Bronhiaalastma kui väikeste hingamisteede haigus

Tänapäeval käsitletakse bronhiaalastmat kui põletikulist haigust, kusjuures põletikuline protsess lokaliseerub nii tsentraalsetes hingamisteedes kui ka väikestes bronhides ja kopsu parenhüümis. Viimastel aastatel tehtud uuringud näitavad, et põletik perifeersetes hingamisteedes on astma patogeneesi tähtsaimaks lüliks, põhjustades väikeste bronhide limaskesta kahjustust ja obstruktsiooni. Seetõttu tuleb astma varajane ravi suunata põletikureaktsiooni pärssimisele kogu hingamisteede ulatuses. Artiklis on tutvustatud lähemalt väikeste hingamisteede funktsionaalse uurimise võimalusi ja uusi ravistrateegiaid astma korral. Eesti Arst 2002; 81 (12): 804–81

Astma diagnoosimine ja ravi lastel: ülevaade PRACTALL konsensusaruandest

Enamikus tööstusriikides on astma las­te seas kõige levinum krooniline haigus, kuid vaatamata sellele on tõenduspõhi­seid andmeid selle haiguse kohta vähe. Viimasel kümnel aastal ei ole avaldatud ühtegi eranditult laste astmale keskendu­nud rahvusvahelist ravijuhendit. Seetõt­tu moodustasid Euroopa Allergoloogia ja Kliinilise Immunoloogia Akadeemia (EAACI) ning Ameerika Allergoloo­gia, Astma ja Immunoloogia Akadee­mia (AAAAI) eksperdirühma, kes töö­tas välja laste astma ravijuhendi, mida saaks kasutada nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kliinilises praktikas. Kõne­aluses konsensusaruandes PRACTALL (PRACTicing ALLergology) antakse soovitusi farmakoloogiliseks raviks, al­lergeenide ja haigushoogude vältimiseks ning astmaalaseks teavitustööks. Eesti Arst 2 008; 87(10):748−75

Astma ja teiste allergiahaiguste sõeluuring Eesti kooliõpilastel

Käesolevas uuringus hinnati astma ja teiste allergiliste haiguste levimust laste-allergoloogilise arstiabita linnade kooliõpilaste hulgas ning analüüsiti allergiahaigustesse haigestumist Eesti erinevates piirkondades. 2003. aasta 1. märtsist 8. maini toimunud uuringus osalesid Pärnu Ühisgümnaasiumi, Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, Elva Gümnaasiumi ja Narva Vene Kesklinna Gümnaasiumi 5.–12. klassi õpilased. Sõel uuringu põhjal võib väita, et astmasse haigestumine on Eesti kooliõpilastel sagenenud (4,8%) ja allergiahaiguste levimus on paikkonniti erinev. 40%-l astmaga lastest diagnoositi haigus uuringu käigus esimest korda ning see viitab selgelt haiguse ala diagnoosi misele keskustest kaugemal elavatel kooliõpilastel

Anafülaksiajuhud TÜ Kliinikumi lastekliinikus aastatel 2005–2014

Uuringu eesmärk. Anafülaksia on raske, potentsiaalselt eluohtlik süsteemne ülitundlikkusreaktsioon, mis nõuab kiiret ja täpset diagnoosi ning viivitamatut ravi. Uuringu eesmärk oli analüüsida TÜ Kliinikumi lastekliinikus aastatel 2005–2014 diagnoositud anafülaksia haigusjuhte, leida sagedasemad anafülaksia põhjused ning hinnata viimase viie aasta muutuste dünaamikat võrreldes eelneva viie aastaga.Uuringu valim ja metoodika. Retrospektiivses uuringus analüüsiti 508 kuni 18aastase patsiendi RHK-10 diagnoosikoodidega T 78.0 (anafülaktiline šokk kahjulikust toidureaktsioonist), T78.1 (mujal klassifitseerimata muud kahjulikud toidureaktsioonid), T78.2 (täpsustamata anafülaktiline šokk), T78.3 (angioneurootiline turse) ja T63.4 (mürgise putuka hammustus või nõelamine) haigusjuhte. Haiguslugude ja ambulatoorsete kaartide läbitöötamisel moodustati uuringurühm 93 patsiendist, kes täitsid vähemalt kaht põhilist anafülaksia põhikriteeriumi: süsteemse ülitundlikkusreaktsiooni algus oli äge ning haigussümptomid esinesid vähemalt kahes elundisüsteemis (nahal ja/või limaskestadel ning hingamis- ja/või kardiovaskulaarses süsteemis).Tulemused. Anafülaksiat esines oluliselt sagedamini poistel (poisid/tüdrukud = 2,9; p < 0,0001). Sagedamini tekkis anafülaksiat toiduainete (58%) ja mesilase või herilase nõelamise suhtes (26%). Toiduallergeenidest põhjustatud anafülaksiat oli oluliselt enam alla 6aastastel lastel (30 lapsel 42-st ehk 71%-l) võrreldes 6–12 a vanustega (8 lapsel 19-st ehk 42%-l) ja üle 12aastastega (14 lapsel 30-st ehk 47%-l) (p < 0,04). Kolmandikul lastest põhjustasid toiduanafülaksiat kala ja kalatooted ning 28%-l pähklid. Toidust põhjustatud anafülaksiaga laste hulgas oli dermatiiti 28 lapsel 54-st (51,9%) ja muul põhjusel tekkinud anafülaksiaga laste hulgas ühel lapsel 39-st (2,6%) (šansside suhe (OR) 41; 95% usaldusvahemik (uv) 5,2–320, p < 0,0001). Ägeda reaktsiooni ravis ordineeriti intramuskulaarset adrenaliini ainult viiendikule patsientidest. Kuigi anafülaksiajuhud on viimasel viiel aastal kahekordistunud (30 vs. 63), ei ole eeltäidetud süstlas (pen-süstlis) adrenaliini väljakirjutamine suurenenud (18 last 30-st (60%) vs. 38 last 63-st (60%), p = 1,0).Järeldused. Anafülaksiaga patsientide arv on viimasel viiel aastal kahekordistunud. Sagedamini esineb anafülaksiat poistel ja levinuim vallandav tegur on toit. Toidust tingitud anafülaksiast on eelkõige ohustatud atoopilise dermatiidiga lapsed. Nii nagu paljudes riikides on adrenaliin kui anafülaksia esmavalikuravim alakasutatud ka meil. Oluline on nii meditsiinipersonali kui ka patsientide ja lapsevanemate anafülaksiaalane koolitus.Eesti Arst 2016; 95(6):373–38

Tsüstiline fibroos – Eesti patsientide kliinilised andmed 2011. aastal

Uuringu eesmärk. Tsüstiline fibroos (TF) on kõige sagedasem eluiga lühendavatest autosoom-retsessiivsetest pärilikest haigustest valgel rassil. Uurimuse eesmärgiks oli analüüsida Eesti TFi-patsientide kliinilisi andmeid 31.12.2011. aasta seisuga ning võrrelda neid varasemate Eesti ja Euroopa andmetega. Uuritavad ja metoodika. Retrospektiivne uuring hõlmas lapseeas diagnoositud ja elus oleva 46 TFi-patsiendi andmeid. Kliinilised andmed olid olemas 40 patsiendi kohta, kes olid arsti jälgimisel 2011. aastal. Tulemused. Võrreldes 1993. aastaga oli patsientide keskmine vanus suurenenud ligi kaks korda (8,16 vs. 15,9 aastat). Mediaanvanus diagnoosimisel oli 1,5 aastat, mis on suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Viiendikul patsientidest vastas toitumus rahvusvaheliselt soovitatavale. Kopsufunktsioon oli oluliselt halvem alatoitunud taiskasvanutel (p P. aeruginosa kolonisatsiooniga patsientidel (p = 0,005). P. aeruginosa kolonisatsiooniga patsientidel oli väiksem KMI (p Järeldused. Tänu uute nüüdisaegsete ravimite kasutamisele, ravi regulaarsusele ning erialaarstide ja mitmete spetsialistide meeskonnatööle on viimase 10 aastaga Eesti TFipatsientide keskmine vanus suurenenud, suremus kahanenud ning elulemus paranenud. Endiselt püsib kõrge patsientide mediaanvanus haiguse esmasel diagnoosimisel. Eesti Arst 2013; 92(4):186–19

Seclusion Management in an Acute In-Patient Unit

Trends in modern day mental health facilities have been towards the least restrictive environment with emphasis on patients’ rights, but these rights have to be balanced against the safety of both the patients themselves and anyone else in the immediate environment. One way of restricting a person’s movement is through the use of seclusion, a means of isolating a person in a locked room with minimal stimulus and from where that person cannot freely exit. This study was developed to explore the use of seclusion in an acute in-patient unit for people with mental illnesses. Investigation into this issue was considered important due to an identified large increase in seclusion use over the previous two years. The study used a qualitative research methodology with a descriptive and interpretive approach. Data collection included a retrospective file audit of patients who had been secluded over the past seven years, and one-to-one staff interviews. I also included some personal reflections of seclusion events. The principle reason for using seclusion was violence and aggression in the context of mental illness. It was also used for people who were at risk of, or who had previously absconded from the unit. A recovery approach and the use of the strengths model was fundamental to nurses’ way of working with patients in the unit. Nurses believed that the strengths process should be adapted to the person’s level of acuity and to their ability to engage in this approach in a real and tangible way. Seclusion continues to be a clinical management option in the unit that is the subject of this study. It is used when a person is so unwell that they cannot be managed in any other identified way. However, in many circumstances there are other options that could be explored so that the utmost consideration is given to the dignity, privacy and safety of that person

Regional Differences in Diagnosing Asthma and Other Allergic Diseases in Estonian Schoolchildren

The aim of this study was to estimate the prevalence of asthma and other allergic diseases among Estonian schoolchildren of the cities lacking special (pediatric allergological) health care. Material and Methods. The study, carried out through 1 March to 8 May, 2003, enrolled 5thto 12th-grade schoolchildren of 4 schools in different regions of Estonia. A three-step protocol was followed: screening questionnaire, examination by a pulmonary resident, and consultation by a pediatric allergologist. Results. Of the 3132 questionnaires distributed, 1561 (49%) were returned. A total of 828 schoolchildren answered positively to any of the questions about possible allergic disease. After examination by the pulmonary resident, 255 schoolchildren (15.7%) were referred to an allergologist for final diagnosis. Asthma was diagnosed in 4.8%, allergic rhinoconjunctivitis in 4.9%, and atopic eczema in 8.3% of schoolchildren. Asthma, allergic rhinoconjunctivitis, and urticaria occurred more frequently in Narva as compared with Võru. Conclusion. The 12-month prevalence of asthma among Estonian schoolchildren was 4.8%, and the prevalence of allergic diseases varied from region to region. Less than half (40%) of all asthma cases identified during the study were newly diagnosed, and this clearly indicates that there is a considerable underdiagnosis of the disease among schoolchildren living outside of the centers in Estonia

Paris en ligne et ''référence nécessaire'' à une marque déposée ou comment l'approximation des concepts pollue encore le ''théâtre'' des manifestations sportives

Note sous TGI Paris, 30 mai 2008, n° 08/02006 (fédération française de tennis) ; TGI Paris, 30 mai 2008, n° 08/02005 (fédération française de tennis) ; TGI Paris, 17 juin 2008, n° 07/02500 (Paris Saint Germain). L'usage de la marque sur les sites de paris en ligne fait l'objet de litiges avec les titulaires des droits de la marque : les juges considèrent que l'usage de la dénomination est bien une exploitation de la marque des demandeurs, qui, toutefois, exclut la contrefaçon en ce qu'elle répond à une nécessité inévitable. Le parasitisme commercial peut alors fonder l'action des demandeurs