Eneserefleksiooni seosed sotsiaalse toimetulekuga ühe- ja mitmekeelsete õpilaste hulgas

Üks võrdlemisi vähe koolis tähelepanu saanud tegur, mis tõenäoliselt on seotud psühhosotsiaalse toimetulekuga, seostub lapsele kättesaadavate keeleliste vahenditega, sealhulgas võimega mitmekesiseid sotsiaalseid situatsioone ja iseend nendes paindlikult reflekteerida. Enesepeegeldus- ja eneseanalüüsioskus on uuringute põhjal seotud paremate suhete ja subjektiivse heaoluga. Iseäranis suurt huvi võiks see omadus pakkuda mitmekeelsuse kontekstis ehk laste puhul, kes on sotsialiseeritud korraga mitmesse keelekeskkonda ning peavad sotsiaalses kontekstis end sageli võõrkeeles väljendama. On leitud, et mitmekeelsetel õpilastel esineb sotsiaalse ja akadeemilise kohanemisega seotud arengulisi erinevusi võrreldes nende laste rühmadega, kes õpivad oma emakeeles. Sealjuures avaldab mitmekeelsus lapse toimetulekule kahetist mõju: mõnedes uurimustes on mitmekeelsetel täheldatud vähem probleemkäitumisi ning kiiremat kognitiivset ja lingvistilist arengut, kuid ka suuremat akadeemilise mahajäämuse riskirühma sattumise tõenäosust ning akulturatsiooniprobleeme. Negatiivsed tulemid võivad olla muu hulgas seotud eneserefleksioonivõime teistsuguse arenguga mitmekeelses kontekstis. Siinses uurimuses leiti, et enesepeegeldusoskus on erinevate kognitiivsete võimetega seotud omadus ning parema enesepeegeldusvõimega lastel on paremad sotsiaalse ja psühholoogilise heaolu näitajad. Samuti ilmnes, et mitme- ja ühekeelsete laste enesepeegeldusvõime areng on erinev, ent erinevus vanuse kasvades kaob. Indiviiditasandi analüüsid osutasid, et enesepeegeldusvõime näib olevat mitme- ja ühekeelsete laste rühmades kohanemisega erinevalt seotud. Summar

Kus tegijaid, seal nägijaid? Akadeemilise prokrastineerimise õpetajapoolse märkamise seosed õpilaste individuaalsete erinevustega

Algkoolist põhikooli liikudes muutub õpitav keerulisemaks ja abstraktsemaks. Õpilaste eneseregulatsioonioskus ja selle arengu toetamine on seetõttu vaieldamatult olulised. Üks teadaolev eneseregulatsiooniprobleem on õpikohustuste täitmise edasilükkamine ehk akadeemiline prokrastineerimine. Prokrastineerimiskäitumine võib välja kujuneda juba põhikoolis, kuid jääda õpetajatele seejuures märkamata. Siinses uurimuses võrdlesime 8. klasside õpilaste (N = 551) hinnanguid oma prokrastineerimiskäitumisele kolme aineõpetaja (N = 118) hinnangutega. Leidsime, et õpilaste ja õpetajate hinnangud ei lange alati kokku ning õpetajad näevad prokrastineerijatena pigem vähem võimekaid õpilasi, olenemata sellest, kas õpilane ise peab end prokrastineerijaks või mitte. Samuti tõid õpetajad prokrastineerijatena esile pigem keskmisest ekstravertsemaid lapsi. Et uurida, kas õpetaja vaatevälja jäämiseks on olulisemad pigem õpilaste isiksuseomadused või vaimne võimekus, pöörasime eraldi tähelepanu neile õpilastele, kes on endi sõnul sagedased prokrastineerijad. Leidsime, et mida võimekam on õpilane olnud juba algklassides ning mida introvertsem 7. klassis, seda väiksem on tõenäosus, et õpetajad tema prokrastineerimiskalduvust 8. klassis märkavad. Tulemused lubavad järeldada, et õpetajatel on raske tuvastada võimekamate ja introvertsemate õpilaste eneseregulatsiooniprobleeme. Õpetajad peaksid peale ainealaste õpitulemuste hindamise pöörama kindlasti tähelepanu ka õpilaste õpioskuste süstemaatilisele hindamisele.  Summar

Eesti ja vene õppekeelega põhikooliõpilaste akadeemiline läbipõlemine

Uuringu eesmärk on analüüsida erinevusi eesti ja vene õppekeelega õpilaste akadeemilises läbipõlemises ning akadeemilise läbipõlemise seoseid erinevate kognitiivsete (matemaatikaoskused ja üldvõimekus) ja sotsiaal-kognitiivsete teguritega (arenguuskumused ja akadeemiline psühholoogiline säilenõtkus). Uuringus osales 429 kaheksanda klassi õpilast viiest vene (n = 174) ja seitsmest eesti (n = 255) õppekeelega Tallinna koolist. Tulemustest selgus, et läbipõlemise tase oli eri õppekeelega õpilastel sarnane. Kognitiivsed tegurid ei seostunud läbipõlemisega kummaski rühmas, kuid sotsiaal-kognitiivsed tegurid, kalduvus jäävususkumustele ja madal säilenõtkuse tase olid läbipõlemisega seotud mõlemas rühmas. Samuti ilmnes, et eesti õpilaste hulgas olid läbipõlemisele altimad madala säilenõtkuse taseme ja paremate matemaatikaoskustega õpilased. Edasistes uurimustes võiks keskenduda võimalustele, kuidas arendada nii arenguuskumuste kui ka säile nõtkusega seotud teadmisi ja oskusi.  Summar

More efficient engineering education through supporting implicit ability beliefs

Tööturustatistika kohaselt on inseneride nappus Eestis suur probleem. Uurides kõrgkoolist väljalangemust, selgub paraku, et just tehnilist kõrgharidust omandavate üliõpilaste seas on väljalangemus kõige suurem. Uuringud näitavad, et vaimse võimekusega seotud juurdekasvuuskumuste toetamine parandab õppijate edasijõudmist matemaatikas ning et tehnikavaldkonna üliõpilaste implitsiitsed võimekususkumused mõjutavad kõrgkooliõpingutes edasijõudmist, sealhulgas väljalangemist. Siinses artiklis võetakse vaatluse alla Tallinna Tehnikakõrgkooli esimese õppeaasta üliõpilaste (N = 270) uskumused võimekuse muudetavuse kohta ning muud motivatsiooni ja õpipädevusega seotud tegurid. Uuringu eesmärk on hinnata, millised õppimisega seotud aspektid ennustavad edasijõudmist inseneriõppes. Samuti uuritakse, kas lühiajalise sekkumisega on võimalik muuta õppijate mõtteviisi juurdekasvuuskumuste suunas. Eksperimentaalsest sekkumisuuringust ühe õppekava alusel õppivate esmakursuslaste seas (N = 37) ilmneb, et sekkumisrühma üliõpilaste mõtteviisi muutus oli positiivne ehk jäävususkumused võimekuse muudetavuse kohta muutusid nõrgemaks. See osutab vajadusele toetada õppimisprotsessi puudutavaid arusaamu süsteemselt, õpetamismetoodikasse integreerituna ning kavandada õppejõudude õpetamis- ja õppimisalaste teadmiste arendamiseks asjakohaseid koolitusi.  Summar

Kutse- ja kõrgkoolides õppijate autonoomne motivatsioon ettevõtlusega alustamisel ning selle seosed enesejuhtimise, algatusvõime ja loovusega

Ettevõtluse kontekstis on oluline uurida, mis motiividel alustavad ettevõtjad tegutsemist ning kuidas need mõjutavad edasist ettevõtlusprotsessi. Motiivide uurimine seotuna teiste ettevõtluses oluliste pädevustega (nt enesejuhtimine, algatusvõime ja loovus) võimaldab paremini mõista motivatsiooni olemust ning pöörata kõne alustele teemadele tähelepanu juba ettevõtlusõppes. Uurimusega soovitakse rakendada eri valdkondades (nt haridus, psühholoogia, tervishoid) levinud ise määramisteooriat ettevõtlusõppes. Selleks uuritakse 497 kutse- ja kõrgkoolideõppija kogemust ning motiive ettevõtlusega alustamisel, lähtudes autonoomse ja kontrollitud motivatsiooni teooriast ning sidudes valitud teoreetilise lähtekoha varem ettevõtluse kontekstis esile tõstetud pädevustega. Uurimistulemusena ilmneb, et õppijad, kes lähtuvad ettevõtlusega alustamisel pigem autonoomsele motivatsioonile viitavatest põhjustest, annavad kõrgemaid hinnanguid oma enese juhtimisoskuste, algatusvõime ja loovuse kohta. Seega võib autonoomse motivatsiooni teadlik toetamine ettevõtlushariduses olla seotud ka õppijate edasise parema toimetulekuga ettevõtlusmaastikul.  Summar

Ettevõtluspädevust toetavate programmide mõju õpilaste võimekuse ja loovusega seotud uskumuste ning sotsiaalsete oskuste kujunemisele

Ettevõtlikkuse ja ettevõtluspädevuse toetamiseks on loodud mitmeid programme (Junior Achievementi õpilasfirmade programm, ettevõtlusteater, ettevõtlike koolide võrgustik, ettevõtlusõppe valikaine), mis on eri rõhuasetusega ning milles kasutatakse eri meetodeid. Seetõttu on oluline kirjeldada programmide tähendust ja erisusi ettevõtlikkuspädevuse arendamise kontekstis. Artiklis võetakse vaatluse alla enamik Eesti ettevõtlusprogramme, käsitledes neid vähe uuritud perspektiivist: milline on programmide mõju arenguuskumustele ning sotsiaalsetele oskustele? Uuringu valimisse kuuluvad üldhariduskoolide 8. klasside õpilased, kes kas osalevad (sekkumisgrupp, N = 198) või ei osale ettevõtlusõppe programmides (kontrollgrupp, N = 125). Õppijaid hinnatakse arenguuskumuste ja enesehinnanguliste sotsiaalsete oskuste alusel enne ja pärast ettevõtlusõppe programmis osalemist. Tulemused viitavad, et arenguuskumustes ja enesehinnangulistes sotsiaalsetes oskustes ei ilmne erinevusi ei enne ega pärast programmis osalemist, eri programmide ega sekkumis- ja kontrollgrupi vahel. Samuti ei ilmne eri võimekusega õpilaste rühmade vahel uuritud näitajate puhul statistiliselt olulisi erinevusi. Üks võimalik selgitus tulemustele on, et motivatsiooni või sotsiaalsete oskustega seotud alapädevusi ei teadvustata ettevõtluspädevuse osana. Tulemused osutavad võimalustele, kuidas saaks ettevõtlusprogrammide õpetajaid ja õppijaid senisest veelgi paremini toetada, näiteks aidates ettevõtlikkuspädevust alapädevuste kaupa mõtestada.  Summar

Zero waste training handbook

“Once we adopt a new view of the world (or any part of it), we immediately lose much of our ability to recall what we used to believe before our mind changed.“ Daniel KahnemanThis quote by Nobel Prize winning psychologist Daniel Kahneman can be understood in two ways, at least. One is that by expanding our knowledge and understanding, these new views become an integral part of us. This gives us hope that once we adopt the zero waste mindset, it becomes hard for us to imagine a different way of managing resources. But the second side of it is that the more we become experts in something, paradoxically the harder it becomes for us to teach and explain it to those who don’t yet understand it. Our system of knowledge (known also as mental models) becomes more and more complex, and at the same time it becomes compact, packed like a ZIP file, where details that are important for the beginner to make sense of things are faded in the background. The steps in our thinking process flow so smoothly that we ourselves do not notice it anymore. As experts we need to unpack our way of thinking in order to help beginners become experts more easily. We have attempted this when creating this handbook and the Zero Waste Ambassador and Trainer curricula. The aim of this handbook is to support the implementation of the Zero Waste Ambassador and Trainer curricula, with the overall goal to strengthen and spread zero waste competences among changemakers across Europe, helping to empower them to support and drive their communities towards long term systemic change. Whereas the curricula describe the set up, structure and reasons for selecting certain topics and competences into the training courses, this handbook goes deeper into the topics themselves and offers some exercises and materials to anyone wanting to train Zero Waste Ambassadors and/or Trainers. Since the teaching principles described in this handbook are quite universal, then this handbook can be useful also to anyone wishing to improve their teaching, especially in complex problems such as many environmental issues.The BEZWA project (Building a European Zero Waste Academy) was an Erasmus+ funded collaboration between five organisations with the main aim to create a strong educational framework in support of the zero waste cities movement in Europe

Zero waste koolituskäsiraamat

“Kui me võtame omaks uue maailmavaate (või osa sellest), kaotame automaatselt suure osa suutlikkusest meenutada, mida me uskusime enne seda, kui teistmoodi mõtlema hakkasime.“ Daniel KahnemanNobeli preemia laureaadist psühholoogi Daniel Kahnemani tsitaati võib tõlgendada vähemalt kahel moel. Esiteks tähendab see, et kui me oma teadmisi laiendame ja õpime asju paremini mõistma, saavad uued vaated meie mõtlemise lahutamatuks osaks. See annab meile lootust, et kui oleme jäätmeteta majandamise mõtteviisi omaks võtnud, siis on meil raske ette kujutada, et ressursse üldse teisti hallata saaks. Teisest küljest tähendab see, et mida suuremad eksperdid me mingis vallas oleme, seda raskem on meil selle valdkonna teadmisi edasi anda ja selgitada neile, kes sellest veel midagi ei tea. Meie teadmiste süsteem (seda nimetatakse ka mentaalseteks mudeliteks) muutub üha keerukamaks ja samas ka kompaktsemaks, meenutades kokkupakitud zip-faili, milles algaja jaoks teema mõistmiseks olulised detailid on hägustunud ja tagaplaanile vajunud. Meie mõtteprotsess liigub ühest etapist teise nii sujuvalt, et me ise ei märkagi seda enam. Peame ekspertidena oma mõtlemisviisi uuesti „lahti pakkima“, et aidata algajatel kergemini eksperdiks saada. Käsiraamatut ning Zero Waste saadiku ja koolitaja õppekavu koostades oleme püüdnud just seda teha. Käsiraamatu eesmärk on toetada Zero Waste saadiku ja koolitaja õppekavade elluviimist, mille üldine eesmärk on tugevdada ja levitada jäätmeteta majandamise pädevusi Euroopa muutuste eestvedajate seas, aidates neil oma kogukondades toetada ja juhtida pikaajaliste süsteemsete muutuste elluviimist. Õppekavades kirjeldatakse kursuste ülesehitust ning põhjuseid, miks just need teemad ja pädevused on sinna valitud; siinses käsiraamatus käsitleme aga põhjalikumalt sisulisi teemasid ja pakume harjutusi ja materjale neile, kes soovivad koolitada Zero Waste saadikuid ja/või koolitajaid. Kuna käsiraamatus kirjeldatud põhimõtted on võrdlemisi universaalsed, võib sellest abi olla kõigile, kes tahavad oma õpetamisoskusi parandada, seda eriti keerukatel teemadel, nagu paljud keskkonnaprobleemid.BEZWA projekt (Building a European Zero Waste Academy) oli Erasmus+ rahastatud koostöö viie organisatsiooni vahel eesmärgiga luua tugev haridusraamistik, mis toetab Euroopa jäätmeteta majandavate linnade liikumist

Devising a Competence-Based Training Program for Educators of Sustainable Development: Lessons Learned

Over recent decades, education policy has been preoccupied with economic growth while paying insufficient heed to global sustainability challenges. International initiatives to promote education for sustainable development (ESD) have been hampered by a lack of clarity on how to implement this form of education. To address this concern, a Rounder Sense of Purpose (RSP) began as a three-year EU-funded project that set out to develop a practical accreditation model for educators working on ESD. Expert and user opinion was sought through several rounds of structured consultation with over 500 people, chiefly using a Delphi approach, to develop and validate the model. The resulting framework comprises 12 competences, each with three learning outcomes and several underpinning components. This is supported by a range of activities largely reflecting a constructivist pedagogy. A range of assessment techniques have also been piloted within the project although this remains an area for further enquiry. Ultimately, it was decided not to design a single qualification template because defining the award to such a level of detail would make it more difficult to apply across multiple jurisdictions. Partners also felt that such an approach would atomize learning in a way that runs counter to the holistic principles of sustainability. RSP provided a rich learning experience for those involved and has already demonstrated its potential to extend its impact well beyond the original participants

Kliimamuutuste ABC: põhjused, mõjud, lahendused. Teaduspõhine õppematerjal kliimamuutustest

Kliimamuutused kujutavad endast ökosüsteemidele ja inimestele suurt ohtu. Teadus on selge: me peame tegutsema, et inimtekkelistest kliimamuutustest tingitud riske vähendada. Siin astub vahele aga kliimamuutustealase kirjaoskuse laialdane puudumine Eestis. Kliima kirjaoskus lihtsalt seletatuna, sisaldab endas mõistmist, kuidas kliima mõjutab mind ja kogu ühiskonda, aga ka seda, kuidas mina ja meie mõjutame kliimat. Selles sisaldub ka arusaam kuidas vähendada kliimamõju (ehk kliimamuutusi leevendada) ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele (ehk kliimamuutustega kohaneda). Eesti inimeste suur kliimaskeptilisus püstitab väga suured tõkked kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks. Tegutsemiseks ei piisa üksnes teadmistest, vaid tarvis on ka teadmistele tuginevaid väärtusi, hoiakuid ning oskusi. Siit tulebki vajadus selge riikliku poliitika järele, kuidas inimesi kliimamuutuste vallas harida. Euroopa majanduspiirkonna rahastatavas projektis „KLIIMATEADLIK - Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks“ keskendume kliimahariduse edendamisele Eestis. Teeme seda nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses, et suurendada kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks vajalikke pädevusi. Meie eesmärk on luua Eestis kliimamuutuste haridusprogramm, mis hõlmab kõiki haridustasandeid. Selleks arendame haridusstrateegiaid, loome õppematerjale ja toetame õpetajaid. Esiteks selgitasime välja praeguse kliimahariduse olukorra. Vaatasime läbi riikliku õppekava ning ainekavad. Selgus, et kliimamuutusi käsitletakse iseseisva teemana ainult mõningates loodusainetes. Kuid siingi tutvustatakse kliimat ekslikult kui pelgalt üht osa kohalikest keskkonnatingimustest. Puudub globaalse kliimasüsteemi terviklik käsitlus, mistõttu on kliimamuutuste teemade teistesse ainetesse lõimimine keeruline. Järgmine samm oli õpetamise olukorra väljaselgitamine. Analüüsisime Eestis kasutatavaid õpikuid ja korraldasime õpetajate küsitluse. Selgus, et kahjuks ei sisalda kooliõpikud tänapäevast teaduslikku arusaama kliimamuutustest. Õppematerjalides puuduvad selgitused kliimamuutuste põhjuste ja mõjude kohta. Pealegi ei käsitleta üldse kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist. Õpetajate küsitlus andis ühelt poolt väga positiivse vastukaja, sest valdav osa õpetajatest pidas kliimamuutusi oluliseks teemaks ning oli ka nõus end neil teemadel harima. Teiselt poolt kurdavad õpetajad, et puudu on tänapäevased eestikeelsed õppevahendid kliimamuutuste käsitlemiseks. Eriti just mitteloodusainete õpetajad nendivad, et neil puuduvad teadmised, kuidas kliimaprobleeme õppesse lõimida. Projekti KLIIMATEADLIK esimene õppevahend „Kliimamuutuste ABC“ püüab neid tühikuid täita. Siin on kokku võetud tänapäevased teaduspõhised arusaamad kliimamuutustest. Õppematerjal tugineb Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) ja teiste organisatsioonide kliimaraportitele, kus on sünteesitud eelretsenseeritud kliimateadust. Õppematerjal hõlmab kliimamuutuste põhjuseid ja mõjusid koos kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega. Õppevahendi lõid projektipartnerid ühistöös ning seda katsetati 2023. aasta märtsis neljal koolitusel Tartus, Pärnus, Narvas ja Tallinnas, samuti Moodle’i e-õppekeskkonnas. „Kliimamuutuste ABC“ on kättesaadav kõigile huvilistele projekti KLIIMATEADLIK õppevahendite lehel kliimatarkused.ut.ee. See on mõeldud kogu Eesti rahvale. Õppevahend sisaldab mõtlemapanevaid ülesandeid, videoid ning kokkuvõtlikku teksti, milles on rohkelt viiteid. Teksti saab ka soovi korral välja printida. Suur tänu kõigile, kes on selle õppevahendi valmimisel kaasa löönud. Rõõmsat õppimist! Kliimateadlik muudab ühiskonda, mitte kliimat. Piia Post ja Velle Toll. September 2023Trükis valmis projekti “Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks” raames.Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ avatud taotlusvoorust „Kliimateadlikkuse suurendamine