Meditsiinidoktor Jaak Kals

20. juunil 2007 kaitses edukalt Tartu Ülikooli kraadinõukogu ees doktoriväitekirja TÜ biokeemia instituudi teadur Jaak Kals. Töö „Endoteeli funktsioon ja arterite jäikus ateroskleroosiga patsientidel ning tervetel inimestel. Kliinilis-biokeemiline uurimus“ („Endothelial function and arterial stiffness in patients with atherosclerosis and in healthy subjects. A clinical and biochemical study“) valmis prof Mihkel Zilmeri ja vanemteadur Andres Pulgese juhendamisel. Oponeeris professor Thomas Hedner Göteborgi Ülikoolist Rootsis. Jaak Kalsi doktoritöö on üks esimesi Eesti endoteeluuringute keskuse (asutatud 2004. a) teadustööga seotud uuringuid. Eesti Arst 2008; 87(7−8):57

Meditsiinidoktor Stanislav Liskmann

14. juunil 2006 kaitses Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nõukogu ees doktoriväitekirja Stanislav Liskmann. Töö „Peri-implantsiumi kahjustused. Patogenees, diagnoos ja ravi: põletiku ja oksüdatiivse stressiga seotud aspektid“ („Periimplant disease: pathogenesis, diagnosis and treatment in view of both inflammation and oxidative stress profiling“) valmis TÜ biokeemia instituudis (koostöös stomatoloogia kliinikuga) professor Mihkel Zilmeri, dotsent Tiiu Vihalemma ja dotsent Olev Salumi juhendamisel

Meditsiinidoktor Priit Kampus

20. juunil 2007 kaitses Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kraadinõukogus doktoriväitekirja TÜ kardioloogiakliiniku ja TÜ biokeemia instituudi teadur Priit Kampus. Töö pealkirjaks oli „Põletiku, oksüdatiivse stressi ja vanuse seos arteriaalse süsteemi jäikuse ning unearteri sise- ja keskkesta paksusega“ („Impact of infl ammation, oxidative stress and age on arterial stiffness and carotid artery intima-media thickness“). Töö valmis prof Rein Teesalu ja prof Mihkel Zilmeri juhendamisel. Väitekirja oponeeris professor Thomas Hedner Göteborgi Ülikoolist Rootsis. Töö on üks esimesi Eesti endoteeluuringute keskuse(asutatud 2004. a) teadustööga seotud uurimusi. Eesti Arst 2008; 87(7−8):57

Alzheimeri tõve etiopatogeneesi mitmetahuline mehhanism ja ravi võimalikud strateegiad

Alzheimeri tõbi (AT) on sajand tagasi esmakordselt kirjeldatud progresseeruv neurodegeneratiivne haigus (1). Olles surma põhjustavate haiguste nimistus 4. kohal, ulatub AT esinemissagedus maailmas 20 miljonini. AT all kannatab enam kui 10% alla 65aastastest ja enam kui 25% 75–85aastastest inimestest (2). Viimaste aastakümnete teadussaavutused on märkimisväärselt süvendanud teadmisi mitmefaktorilise AT etiopatogeneesi mehhanismide ja efektiivsete ravivõimaluste kohta. Artiklis on analüüsitud seniseid andmeid ning tehtud uusi ettepanekuid looduslike ja sünteetiliste antioksüdantide kasutamise kohta AT praktiliste ravimenetluste komponentidena

Magneesium – organismile hädavajalik element

Magneesium on organismi elutegevuseks vajalik element. Magneesiumiensüüme on vaja umbes 300 ensüümi normaaltööks. Magneesiumi leidub rikkalikult taimsetes, aga ka loomsetes toiduainetes. Sellele vaatamata võib ühekülgse toitumise ja rafineeritud toiduainete rohkel kasutamisel kujuneda organismis magneesiumivaegus. Paljude haiguste kompleksravis on soovitatav kasutada magneesiumpreparaate. Eesti Arst 2003; 82 (4): 286–28

AKE inhibiitorite toime erütrotsüütide rauast tingitud deformatsiooni muutustele

Töös uuriti, kas AKE inhibiitorid kaptopriil, ramipriil ja fosinopriil on võimelised terapeutilistes kontsentratsioonides in vitro ära hoidma raud-initsieeritud erütrotsüütide deformatsiooni vähenemist. Kuna ramipriil ja fosinopriil muudetakse organismis aktiivvormideks, uuriti nende puhul aktiivvorme ehk ramiprilaati ja fosinoprilaati. Erütrotsüütide deformeeritavust hinnati kromatograafilise migratsiooni kaudu, määrates seda enne ja pärast ravimiga eeltöötlust. Leiti, et raua poolt põhjustatud erütrotsüütide deformatsiooni vähenemist takistasid kõik uuritavad ained ja seda juba terapeutilistes kontsentratsioonides. Erinevate AKE inhibiitorite toime efektiivsus oli samal ajal sõltuv rauakontsentratsioonist

Üldine biokeemia. 1.

http://www.ester.ee/record=b1063898*es

Sülg uudsete teadusuuringute objektina

Sülg on heterogeenne suuõõne limaskesta ning hambaid ümbritsev vedelik, mis sisaldab glükoproteiine jt valke, elektrolüüte, väikesi orgaanilisi molekule ning verest pärinevaid komponente. Sülje töö puhastava lahuse, ioonide reservuaari, lubrikandi ja puhvrina on hästi teada. Eesti Arst 2003; 82 (2): 477–48

Molekulaartehnoloogia praktilise meditsiini teenistuses. Antisense-tehnika

Järgnevate aastate jooksul jõuab arvatavasti lõpule inimgenoomi projekt ning kogu DNA järjestus on avatud geenmutatsioonide põhjustatud haiguste uuringuteks. Võimalus efektiivselt kontrollida geeni ekspressiooni on olnud ravimieellaste tootjate vaateväljas juba paarkümmend aastat. Ravimieellased (pro-drugs) on ained, mis omavad teatud bioloogilist efekti ja mille struktuuri täiustatakse temast ravimi väljatöötamise käigus, et suurendada tema spetsiifilisust ja efektiivsust. Üks huvitavamaid ja praeguseks ka kõige kaugemale jõudnumaid teadusharusid sel alal on antisense-tehnoloogia ehk antisense-oligonukleotiidide kasutamine