Laantee, Karl. Isikuarhiiv

574 säilikuthttp://www.ester.ee/record=b4482614*es

Hillar Palias – ohvitseri auastmes pastor

Hillar Palias: a Pastor with the Rank of CaptainHillar Palias (prior to 1940 his name was Gottfried-Georg Palias) (1896-1969) was an Estonian Baptist pastor. Before 1940 he pursued a military career in the Tapa Armoured Train Regiment, being awarded the rank of Captain in 1936. While working as an army officer he also preached at Tapa Baptist Church and fulfilled other pastoral duties. In 1940-1941 he was for a short period in the Soviet Army, before allowing himself to be imprisoned by German troops in autumn 1941, after which he was a prisoner of war camp for seven or eight months. The military and ministerial sides in his life mean that he represents a rather extraordinary identity combination, at least in Estonian Free Church history. Hillar Palias was not ordained, however, until 1949, in Sweden. He had emigrated with his family to Sweden in 1944, towards the end of the Second World War. In his earlier years he had been influenced by the German General and evangelist Georg von Viebahn, and Viebahn’s writings probably helped Palias to find peace between his military and ministerial identities. In Sweden, serving an Estonian Baptist congregation in Stockholm and beyond, he helped to organise church life and co-ordinated social ministries for Estonian refugees. In 1951 he moved to Toronto, Canada, and in 1956 he was elected an assistant pastor of the Estonian Baptist Church in Toronto. Being influenced by the spirituality of the holiness movements, he was engaged in a sincere striving for a deeper personal experience of sanctification. In Stockholm and Toronto he devoted himself to Christian ministry: besides preaching and other ministerial duties he gave much time to pastoral counselling and visiting sick and elderly people. With his balanced character, Palias helped to create an atmosphere of trust and security among Estonian refugees. Hillar Palias belongs to Estonian cultural and church history, both as an army officer and as a pietistically-minded Baptist pastor who served both in Estonia and abroad. In addition, his biography is one example of many Estonian life-stories that were deeply affected by the political storms of the Second World War and its aftermath

Luterlik jumalateenistuse kogemus EELK Tartu linnakoguduste näitel

Töö eesmärk on erialase kirjanduse ja Tartu luterlike koguduste kirikuliste seas läbi viidud ankeetküsitluse põhjal analüüsida luterlikku jumalateenistuse kogemust, ehk jumalateenistuse meelelis-empiirilist peegeldust koguduseliikmete poolt

Eesti raamatute nimekiri

https://www.ester.ee/record=b1369216*es

Voldemar Kuljus: bibliograafia

Usu-, ühiskonna- ja kultuuritegelane, kirjanik ja publitsist Voldemar Kuljus sündis 2. oktoobril 1898. Esimene kajastus tema kohta ilmus 1917. aastal ajalehes Tallinna Teataja seoses tema gümnaasiumi lõpetamisega. Alates 1921. aastast on Voldemar Kuljuse looming ja kirjutised tema kohta näinud trükivalgust regulaarselt nii üle-eestilistes väljaannetes, kui ka maakondlikus ja kohalikus ajakirjanduses. Lisaks trükiväljaannetele leidub tema loomingut ka käsikirjades ja audiovisuaalsalvestistel. Voldemar Kuljuse looming on väga mitmekesine. Tema sulest on ilmunud nii jutlustekogusid, tõlkeid, luuletusi, proosapalasid, mõtisklusi kui publitsistikat. Kuljuse omaloomingut, nii trükiväljaannetes kui käsikirjadena, leidub 158 kirjutist, millest jutlusi 54, artikleid 53 ja ilukirjandust 22, teisi tekste tunduvalt vähem. Trükisõnas kajastamist leidnud kirjutistest on suur osakaal jutlustel, mida võiks liigitada ka ilukirjanduse alla. Suurem osa jutlustest on publitseeritud erinevates perioodikaväljaannetes, peamiselt häälekandjas Protestantlik Maailm (aastani 1934 Protestantlline Ilm), mille toimetajaks Voldemar Kuljus alates 1935. aastast oli. Jutlused ilmusid ka ajalehtedes Vaba Maa, Virumaa Teataja ja Uus Eesti Narva Uudised ning ajakirjades Ilo ja Romaan. Voldemar Kuljus on raamatutena avaldanud kolm jutlustekogu: „Lunastatud albatrossid“, „Juudasuudlus“ ja „Maa sool“. Jääb üle ainult nõustuda Kuljuse kaasaegsete arvamusega tema jutlustest kui tekstidest, mis olid huviga kuulatavad, arusaadavad ning elamust pakkuvad, kuna neisse oli põimitud ilukirjanduslikke fraase, tuntud kirjameeste ütlusi, tsitaate jne, mida ta asjatundlikult sidus pühakirjaga. Olles teatrikunsti alal pädev isik, suutis Voldemar Kuljus oma kõnesid ja jutlusi ka oskuslikult edasi anda, mis olid omal ajal kindlasti põnevusega jälgitavad. Ka tõlkijana oli Kuljus väga viljakas (trükisõnas ilmunud 54 juhul), tõlkides eeskätt saksa, kuid ka vene keelest. Peamised tema poolt tõlgitud autorid olid Hans Christian Andersen, Wilhelm Bousset, Friedrich Delitzch, Carl Jatho, Walter Köhler, André Riebeling Theodore Seward, Ewald Stier, Rabindranath Tagore, Gottfried Traub jt. Voldemar Kuljuse tõlkelooming sisaldab enamasti vaimuliku sisuga tekste, milles sisalduvad ka usuluule, jutlused, artiklid ja muud kirjutised; kuid ta on tõlkinud ka legende, muinasjutte, näidendeid jm. Palju ilmus tema nime alt ka publitsistikat, eeskätt sellistes perioodikaväljaannetes nagu Protestantlik Maailm, Virumaa Teataja ja Vaba Maa. Peamiselt on tegu artiklite ja vastukajadega, ülevaateid-sõnumeid leidub vähem. Trükivalgust on näinud ka Kuljuse tõlgitud näidendid Herman Heijermansi „Hingedepäev“ ja Gunnar Heimbergi „Kulla võim“. Kirjutisi Voldemar Kuljuse kohta leidub väga suurel hulgal, nii trükiväljaannetes, käsikirjades kui AV-salvestistel. Nimestik sisaldab 1328 kirjet. Kirjutised on trükivalgust näinud peamiselt perioodikaväljaannetes Vaba Maa, Virumaa Teataja, Päevaleht, ja Postimees. Vähem kajastatakse Voldemar Kuljuse tegevust ajalehtedes Kaja, Sakala ja Eesti Kirik. Nimetada võib veel Järva Teatajat, Uudislehte, Uus Eesti Narva Uudiseid, Maa Häält jpt. Raamatutes leidub kirjutisi 49 ja käsikirjades 20 juhul. Voldemar Kuljuse kohta leiab kirjutisi erinevatelt autoritelt. Kõige enam on kirjutajana esinenud tema kaasteeline Theodor Tallmeister, kuid ka teised – Jakob Aunver, Anton Jürgenstein, Hugo Bernhard Rahamägi jt. Ajakirjanduse veergudel on seoses Kuljusega sõna võtnud ka Karl August Hindrey, August Kitzberg, Jaan Lattik ja Leopold Raudkepp jt. Retsensioone on Voldemar Kuljuse teostele kirjutanud August Anni[st], Richard Janno, Ilmar Reiman, jt. Enamik perioodil 1917–1940 Voldemar Kuljuse kohta ilmunud kirjutistest on kas allkirjastamata või esinevad autoritena pseudonüümide all kirjutavad isikud, kelle tuvastamine pole antud seminaritöö raames paljudel juhtudel õnnestunud. Hilisema perioodi autoritest võib nimetada Helend Peepu, Ottomar Pellot, Riho Saardi, ja teisi. Enim Voldemar Kuljuse loometöid on dateeritud aastakümnendist 1931–1940 (88) ja tema kohta enim kirjutatut leiab aastatest 1917–1930 (637), hilisematel kümnenditel tunduvalt vähem. Huvi suurenemist seoses Kuljusega on märgata aastatest 2000–2015, mis sisaldab 58 kirjutist, ligi pooled neist raamatutes ja kogumikes. Nimestikku on lisatud ka eraldi fotod Voldemar Kuljusest ja tema Iisaku Kirjanduse ja Muusika Seltsi näitejuhina lavastatud näidendid. Käesolev bibliograafia on koostatud austusest kohaliku suurmehe – usu-, ühiskonna- ja kultuuritegelase Voldemar Kuljuse vastu. Väärtustades kogukondlikku kodu- ja kultuurilugu soovib autor Voldemar Kuljuse bibliograafia koostamisega anda selleks omapoolse panuse.http://www.ester.ee/record=b4575781*es

Eesti raamatute nimekiri

https://www.ester.ee/record=b1732576*es