13-14 year old Estonian adolescents' depressive mood and anxiety symptoms and their problematic smartphone and social media use

Varasemad uuringud on näidanud, et meelolu- ja ärevushäired on sagedasemad vaimsed probleemid, mis on seotud probleemse nutiseadmete kasutamisega. Probleemne nutiseadmete kasutamine on aga seotud digiseadmetes veedetud aja kestuse, tiheduse ja tegevustega, mida seadmes tehakse. Antud magistritöö eesmärgiks oli uurida, millised on 13-14aastaste teismeliste meeleolu- ja ärevushäirete sümptomite seosed nutitelefonide ja sotsiaalmeedia kasutamisega. Uuringus osales 197 7. klasside õpilast 10 Eesti linna- ja maakoolist, neist tüdrukuid 53% ja poisse 47%. Uuringus osalenud teismelistest ca 97% kasutab nutitelefoni. Meelolu- ja ärevushäirete sümptomeid ennustas nii probleemne nutiseadmete kui suurenenud aja veetmine sotsiaalmeedias. Meelolu- ja ärevushäired ei ennustanud produktiivne ja meelelahutuslik digiseadmetes veedetud aeg. Tüdrukutel esines võrreldes poistega rohkem meelolu- ja ärevushäireid ja probleemset nutiseadmete kasutamist. Tüdrukud kasutasid nutiseadmeid rohkem sotsiaalmeedias suhtlemiseks ja nende keskmised skoorid olid suuremad ilmajäämishirmus

The effects of visual distractions on subjective time in a temporal bisection task

Käesolevas uurimuses kasutati etalonpaaridega ajahindamise ülesannet, et selgitada visuaalsete distraktorite ja enesetunde mõju, kui katseisikul (N=32, neist 9 meest, Mvanus =23 aastat) tuli hinnata stiimulite kestust sarnasemaks kas lühikesele (215ms) või pikale etalonstiimulile (815ms). Varasemad uuringud on kinnitanud, et sisendi tajulise koormuse või ärgastustaseme tõus suurendab taktiseadjast välja saadetud impulsside arvu, mis tõstab sisemise kella kiirust ja reaalaega tajutakse mööduvat aeglasemalt. Antud uuringu tulemustest selgus, et katseisikute ajalise kestuse hinnangu täpsus ei muutunud oluliselt, kui visuaalse kaasneva töötluse mahtu suurendati stiimuli mustri või liikumisemulje abil. Taktiseadja võib küll rohkem impulsse produtseerida, kuid tähelepanu roll lülitile, mis reguleerib kogujasse impulsside salvestamist, ja töömälu roll kestuste kontrollil võivad kompenseerida nii kiirema takti kui ka subjektiivse väsimuse. Suuremat mõju ajahinnangule omas emotsionaalne seisund

Huule- ja suulaelõhede teket põhjustavad epidemioloogilised tegurid ja nende esinemise seaduspärasused

Eestis ravitakse lõhedega patsiente TÜ Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Eestis puudub lõhedega patsientide andmebaas ja seetõttu ei ole võimalik uurimusse haarata kõiki lõhede juhtumeid. Erinevate lõhetüüpide esinemise proportsioonid europiidsel rassil on CL : CLP : CP – 1 : 2 : 1 (CL – huulelõhe, CLP – huule-, alveolaarjätke- ja suulaelõhe, CP – suulaelõhe). Käesolev uuring põhineb TÜ Kliinikumi stomatoloogia kliiniku näo- ja lõualuude kirurgia osakonnas ravitud patsientide dispanseersete kaartide materjalil. Uuringu tulemusena leidsime suure suulaelõhede esinemissageduse (CL : CLP : CP – 1 : 2 : 2), mis on sarnane Soomes ja Rootsis tehtud uuringutega ja mille põhjused vajavad edaspidist uurimist. Eesti Arst 2007; 86 (7): 449–45