 3. ülemaailmne üliõpilaste karskus kongress. Eesti Arst 2006; 85 (4): 255–26

Igavene elu ja loomulik surm

Sadakond aastat tagasi kõnelesid teaduse populariseerijad palju surmast. Kuivõrd 19. sajandi teadustraditsioon vaatles bioloogilist surma eluprotsesside kontekstis, elutegevuse vältimatu kaasnähtuse ja tagajärjena, leidsid samas seoses palju tähelepanu ka käsitlused elu olemusest. Kohalike rahvuslikult meelestatud arstide jaoks täitis elu ja surma teemal avalikkuse ees esinemine mitmeid eesmärke. Kõigepealt peeti tähtsaks materialistliku ilmavaate (vastandina religioossele) jutlustamist. Oluline oli ka kasvatustöö tervishoiuküsimustes laiemalt, näiteks alkoholivastase meelsuse kujundamine ning tervisliku toitumise propageerimine. Kokkvõttes mõjutas levitatud sõnum aga ka erinevaid ühiskonnakorralduslikke diskussioone, kus üksikisiku tasemelt võidi tõusta juba rahvuse elujõu ja kestmise küsimuste juurde.Eesti Arst 2014; 93(2):84–8

Karskusliikumine ja arstiteadus sõjaeelses Eestis

Karskusliikumisel oli 19. ja 20. sajandi vahetusel oluline roll eestlaste rahvuslikus ärkamises. See mõjutas ka eesti soost arstide tegevust ja organiseerumist. Juba iseseisvas Eestis, eeskätt 1920. aastatel, moodustasid alkoholiga seotud uurimused märkimisväärse osa Tartu ülikooli meedikute teadustööst. Seda soodustas Eesti Karskusliidu toetus, mille taga omakorda tuleb näha eeskätt Villem Ernitsa initsiatiivi. Laiem Eesti arstkonna organiseerimine karskustöösse jäi siiski olemata. Nii selle kui ka kogu sõjaeelse Eesti karskustöö marginaliseerumise ning oma rahvatervise eestvedaja positsiooni eugeenikaliikumisele loovutamise põhjuseks võib pidada karskusliikumise eemaldumist nii poliitilisest eliidist kui ka riigi fiskaalpoliitilistest eesmärkidest. Eesti Arst 2012; 91(8):415–42

Fr. R. Kreutzwald – kingsepapojast linnaarstiks

Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803. a Virumaal Jõepere mõisas kingsepa pojana. Lapsepõlveaastad veetis ta Kaarli mõisas ja 11-aastasena asus õppima Rakverre saksakeelsesse linnaalgkooli. 1815. a kevadel sai Friedrich Reinholdi isa kauaaegse ustava teenistuse eest vabakirja ja ta võis endale ise elukohta valida. 1817. a kandis noormees juba perekonnanime Kreutzwald ja õppis edasi Rakvere kreiskooli alamas klassis (1). Eesti Arst 2004; 83(11): 793-79

Peksmine ja löömine Eesti külas 1868-1911 Nursi vallakohtu protokollide näitel. Õigusetnoloogiline perspektiiv

This article aims to study the beating cases - one of the problems and conflicts in the 19th century Estonian peasant society and their transformation in time on the basis of a study of the Communal Court of Nursi materials. The article investigates the modernization process of Estonian society as exemplified in the transformation of court practice on the background of general modern legal reform. Local communal courts constituted a class-specific peasant court system in the Baltic guberniyas of the Russian Empire. These courts tried peasants for their minor offences and solved their civil disputes. The present study is based on Communal Court of Nursi records from 1868 to 1911, currently being preserved in the Estonian Historical Archives. It is requisite for the better comprehension of the topic to provide a survey of the institutional development of communal court. This task has been accomplished in the first part of the article, which contains an overview of the general peasant court system that existed on the Estonian territory and a more detailed historical account of the institutional development of communal court set in stages. The second part discusses the general problems and themes of legal anthropology. The theoretical framework is to a great extent based on Simon Roberts' social stratification scale of disputes. The court disputes from 1868-1888 are discussed on the basis of Simon Roberts' social stratification scale of disputes. I will give separate treatment to the beating cases of municipality and court officials, conflicts between the employer and the employees, and the cases between the peasants themselves. Last part of the article is devoted to the survey of the court minutes from the period after the judicial reform of 1889 (court dispute from 1883-1911). The beating incidents and fights in taverns will receive here a lengthier treatment, since the taverns had become in a way a source of social problems. It was the period of transformation in the general perception of justice by Estonians and the modern legal reform. The nature of conflicts was also changed, as smaller disputes gave way to bigger and more important economical matters. In comparison with the 1870s the court practice in Nursi had been considerably transformed by 1890s. The number of court disputes decreased and their nature was changed. The beating cases were quite frequent in the second half of the 19th century among Estonian peasants, occupying the second position after theft. Most beating cases in 1870s and 1880s (67,7%) occurred between social equals. But quite a number of cases (almost a quarter) crossed the borders of social stratification: these were the conflicts between landlords and their servants. Only two cases were found, where the peasant beat the municipality or court officials. Most of the court cases in 1890s and the first decade of 20th century occurred also between social equals - the peasants themselves. It is significant, that the cases that crossed the social stratifications had decreased considerably. Most of the beating cases occurred between the peasants: neighbors and family members, and the majority of fights took place in taverns