Arst ja teadlane

Eesti Arst 2021; 100(4):203 &nbsp

Nüüdisaegne traumakäsitlus

Eesti Arst 2014; 93(9):499–50

Äge mesenteriaalarteri isheemia

Aastal 1926 on Cokkinis öelnud, et ägeda mesenteriaalse isheemia diagnoosimine on võimatu, prognoos lootusetu ja ravi kasutu. Möödunud on peaaegu 100 aastat ja see haigus on jätkuvalt üks enim kardetud diagnoose meditsiinis. Viimasel kümnendil on teaduskirjanduses järjest enam analüüsitud endovaskulaarset ravi kui võimalikku alternatiivi kirurgilisele ravile ning püütud leida prognostilisi näitajaid, mis aitaksid haigust võimalikult vara diagnoosida ja prognoosi sedastada. Artiklis on antud ülevaade ägeda mesenteriaalarteri isheemia tänapäevasest etiopatogeneesist, kliinilisest pildist, diagnoosimisest, endovaskulaarsest ja kirurgilisest ravist ning prognoosist

Ägeda apenditsiidi tänapäevane käsitlus

Esimese teadaoleva apendektoomia tegi 1735. aastal Prantsuse päritolu kirurg dr Amyand St. George’i haiglas Londonis Inglismaal ja 19. sajandi teisest poolest on apendektoomia olnud apenditsiidi ravi valikmeetod. Vaatamata apenditsiidi käsitluse suhteliselt pikale ajaloole erinevad veel tänapäeval hinnangud ägeda apenditsiidi optimaalse käsitluse kohta. Järjest enam on teaduskirjanduses arutletud apenditsiidi konservatiivse ravi üle antibiootikumidega ning väheinvasiivsete vahelesegamiste osakaal kasvab. Käigus on mitmeid uuringuid, et leida täpsemaid laborimarkereid diagnoosi välistamiseks või kinnitamiseks. Artiklis on antud ülevaade viimastest soovitustest ja tõenduspõhistest suundadest ägeda apenditsiidi käsitluses.Eesti Arst 2016; 95(11):723–72

Läbivate kõhuvigastuste selektiivne mitteoperatiivne käsitlus ning praktika Põhja-Euroopa traumakeskustes

Selektiivne mitteoperatiivne kõhupiirkonna noa- ja laskevigastuste käsitlus (SMOK) on tänapäevaste traumakeskuste ravitaktika osa. Ülevaateartiklis on käsitletud SMOKi taktika arengut, rakendamist ja tulemeid. Lisaks on antud ülevaade Põhja-Euroopa traumakeskuste, sealhulgas Põhja-Eesti Regionaalhaigla praktikast hiljuti ilmunud artikli põhjal, milles käsitleti SMOKi temaatikat

Kirurgiliselt ravitud kroonilise pankreatiidi patsientide pikaajaline elulemus, surma põhjused ja selle riskitegurid

Eesti Arst 2021; 100(10):58

Vasakpoolne paraduodenaalne song: kirjanduse ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus

Paraduodenaalsed songad on haruldased, põhjustades alla 1% kõikidest soolesulgustest. Kuldne standard diagnoosimiseks on kompuutertomograafiline uuring. Laparoskoopiline operatsioon on valikmeetod, kuid sagedasti tuleb jätkata operatsiooni avatud meetodil. Artiklis on kirjeldatud üht Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ravitud vasakpoolse paraduodenaalse songaga patsiendi haigusjuhtu

Vereseerumi troponiini määramine erakorralises meditsiinis

Troponiinide (Tn) määramine on erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) laialdaselt kasutusel, seda ennekõike ägedate koronaarsündroomide (ÄKS) diagnoosimiseks ja välistamiseks. Nüüdseks on kasutusel testid, mis on tuntud kui kardiaalse troponiini (cTN) määramise kõrgtundlikud testid (ingl high-sensitive cardiac troponin, hs-cTn). Nende testidega on võimalik sedastada vereseerumis juba minimaalne troponiinisisaldus. Paraku on suurem tundlikkus toonud kaasa testi vähenenud spetsiifilisuse. On tekkinud olukord, kus haigetel leitakse üha sagedamini cTn referentväärtust ületavaid tulemusi, kuid samal ajal puudub otsene südamekahjustusele viitav seisund või haigus. On kirjeldatud mitmeid erinevaid haigusseisundeid, millega seostatakse troponiinide sisalduse suurenemist, kuid selle kliiniline tähtsus pole alati üheselt selge.Eesti Arst 2016; 95(8):515–52

Aastaks 2025 Eestile üks põhja- ja lõunalinnakuga ülikoolihaigla

Eesti Arst 2018; 97(4):179–180 &nbsp

Raske traumaga haigete hospitaliseerimine piirkondlikesse haiglatesse ajavahemikul 2021–2022: demograafilised andmed ja ravitulemid

Taust ja eesmärk. Raske trauma (RT) on olulise mõjuga rahva tervisele. Eestis hospitaliseeritakse enamik RT-juhtudest kahte traumakeskusesse (Põhja-Eesti Regionaalhaigla koos Tallinna Lastehaiglaga – PERH + TLH ja Tartu Ülikooli Kliinikum – TÜK). Nende keskuste RT-ravijuhud on koondatud Eesti traumaandmete kogusse (ETK). Uuringu eesmärk oli anda ETK andmete põhjal ülevaade 2021. ja 2022. aastal Eesti piirkondlikes haiglates ravitud RT-juhtude epidemioloogiast ning võrrelda kahe traumakeskuse RTde profiili ja tulemeid.Metoodika. ETK põhjal kaasati kõik 2021. ja 2022. aasta RT-ravijuhud. Analüüsitud andmed sisaldasid demograafilist infot, vigastuste profiili, traumamehhanisme, trauma toimumise asukohta ja trauma asjaolusid. Esmasteks tulemiteks olid haiglasisene suremus jahaigla ravipäevade arv.Tulemused. Uuringuperioodil raviti traumakeskustes kokku 284 RTd, neist 190 PERHi + TLH ja 94 TÜKi vastutuspiirkonnas. Patsiendi keskmine vanus oli 46,3 ± 19,7 aastat, 80,6% patsientidest olid mehed. PERHi + TLH piirkonnas toimunud RTdest oli võrreldes TÜKi piirkonnaga toimunud rohkem tänaval või asulas (42,6% vs. 21,3%, p < 0,001) ja TÜKi piirkonnas rohkem maanteel (29,8% vs. 14,7%, p = 0,003). Traumamehhanismide võrdlusel esines samal tasapinnal kukkumisi sagedamini PERHi + TLH piirkonnas (16,8% vs. 6,4%, p = 0,015), samas TÜKi piirkonnas oli enam mootorsõidukiõnnetusi (29,8% vs. 12,1%, p < 0,001). Keskmine haiglas viibimise aeg oli 12,0 ± 11,1 päeva ja haiglasisene suremus oli 20,4%. Haiglaravi kestus ega suremus ei erinenud piirkondades.Järeldused. Mõlema traumakeskuse ravi tulemusnäitajad on sarnased. RT-profiili regionaalsete varieeruvuste põhjuseks võib pidada PERHi + TLH ja TÜKi piirkonna geograafilisi, majanduslikke ja demograafilisi erinevusi