Interim Evaluation of the European Lifelong Learning Programme 2007-2009: The National Report of Estonia

PRAXIS Working Paper No 3/2010This report summarizes the results of the interim evaluation of the European Lifelong Learning programme 2007-2009 in Estonia. The main objectives of the interim evaluation were: a) to analyse results of the LLP achieved hitherto and to identify lessons learned and good practices; b) to give recommendations for improving the execution of the current programme in the remaining stage of its implementation and; c) to give input for the preparation of the future programme in the field of lifelong learning. The analysis concentrated on the aspects of relevance, effectiveness and efficiency

Eesti kutseõppeasutuste tugisüsteemide analüüs: olukorra kaardistus, võimalused ja väljakutsed tugisüsteemi rakendamisel katkestamise ennetusmeetmena

The aim of this analysis is to map the provision and organisation of support services in Estonian vocational education institutions (33) and to assess the effectiveness of these support services in the study process as a measure to reduce drop-out rates. For this, a systematic literature review and document analysis were carried out as well as an online survey among the leaders, teachers and support specialists in vocational education institutions. The aim of the online survey was to get an overview of overall satisfaction with support systems (in reducing drop -out rates) as well as gather best practices of providing effective support measures in vocational education institutions. 354 workers from 28 institutions participated in the survey.Eesti kutsehariduse üheks suuremaks probleemiks on õpingute katkestamine (katkestanute osakaal on ligi viiendik õppuritest). Katkestamiste põhjused on väga erinevad ja sageli kombineeritud, seetõttu on ka katkestamise vähendamiseks ja ennetamiseks väljapakutud erinevaid võimalusi. Nende hulgas tugiteenused õppuritele. Eestis on kutseõppeasutuses küll kohustus tagada tugiteenuste kättesaadavus, ent puudub ülevaade, kuidas seda kohustust täidetakse. Käesolev uuring annab ülevaate tugiteenuste pakkumisest kõigis Eesti kutseõppeasutustes ning hindab ka tugiteenuste rakendamise tulemuslikkust õppeprotsessis, sh katkestamist vähendava meetmena. Uuring tugineb süstemaatilisel kirjanduse ülevaatel, statistilistel andmetel (EHIS) ning kutseõppeasutustelt kogutud infol (uuringus osales kokku 354 kooli juhtkonna esindajat, õpetajat ja tugispetsialisti 28 koolist

Gümnaasiumid avalikkuse pilgu all: Mille alusel Eesti gümnaasiume võrrelda?

Käesoleva uuringu eesmärgiks on arutleda riigieksamite tulemuste kõrval teiste avalikkusele suunatud tulemusnäitajate üle, kasutades selleks eelnevalt erialakirjanduses avaldatut, analüüsides Eestis senitehtut ning uurides mõningate õpilaste, koolijuhtide ning lapsevanemate seisukohti sellel teemal. Uuring soovib panustada laiemalt ka gümnaasiumihariduse kvaliteedi teemalisse avalikku diskussiooni, kuid esmajärjekorras on oluline võimaldada põhikooli lõpetajatel teha teadlikumaid ning informeerituimaid otsuseid gümnaasiumide valiku osas

Õppenõustamisteenustega rahulolu ja nende kättesaadavus

Õppenõustamisteenustega rahulolu ja nende kättesaadavuse uuringu eesmärgid olid välja selgitada: 1. piirkondlikes õppenõustamiskeskustes pakutavate nõustamisteenuste kättesaadavus üldhariduskoolidele ja koolieelsetele lasteasutustele maakondlikul ja riiklikul tasemel; 2. üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja juhtide rahulolu piirkondlikes õppenõustamiskeskustes pakutavate nõustamisteenustega maakondlikul ja riiklikul tasemel; 3. üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste ootused piirkondlike õppenõustamiskeskuste suhtes; 4. tugiteenuste kättesaadavus ning erivajadustega laste ja õpilaste toetamine haridusasutustes. Käesolev lõpparuanne võtab kokku uuringu tulemused. Esmalt antakse siin ülevaade erivajadustega laste ja õpilaste toetamise korraldusest Eestis, seejärel tutvustatakse programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine” ning lõpuks esitatakse nii küsitlusuuringust kui ka intervjuudest saadud analüüsi tulemused. Aruande lõpus tehakse uuringust kokkuvõte ning antakse soovitusi hariduslike erivajadustega laste ja õpilaste tugiteenuste ning programmi parandamiseks.http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Haridus/REKKONK/Uuringu_lopparuanne_Praxis_oktoober2011.pd

Individual pupil characteristics and the decisions concerning private tutoring use

This chapter explores educational stakeholders' perspectives on relationship between various pupils characteristics and the decision concerning the use of PT services. The discussion of this issue is divided into three sections. First, the perspectives of educational stakeholders concerning the relationship between pupils’ motivation for learning in school and aspirations for educational success and the decision concerning PT use are presented. Secondly, the perspectives of educational stakeholders regarding the relationship between individual personality traits and the decision to use PT services are examined. This section will also explore perspectives on the impact of other concepts, such as self-esteem and academic self-confidence, and how, for some pupils, the use of PT services represents an efficient method to address both individual learning needs and to positively influence personal development of self-esteem and self-confidence. Finally, the third section focuses on the relationship between the heterogeneity of individual learning styles and cognitive abilities and the decision whether or not to use PT services. In the second section of this chapter, the perspectives of educational stakeholders on the ability of formal systems of education to accommodate the diversity of pupils’ individual characteristics and needs are presented and discussed

Gestatsioonidiabeet: riskitegurid, esinemissagedus, perinataalne tulem ja sõeluuringu vastavus juhendile Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus ajavahemikul 01.01.2012–19.06.2013

Gestatsioonidiabeet (GDM) on raseduse ajal tekkiv süsivesikute ainevahetushäire. GDMi õigeaegne diagnoosimine ja ravi vähendab perinataalseid probleeme ning aitab välja selgitada emad, kellel on hilisemas elus suurem risk II tüüpi diabeedi tekkeks. Eesmärk. Analüüsida GDMi ja selle riskitegurite esinemissagedust TÜ Kliinikumi naistekliinikus ning erinevate tegurite informatiivsust GDMi riski määramisel. Meetodid. Analüüsiti TÜ Kliinikumi naistenõuandlas 2012. aastal rasedusaegsele jälgimisele pöördunud naiste (n = 1073) anamnestilisi ja kliinilisi andmeid. GDMi diagnoosimise aluseks võeti 2011. aastal erialaseltsis heakskiidetud raseduse jälgimise juhend, mis järgib International Association of Diabetes in Pregnancy Groups’i (IADPG) soovitusi. Tulemused. Juhendi kohaselt oli jälgitud 867 rasedat (81%). Õigel ajal tehtud glükoositolerantsustesti alusel diagnoositi GDM 52 rasedal (6%). Kõikidel juhtudel rakendati dieetravi ning 12 juhul lisati metformiin või insuliinravi. 46%-l kõikidest jälgitud rasedatest (n = 495) esines üks või enam GDMi riskitegurit. Kõige sagedamini esinevateks olulisteks riskiteguriteks on raseda ülekaalulisus 18,5%-l (KMI 25,0–29 kg/m2) ja rasvumine 8,6%-l (KMI ≥ 30 kg/m2). Eelneva raseduse ajal esinenud GDM, suurekaaluline ( 10). Kokkuvõte. GDMi esinemissagedus on uute diagnoosikriteeriumite kasutuselevõtu järel kasvanud. Olulisim riskitegur on raseduseelne ülekaal. Vajalik on välja töötada skeem GDMiga emade sünnitusjärgseks jälgimiseks, et vahendada II tüüpi diabeeti haigestumise riski.Eesti Arst 2015; 94(2):75–8

Eesti keele õppe ja tasemeeksami sooritamise motivatsioon

Statistika näitab, et eesti keele tasemeeksamit sooritada soovijate arv on vähenenud ning langemas on ka eksamit edukalt sooritajate arv. Lisaks erinevatele keelõppe ja haridussüsteemi aspektidele võib keeleeksami edukalt läbijate arvu langus tuleneda keeleeksamiga seotud asjaoludest. Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade Eesti riigikeele eksamist läbi erinevate perspektiivide ning selle kaudu välja selgitada eksami edukalt sooritajate arvu languse põhjused ning pakkuda informatsiooni keeleeksami läbiviimise tõhustamiseks. Samuti võimaldavad uuringutulemused teha soovitusi eesti keele õppe parandamiseks