Doege’i-Potteri sündroom pleura solitaarse fibroosse tuumori korral. Kahe haigusjuhu kirjeldus

Solitaarsed fibroossed tuumorid on harva esinevad mesenhümaalsest koest lähtuvad kasvajad, mis kõige sagedamini lokaliseeruvad rindkereõõnes. Mõnedel juhtudel kaasneb solitaarse fibroosse tuumoriga Doege’i-Potteri sündroom, mida iseloomustab raskete hüpoglükeemiaepisoodide teke. Artiklis on esitatud kahe edukalt ravitud solitaarse fibroosse pleuratuumoriga patsiendi haigusjuhu kirjeldus, kel esines Doege’i-Potteri sündroom. &nbsp

Botrüomükoos

Eesti Arst 2023; 102(3):157–15

Paraneoplastiline sündroom. Haigusjuhtude kirjeldus

Paraneoplastiline sündroom (PNS) on kasvaja indutseeritud immunoloogiline reaktsioon, mis algselt kujutab organismi kaitsemehhanismi kasvaja vastu, kuid mis tabab n-ö ekslikult närvisüsteemi rakke. Neuroloogide koostöö immunoloogidega onkoloogia vallas on uus valdkond meditsiinis. 2002. aastal asutati PNSEuronet, organisatsioon, mis registreerib, uurib ja analüüsib paraneoplastilisi sündroome Euroopa Liidus, tehes ühtlasi koostööd kogu maailma selle ala spetsialistidega. Ka Eesti arstidel on nüüdsest võimalik avardada oma diagnostikat selles valdkonnas. Artiklis käsitletakse kolme paraneoplastilise sündroomi juhtu. Eesti Arst 2007; 86 (11): 898–90

Spinaalne sarkoidoos lapseeas

Sarkoidoos on ebaselge etioloogiaga krooniline multisüsteemne granulomatoosne haigus. Enamasti haigestuvad 20–40aastased inimesed. Neurosarkoidoos lapseeas on väga haruldane haigus, mille kohta võib kirjandusest leida vähe ülevaateartikleid. Käesolevas artiklis on toodud neurosarkoidoosi, sh spinaalse sarkoidoosi esinemissagedus täiskasvanute ja laste seas ning diagnostika ja ravi põhimõtted. Närvisüsteemi biopsia teostamine ei ole neurosarkoidoosi diagnoosimiseks alati vajalik, piisab teadmisest, et närvisüsteemi kahjustusega patsient põeb teadaolevalt sarkoidoosi kui haigust üldse. Eelistatud radioloogiline uuring neurosarkoidoosi kahtluse korral on magnetresonantstomograafi a (MRT). Artiklis on kirjeldatud haigusjuhtu, kus 16aastasel poisil diagnoositi spinaalset sarkoidoosi, kasutades lisaks kliinilislaboratoorsele leiule erinevate radioloogiliste uuringute ning kopsubiopsia tulemust. Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):81−8

Kõhunäärme rebenenud pseudotsüstist põhjustatud keskseinandipõletik

Pankrease pseudotsust on ägeda ja kroonilise pankreatiidi või pankreasetrauma üks võimalikke tüsistusi. Pankrease pseudotsust on amulaasi ja teiste pankrease ensüümide suure sisaldusega lokaliseerunud vedelikukogumik, mis on ümbritsetud fibrooskoelise seinaga ning mida ei vooderda epiteel (1).Pseudotsustid on ühenduses pankreasejuha süsteemiga kas otseselt või pankrease parenhuumi kaudu. Tekkepõhjuseks peetakse pankreasejuha rebenemist suurenenud surve tõttu, mille põhjuseks võib olla juha stenoos, juha ummistavad kivid või proteiinikämbud ning ägedast pankreatiidist tingitud pankreasenekroos (2, 3). Harva võivad pankrease pseudotsüstid laieneda ka keskseinandisse (4, 5). Sellisel juhul võivad nad tekitada pleura või perikardi efusiooni, kuid samuti võivad nad massiefekti tõttu põhjustada ka südame kompressiooni ning düsfaagiat (6, 7). Pankrease pseudotsustiga seoses on kirjeldatud ka väga harva esinevaid haigusjuhtumeid nagu pseudotsüsti ruptuuri portaalveeni (8), pseudotsüsti paiknemist alajäseme lihaste vahel kuni põlveõndlani (9) ning pseudotsüstist tingitud ülemise mesenteriaalarteri erosiooni ja sellest lähtunud seedetraktiverejooksu (10). Artikli kirjutamise ajendiks sai asjaolu, et mediastinaalsed pankreasest ürgnenud pseudotsustid on väga harvaks nähtuseks kogu maailmas. Pankrease pseudotsusti ruptuurist tingitud mediastiniiti on aga meile teadaolevatel andmetel varem kirjeldatud vaid väga üksikutel juhtudel. Eesti Arst 2013; 92(4):217–22

Põhja-Eesti Regionaalhaigla rindkerekasvajate andmekogu: rindkerekasvajate diagnostika ja ravi arengusuundumused 2015.–2019. aastal

2017. aastal diagnoositi Eestis 827 kopsu ning 7 tüümuse, südame, mediastiinumi või pleura pahaloomulist kasvajat. Kopsuvähk on sagedamini diagnoositud pahaloomuline kasvaja ning peamine kasvajaga seotud surmapõhjus. 60–65% Eestis diagnoositud kopsuvähi juhtudest ravitakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH). 2015. aastast alates sisestatakse kõik PERHi torakaalonkoloogia konsiiliumis käsitletud juhud rindkerekasvajate andmekogusse, et saada täpsemaid kliinilisi andmeid nii diagnostika kui ka ravi kohta. Viie aasta jooksul on toimunud olulisi uuendusi rindkerekasvajate diagnostikas ja ravis, mida on artiklis täpsemalt kirjeldatud