EL raha- ja fiskaalpoliitika

BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "EL raha- ja fiskaalpoliitika" õppematerjalid

Poliitikaülevaade 2/2011: Noorsootöötajate ootused noorsootöö toimimise keskkonnale

Noorsootöötajad on ühtviisi hästi tuttavad nii rõõmude ja muredega noorte elus kui ka raskuste ja takistustega, mida nad ise noorsootööd tehes tajuvad. Selleks, et noorte ja noorsootöötajate elu kergemaks ning noorsootööd efektiivsemaks muuta, on oluline teada, kuidas oleks otstarbekas korraldada noorsootöö ja lähedaste valdkondade tööd nii, et see võimalikult palju toetaks noortes peituva ressursi esiletoomist. Käesolevas artiklis ongi hiljutise üle-Eestilise noorsootöötajate pädevuste ja koolitusvajaduste uuringu tulemustele tuginedes uuritud seda, millised on noorsootöötajate hinnangul peamised probleemid Eesti noorsootöö toimimise keskkonnas ehk mis on need takistused, mis pärsivad neid oma töö tõhusal teostamisel.http://www.noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjoyMDExLzEwLzIwLzA5XzA2XzE5Xzc1OF9Qb2xpaXRpa2F5bGV2YWFkZTJfbG9wbGlrLnBkZg/09_06_19_758_Poliitikaylevaade2_loplik.pd

Euroopa Liidu valitsemine ja poliitikad (EL-intro)

BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Euroopa Liidu valitsemine ja poliitikad (EL-intro)" õppematerjali

Poliitikaülevaade 3/2012 - Eesti noorte osalemine noorsootöös: ülevaade peamistest suundumustest

Poliitikaülevaate keskmes on Eesti noorte osalemine juhendatud vaba aja tegevustes. Poliitikaülevaate aluseks on 2011 a. lõpus Eesti 7-26-aastaste noorte hulgas korraldatud küsitlus, mille põhiteemaks olid noorsootöös osalemise mustrid ja neid selgitavad taustategurid. Ülevaates tuuakse välja küsitluse esmased tulemused: kui suur osa noortest osaleb noorsootöö eri tegevustes? kui sageli ja millistes huviringides noored põhiliselt osalevad? millega tegelevad noored noortekeskustes? kui palju noori osaleb vabatahtlikes tegevustes? miks noored noorsootöös osalevad ja mida see osalemine neile on andnud?http://www.noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjYyMDEyLzAyLzA4LzE1XzM2XzAxXzExOF9Qb2xpaXRpa2F5bGV2YWFkZTNfQTQucGRm/15_36_01_118_Poliitikaylevaade3_A4.pd

Noorteseire aastaraamat 2012: Noored ja sotsiaalne kaasatus

Nii nagu ikka, alustame ka seda noorteseire aastaraamatut kajastustega noorte eluolus toimunud muutustest. Vaatame, millised muutused on eelmise perioodiga võrreldes noorte elus erinevate valdkondade lõikes toimunud. Andmete kogumise viitaega arvestades on näitajad esitatud kas 2011. või 2012. aasta seisuga. Ülevaates kasutatud noorteseire indikaatorid tuginevad Statistikaameti (ESA), Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS), Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK), Eesti Töötukassa, Euroopa Noored Eesti Büroo (ENEB), Justiitsministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi andmetele

Poliitikaülevaade 1/2010: Noorteseire Eestis

Mistahes valdkonnas otsuseid langetades on vajalik tugineda laiaulatuslikele teadmistele valdkonna olukorrast. Nii on see ka noortepoliitikas. Et hoida ja arendada meie noori, peame teadma, mida meie noored vajavad? Milline on noorte olukord teiste ühiskonnaliikmetega võrreldes? Millised probleemid ja väljakutsed meie noorte ees seisavad? Lõimitud noortepoliitika rakendamiseks vajame kompaktset ja süsteemset ülevaadet noorte eluolu ja arengute kohta Eestis. Selle informatsiooni pakkumine ongi noorteseire eesmärgiks. Noorteseire pakub järjepidevalt värsket informatsiooni erinevate noorte eluoluga seotud valdkondade kohta, võimaldades hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte eri poliitikate väljatöötamisel ning hinnata poliitikamuudatuste võimalikke mõjusid

Noorteseire aastaraamat 2011: Noored ja noorsootöö

Selles aastaraamatus anname ülevaate noorte endi arvamusest selle kohta, millistes noorsootöötegevustes nad osalevad, miks nad seda teevad ja mida see neile pakub. Nagu tavaliselt, on aastaraamat jagatud kaheks osaks. Esimesest osast leiate ülevaate 2010.–2011. aastal noorte eluolus toimunud arengutest noorteseire indikaatorite valguses. Toome välja noortega seotud olulisemad muutused ja arengud, võrreldes omavahel noortepoliitika valitud toimevaldkondi. Seekord on põhirõhk noorte tervisel, kuna eelmisel aastal avalikustas Tervise Arengu Instituut koolinoorte tervise uuringu tulemused. Aastaraamatu teises osas käsitletakse süvitsi noorte osalemist noorsootöös. Artiklid põhinevad 2011. aasta sügisel Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös 10–26-aastaste noorte ja nende vanemate hulgas korraldatud küsitlusel

Euroopa Liidu tõukefondide perioodi 2007‐2013 teadus‐ ja arendustegevuse ning kõrghariduse meetmete rakendamise vahehindamine

Käesolev Euroopa Liidu struktuurifondide kõrghariduse ning teadus‐ ja arendustegevuse meetmete vahehindamine keskendus kuuele meetmete asjakohasust ning rakendamise edukust puudutavale hindamisküsimusele. Hindamisküsimustele vastuste leidmiseks viidi läbi kaheetapiline analüüs – esmalt analüüsiti valdkonna struktuurifondide strateegilist planeerimist ja juhtimist, teises etapis vaadeldi meetmete rakendamist, kasutades seejuures ka detailsema vaate saamiseks juhtumianalüüse. Analüüsitulemuste valideerimiseks viidi seejärel läbi ekspertpaneel – seminar, millesse kaasati osalisi nii valdkonna poliitikakujundajate kui ka ekspertide seast.www.hm.ee/index.php?popup=download&id=1156

Noorteseire aastaraamat 2010: Noored ja tööturg

Noorteseire aastaraamatuga jätkatakse „Noortemonitor 2009” kogumikuga alanud noorte eluolu käsitlevate väljaannete avaldamist. Seekordse noorteseire aastaraamatu fookuses on noorte toimetulek tööturul. Käesoleva aastaraamatuga püütaksegi avada noorte tööturule sisenemisega seotud küsimusi nii tööturuvalmiduse tagamise kui ka töötingimuste ja tugimeetmete seisukohalt. Aastaraamat on jagatud kaheks. Esimesest osast leiate ülevaate 2009. ja 2010. aastal noorte eluolus toimunud arengutest. Seal tuuakse välja noortega seotud olulisemad muutused ja arengud, võrreldes omavahel noortepoliitika valitud toimevaldkondi. See osa aitab lugejal end kurssi viia 2010. aastal noorte eluolus toimunud muutustega ning pakub võimalust hinnata olulisemate noortepoliitika valdkondade arengutrende. Aastaraamatu teises osas käsitletakse süvitsi noorte tööturule sisenemist ja seal toimetulekut

Charging for Local Social Services: the Case of Estonia

Increasing fiscal pressure has forced local governments to seek new sources of autonomous revenues for financing public services. Charging users of social services has been modest, but with an aging society and growing social costs, this option needs to be reconsidered. This paper combines the results of the survey on the application of user charges on local social services in Estonian local governments (LGs) with the official financial and population statistics in order to discover trends and explore factors determining the application of user charges in a small, unitary, highly centralised, post-soviet country. We conclude that user charges are mainly considered as a source of information and additional income to partially cover service costs – the possibilities of increased efficiency and demand control have remained undervalued. The probability of charging users of social services tends to be greater if the income level of inhabitants is higher, reflecting the ‘ability to pay’ principle. Charging users is more probable in the municipalities where the social costs are higher in volume or in proportion to the budget’s expenditures