272 research outputs found
Mida on uut 2021. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi preventsioonijuhendis?
Eesti Arst 2021; 100(11):649â65
Kardioloogia. 2019. aasta Euroopa dĂŒslipideemiaJuhendis on rĂ”hk agressiivsel ravil
Eesti Arst 2019; 98(10):597â60
Traditsioonilised ja uued ravimid aterogeense dĂŒslipideemia ravis
Kardiovaskulaarse riski kahandamise pĂ”hialuseks on LDL-kolesterooli sisalduse vĂ€hendamine. Statiinid on nĂ€idanud hulgalistes juhuslikustatud kliinilistes uuringutes tĂ”husust ja ohutust ning on muutunud sellega aterogeense dĂŒslipideemia valikravimiks. Vaatamata traditsioonilete ravimite optimaalsele kasutamisele jÀÀb 60â80%-l residuaalrisk. PCSK9 (subtilisiini ja keksiini sarnase paraproteiini konvertaas 9) monokloonsed antikehad avavad uue vĂ”imaluse LDL-kolesterooli sisalduse vĂ€hendamiseks tĂ€iendavalt 40â70% lisaks traditsioonilisele maksimaalsele ravile. Uuringufaasis on ka hulk teisi lipiidisisaldust vĂ€hendavaid ja HDL-kolesterooli sisaldust suurendavaid uusi ravimeid, kuid need vajavad tĂ”endust ulatuslikes elulemusuuringutes. Klinitsistid peavad hoidma silmad ja kĂ”rvad lahti uute kliiniliste uuringute tulemuste ja eriti nende kaugtulemuste suhtes, et vĂ”imaldada oma patsientidele kĂ”ige tĂ”husamat ja ohutumat aterogeense dĂŒslipideemia ravi.Eesti Arst 2016; 95(5):299â30
Eesti HĂŒpertensiooni Ăhingu 15 viljakat tööaastat
Eesti HĂŒper tensiooni Ăhingu (EHĂ) ajalugu algab 15 aastat tagasi. Ăhing asutati 20. aprillil 1995. aastal Tartus MaarjamĂ”isa polikliiniku saalis.
Eesti Arst 2010; 89(11):761â76
Kardioloogia. Kas 2017. aasta muudab hĂŒpertensiooni ravi eesmĂ€rkvÀÀrtusi?
Eesti Arst 2017; 96(3):161â16
Uut sĂŒdamehaiguste ennetamises diabeetikutel Euroopa Kardioloogide Seltsi 2023. aasta ravijuhendis
Eesti Arst 2023; 102(10):552â55
Kardioloogia. Revolutsioon ateroskleroosi ravis: LDL-kolesterooli sisalduse maksimaalne vÀhendamine bioloogilise raviga
Eesti Arst 2017; 96(4):233â23
Kardioloogia. Mida on uut Euroopa 2018. aasta hĂŒpertensioonijuhendis?
Eesti Arst 2018; 97(9):509â51
Erektiilse dĂŒsfunktsiooni ja arteriaalse hĂŒpertensiooni seosed
Erektiilne dĂŒsfunktsioon (ED) on pĂŒsiv vĂ”imetus saavutada vĂ”i sĂ€ilitada rahuldavaks seksuaalseks vahekorraks piisavat erektsiooni. Tegu on sagedasima meeste seksuaalfunktsiooni hĂ€irega, mis vĂ€hendab oluliselt patsientide ja nende seksuaalpartnerite elukvaliteeti ning vĂ”ib sageli olla peamine motivaator arstiabi poole pöödumiseks. Enim levinud on vaskulaarse geneesiga ED, mille pĂ”hjuseks on peenise arterite aterosklerootiline kahjustus. ED esinemissagedus on suurem kaasuvate sĂŒdame-veresoonkonnahaiguste vĂ”i riskitegurite, nĂ€iteks arteriaalse hĂŒpertensiooni korral. ED vĂ”ib sageli olla esimene kaebus patsiendil, kellel esineb diagnoosimata sĂŒdame isheemiatĂ”bi vĂ”i perifeersete arterite haigus, seetĂ”ttu peaks ED avaldumine juhtima tĂ€helepanu ka patsiendi kardiovaskulaarsele riskiprofiilile. Erektiilset funktsiooni vĂ”ivad mĂ”jutada antihĂŒpertensiivsed ravimid, mistĂ”ttu on ED ravi alustamisel fosfodiesteraas-5 (PDE-5) inhibiitoritega vaja korrigeerida raviskeemi ka potentsiaalselt erektiilset funktsiooni pĂ€rssivate ravimite suhtes.
Eesti Arst 2018; 97(4):194â201
 
Telemeditsiinilised lahendused kardioloogiliste haiguste korral
Suboptimaalsest vererĂ”hukontrollist tingitud tĂŒsistuste tervishoiukulud on suured ning on vaja paremaid meetmeid vererĂ”huvÀÀrtuste langetamiseks hĂŒpertensiivsetel patsientidel. Telemeditsiinilised lahendused aitavad tervishoiutöötajatel paremini jĂ€lgida patsientide vererĂ”huvÀÀrtusi ning ravi korrigeerida, samas saavad patsiendid parema ĂŒlevaate oma haigusest ja selle ravist. Senised uuringud toetavad seisukohta, et telemeditsiinilised lahendused on vererĂ”hu langetamisel tĂ”husad, kuid nende laialdasemal rakendamisel on siiski veel mitmeid takistusi
- âŠ