Majanduslik hääletamine 2011. aasta Riigikogu valimiste näitel

2011. aasta valimiste eel ametis olnud Vabariigi Valitsus oli n.ö kriisiaegne valitsus, kes tegi väga palju ebapopulaarseid otsuseid ning kelle valitsusajal olid Eestis majanduses üleüldiselt rasked ja keerulised ajad. Nii kirjandus kui ka loogiline mõtlemine mõlemad ütleksid, et valijaskond, kes kannatas majandussurutise all, peaks süüdistama ametisolnud valitsust ning neid ka vastavalt kohtlema – karistama. Valimiste kontekstis oleks karistamine pidanud tähendama oma valijaotsuse langetamist mitte koalitsioonis olnud partei poolt. Praktika näitas aga hoopis vastupidist – olenemata kriisist said koalitsioonierakonnad endale toetajaskonda isegi juurde. Tegemist on paradoksaalse juhtumiga, mida käesolev töö prooviski seletada valijaskonna antud hinnangute kaudu riigi ja leibkonna majanduslikule olukorrale. Uurimise all oli kas, ja kuivõrd, koalitsioonierakondade valimine või mittevalimine on seotud sellega, kuidas valijaskond tunnetab majandusolukorda. Lisaks andsin selgitusi valijaskonna mitteootuspärasele käitumisele. Andmeanalüüsi tulemusena selgus: (1) majandusolukorda nii riigi kui leibkonna tasemel positiivsemalt hinnanud inimesed tõepoolest hääletasid enam eelmiste koalitsiooniparteide (ER ja IRL) poolt ning vastupidi – negatiivsemalt majandusolukorda hindavad valijad vähem; (2) Eesti valijaskonna valimismuster on pigem ’sotsiotroopiline’ – indiviidid, kelle valimisotsust reaalselt majandus mõjutab, hindavad enam riigi majandusolukorda ning isiklik finantsiline toimetulek pole nii oluline. (ennekõike peetakse tähtsaks just riigi stabiilsust ja hakkamasaamist). Kuigi andmete põhjal võib väita, et indiviidi tasandil leidis koalitsiooni karistamine madalate majandushinnangute tõttu aset, tuleb tõdeda, et valitsus siiski kokkuvõttes võitis toetajaid juurde. Sellel võib olla mitmeid põhjused ja seletusi, mida saab edasiselt uurida. Spekulatiivselt võib oletada, et kuna majanduskriis oli globaalne, siis ei peetud tegelikult riiki üldse halva olukorra pärast vastutavaks. Lisaks suutis koalitsioon ennast kriisiolukorras tõestada ning tuua Eestisse Euroopa ühisraha euro ja elanikkonnal tekkisid omakorda läbi selle positiivsed ootused tuleviku suhtes.http://www.ester.ee/record=b4412911~S1*es

Riigikogu valimiste õiguslik regulatsioon ja võimalikud muudatused de lege ferenda

http://tartu.ester.ee/record=b2658434~S1*es

E-valimiste mõju valimisaktiivsusele: eesti ringkonnataseme analüüs kohalike omavalitsuste volikogude ja Riigikogu valimiste näitel 2005-2015

http://www.ester.ee/record=b4684014*es

Muudatused Riigikogu valimiste korralduses ja nende mõju valimisosalusele

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida, kas ja kuidas valimiskorralduslikud muudatused 2002. aastal vastu võetud Riigikogu valimise seaduses on avaldanud mõju teatud indiviidide gruppide valimisosalusele järgnevatel Riigikogu valimistel. Aluseks võeti eeldus, et muudatused valimiskorralduses, kas suurendavad või vähendavad inimese kulutusi hääletama minekuks ning vastavalt sellele teatud grupi valimisaktiivsus väheneb või tõuseb. Antud töös toetuti teoreetiliselt ratsionaalse valiku teooriale, mille järgi peaks inimene minema valima vaid juhul, kui tema kasu sellest tegevusest on suurem kui tehtud kulutused. Seetõttu järeldati, et valimiskorralduslikud ümberkorraldused saavad muuta valija kulutusi ning vastavalt muudatuse iseloomust on võimalik näha inimese hääletama mineku tõenäosuse kasvu või kahanemist. Bakalaureusetöös analüüsiti ajapunktidena 2003., 2007. ja 2011. aasta Riigikogu valimisi ning nende vahel tehtud muudatusi valimiskorralduses. Kuna ainult üldise valimisosaluse võrdlemine enne ja pärast reeglite muutust ei ole piisav muutujate vahelise seose analüüsimisel, kasutati uuringus Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid vastavate valimiste kohta, et analüüsida autori poolt oluliseks peetud indiviidi gruppide käitumise muutust. Valitud karakteristikuteks olid „tööl käimine“, „õpilase staatus“, „pensionäri staatus“, „vanus“ ja „sissetulek“. Antud muutujatega viidi läbi regressioonanalüüs, et võrrelda nende hääletama mineku tõenäosust erinevatel ajapunktidel. Analüüsi tulemustest selgus, et muutujaid „pensionäri staatus“ ja „õpilase staatus“ ei ole võimalik analüüsimisel kasutada, kuna osutusid statistiliselt mitte oluliseks. Tunnus „tööl käimine“ tõestas autori poolt oletatud positiivset seost valimiskorralduslike muudatuste ja valimisosaluse vahel 2003. ja 2007. aasta võrdluses, kuid 2011. aastal toimunud suur langus osalemise tõenäosuses, ei vastanud arvatavatele tulemustele. Kriteerium „vanus“ ja analüüsitavad vanusegrupid näitasid, et mida nooremad on inimesed, seda väiksem on tõenäosus, et nad lähevad valima. Ajapunktide võrdlemisel selgus, et esmalt reageerisid nooremad vanusegrupid vastupidiselt autori poolt eeldatule ning hääletamise tõenäosus vähenes veelgi. 2011. aastal toimunud tõusu tõttu võib aga oletada, et nooremad inimesed reageerisid reeglite muudatusele viibimisega ning seega oli valimiskorralduse muutustel nende osalusele positiivne mõju, mida antud töös sooviti tõestada. Tunnus „sissetulek“ näitas, et kõrgema palgalised valivad suurema tõenäosusega. 2007. ja 2011. aasta valimiste võrdluses ilmnes, et antud seos on ajapunktide vahel tugevnenud, mida ka töös oletati, arvestades tehtud reeglite muudatusi. Tulemustest selgus, et seosed valimiskorralduslike muudatuste ja analüüsitud indiviidi gruppide valimisosaluse muutuste vahel on küll olemas, aga need on üsna nõrgad. Kuigi kõik uurimistöös püstitatud oletused ei leidnud kinnitust, järeldatakse bakalaureusetööga siiski, et tehtud reeglite muudatused valimiskorralduses vähendasid valijate kulusid ning suurendasid inimeste tõenäosust minna hääletama.http://www.ester.ee/record=b4413156~S1*es

Applying Estonian Internet Voting Individual Verification System to Other Electoral Systems

Selles töös antakse ülevaade Eesti interneti hääletamise individuaalse verifitseeritavuse süsteemist ja tutvustatakse erinevaid valimissedeleid. Töös esitatakse ja selgitatakse muudatused Eesti süsteemile, et seda oleks võimalik kasutada tutvustatud valimissedelite ja mitme korraga käimas oleva valimise individuaalseks verifitseerimiseks.The current paper gives an overview of the Estonian internet voting individual verification system and introduces different ballot styles. It proposes and describes modifications to the Estonian system, so it could be used for individual verification with the introduced ballot styles and multiple elections

Performance Testing Bulletin Board Implementations for Online Voting

Internetihääletamine (i-hääletamine) on hääletamisviis, mille puhul hääl liigub valija seadmest urni Interneti vahendusel. I-hääletamise süsteemide sagedaseks komponendiks on avalik teadetetahvel, kuhu registreeritud andmete abil tagatakse valimiste läbipaistvus ja auditeeritavus. Avalik teadetetahvel on komponent, mis võimaldab registreeridaandmeid viisil, mis muudab nende hilisema muutmise või kustutamise keeruliseks.Teadetetahvli puhul on oluline teenuse tagatud kättesaadavus ja toimimine. Sellest tulenevalt on avaliku teadetetahvli implementeerimise tuumküsimuseks korrektne masinate kordistamine, mille muudab keerulisemaks i-hääletamise spetsiifilised lisanõuded. Selle töö käigus käsitletakse kahte olemasolevat tarkvaralahendust, mida saab kasutada teadetetahvli realiseerimisel, uurides nende jõudlust testkeskkonnas, mis imiteerib pärisvalimiste töökoormust.Online voting is an electronic voting method in which the process of casting a vote is done using the Internet as its communication medium. One component of some online voting systems is a public bulletin board (PBB), used to provide election transparency and correctness verifiability. PBB is a component for publishing data in a way that makes modifying or deleting already published data very difficult without leaving evidence of such actions. The security and liveness of this component has to be ensured. This means that implementing PBB is a machine replication problem at its core with some specific requirements inherited from the context of online voting. This work takes a look at two software solutions that can be used for such purpose and analyses their performance in testing environment imitating real election workload

Majanduslik hääletamine Euroopa Parlamendi valimistel

http://tartu.ester.ee/record=b2655795~S1*es