Migreeni hooravi Eestis vajab korrastamist

Migreen on üks sagedasemaid arstiabi otsimise põhjuseid esmatasandil, ambulatoorses neuroloogilises töös, kiirabis ja erakorralise meditsiini osakondades. Migreeni ravi peab arvestama patsiendi individuaalset haiguspilti ja lähtuma olemasolevatest rahvusvahelistest ravijuhenditest. Kerge kuni mõõduka intensiivsusega migreenihoo korral on eelistatud suukaudsed lahustuvad mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPV) või paratsetamool. Kui migreenihood sellisele valuvaigistamisele ei allu või on tegemist algselt tugevate hoogudega, on näidustatud triptaanide kasutamine. Metoklopramiidi või kofeiini samaaegne kasutamine võib suurendada ravi efektiivsust. Erakorralistes tingimustes tuleb eelistada ravimite parenteraalset manustamist, vajaduse korral kasutada glükokortikosteroide. Hoolimata sellest et mujal maailmas on olemas migreenihoo tõhusad ravivõimalused, pole mõnede ravimite või ravimivormide kättesaadavus Eestis rahuldav.Eesti Arst 2016; 95(9):605–60

Kroonilise migreeni diagnostika ja ravi

Kroonilise migreeni all kannatab 2–4% üldrahvastikust. Igal aastal muutub 2,5% episoodilise migreeni patsiendi migreen krooniliseks. Haigust diagnoositakse juhul, kui peavalu esineb 3 kuu vältel 15 või enamal päeval kuus, millest 8 päeval vastab peavalu migreeni kriteeriumidele. Migreeni krooniliseks muutumise riskitegurid on geneetiline eelsoodumus, naissugu, valuvaigistite liigne tarvitamine, valuga veedetud tundide arv, rasvumus, komorbiidsed valuhäired (näiteks krooniline alaseljavalu, fibromüalgia), neuropsühhiaatriline komorbiidsus (eeskätt ärevus ja depressioon), pea- ja kaelatrauma anamneesis, vähene füüsiline aktiivsus, madalam sotsiaal-majanduslik ja hariduslik staatus, stressirohked elusündmused. Kroonilise migreeni patogeenesi seostatakse peaaju nn valuläve ületamisega seotud mehhanismidega. Haiguse ravi eeldab head kontakti patsiendiga ja kestvat koostööd. Tõhusaimateks profülaktilisteks ravimiteks peetakse topiramaati, propranolooli ja amitriptüliini. Mittemedikamentoosse raviskeemi loomine eeldab spetsialiseerunud peavalukeskuste olemasolu ja nende vastavat koosseisu, kuhu peaksid lisaks peavaludele spetsialiseerunud neuroloogile kuuluma ka peavaluõde, valupsühholoog ning füsioterapeut.Eesti Arst 2018; 97(3):132–13

Neuroloogia. Hormonaalne kontratseptsioon ja isheemilise insuldi risk migreeniga naistel

Eesti Arst 2018; 97(1):40–4

Medication-overuse headache : a widely recognized entity amidst ongoing debate

Medication overuse in primary headache disorders is a worldwide phenomenon and has a role in the chronification of headache disorders. The burden of disease on individuals and societies is significant due to high costs and comorbidities. In the Third Edition of the International Classification of Headache Disorders, medication-overuse headache is recognized as a separate secondary entity next to mostly primary headache disorders, although many clinicians see the disease as a sole complication of primary headache disorders. In this review, we explore the historical background of medication-overuse headache, its epidemiology, phenomenology, pathophysiology and treatment options. The review explores relevant unanswered questions and summarizes the current debates in medication-overuse headache