Rahvusvaheliste võrdlusuuringute TIMSS 2003 ja PISA 2006 õppetunnid

"Kogumiku eesmärgiks on pakkuda loodusteaduste ja matemaatika õpetajakoolituse üliõpilastele ning aineõpetajatele ülevaadet, millistes ainealaste teadmiste ja oskuste valdkondades on rahvusvahelises võrdluses Eesti põhikooli õpilastel hea tase ning milliseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid tuleks enam edendada. Samuti esitatakse metoodilised põhimõtted ja aineõpetuslikud prioriteedid, mida tähtsustatakse nüüdisajal rahvusvahelisel tasemel ning mis moodustavad ka uuringute (TIMSS 2003, PISA 2006) raamistiku. Esitatav ülevaade pakub tuge matemaatika ja loodusainete õppe parendamiseks ja edendamiseks ning aitab kaasa uute riiklike õppekavade rakendamisele."http://eduko.archimedes.ee/files/Rahvusvaheliste%20v%C3%B5rdlusuuringute%20%C3%B5ppetunnid.pd

Eesti kool ja õpetaja rahvusvahelises haridusvõrdluses (EKORA)

Rahvusvaheliste võrdlusuuringute PISA 2006 ja 2009, TIMSS 2003 ja 2007 ning TALIS tulemuste analüüs lähtuvalt EKORA eesmärkidestRahvusvaheliste võrdlusuuringute PISA 2006 ja 2009, TIMSS 2003 ja 2007 ning TALIS tulemuste analüüs lähtuvalt EKORA eesmärkidest. Projekti Eesti kool ja õpetaja rahvusvahelises haridusvõrdluses (EKORA) eesmärk on analüüsida, kuivõrd leiavad Eestile iseloomulikud haridusprobleemid kajastamist teiste riikide ja riigiüleste ühenduste poliitikadokumentides, milliseid hariduspoliitilisi üldistusi pakuvad rahvusvahelised võrdlusuuringud ning milliseid meetmeid kavandatakse ja kasutatakse hariduspoliitika kujundamisel erinevates riikides.http://eduko.archimedes.ee/files/Henno%20EKORA%20aruanne2%20%20010911.pd

Eesti loodusainete õpetajate uskumused, õpetamispraktika ja enesetõhusus TALIS 2008 ja 2013 uuringu alusel

Artiklis käsitletakse TALIS 2013 uuringus osalenud loodusainete õpetajate uskumusi, õpetamispraktikat ja enesetõhususe hinnanguid ning võrreldakse tulemusi TALIS 2008 uuringu omadega. Analüüsist selgub, et võrreldes teiste ainete õpetajatega olid loodusainete õpetajate uskumused nii TALIS 2008 kui ka TALIS 2013 uuringus konstruktivistlikumad. Kui esimeses, TALIS 2008 uuringus ei erinenud eesti ja vene õppekeelega koolide loodusainete õpetajate uskumused ja enesetõhususe hinnangud statistiliselt olulisel määral, siis teises, TALIS 2013 uuringus olid eesti õppekeelega koolide õpetajate uskumused konstruktivistlikumad, kuid enesetõhususe hinnangud madalamad. Õpetamispraktika kohta selgus, et õpilaste motiveerimist ja aktiveerimist rakendavad loodusainete õpetajad samal määral kui teiste ainete õpetajad.  Summar

Ülevaade aineõpetajate ja koolijuhtide veebiküsitlusest “Uutest riiklikest õppekavadest lähtuv kooliõppekavade arendus ja rakendamine”

Seoses uue põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava vastuvõtmisega on tekkinud vajadus seirata kooliõppekavade arendamise ja rakendamise küsimusi. Õppekava uuringutega on võimalik saada tagasisidet uute riiklike õppekavade lähteülesandes püstitatud eesmärkide (nagu õppija areng ja õppimine; õpilase koormuse ja koolist väljalangevuse vähendamine; hariduslike erivajadustega (sh andekate) laste tõhusam arendamine; õpikeskkonna parendamine; lõimingu suurendamine jne.) saavutamise problemaatikast, fikseerida kooliõppekava- ja ainekavaarenduse peasuunad, selgitada välja nii parimad praktikad kui ka probleemid ning edaspidiseks koolide ja õpetajate nõustamistööks vajaminev info

PISA 2009 - Eesti tulemused

Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes.Eesti on teist korda edukalt läbinud PISA uuringu, mis on kõige ulatuslikum haridusuuring maailmas. Meie debüüt 2006. a oli mõnel määral üllatus. Loodusteadustes said Eesti noored väga kõrge viienda koha maailmas. PISA 2009 uuringu tulemused kinnitavad seda, et oleme taaskord maailma eesotsas oma teadmiste ja oskustega. Seekord oli uuringu põhivaldkonnaks funktsionaalne lugemisoskus ja hea uudis on see, et Eesti õpilased loevad hästi, nad on edukad ja konkurentsivõimelised võrreldes teiste riikide omavanuste noortega. OECD aruanne PISA 2009 tulemustest on välja toonud Eesti teiste parimate haridussüsteemide seas koos niisuguste riikidega nagu Kanada, Island, Holland, Hongkong jt. OECD järgi on edukas see haridussüsteem, kus õpilastel on head saavutused ja kõigil on võrdsed võimalused hariduse saamiseks. Eesti indikaatorid vastavad sellele definitsioonile

PISA 2012-Eesti tulemused

PISA mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Uuringuga mõõdetakse põhihariduse omandamisega lõpusirgele jõudnud õpilaste teadmisi ja oskusi. Sellega hinnatakse, kuidas õpilased on võimelised õpitut üldistama ja oskusi igapäevaelus rakendama. PISA tulemused annavad objektiivse võrdluspildi Eesti ja teiste riikide põhihariduse taseme kohta. PISA 2012 uuringus osales 510 000 õpilast 65 riigist. Eestist osales uuringus peaaegu pool kõigist 15-aastastest õpilastest ehk 5867 õpilast. 2012. a uuringu peamine hindamisvaldkond oli matemaatika, väiksemas mahus hinnati lugemist, loodusteadusi