Transitoorne isheemiline atakk – insuldi häirekell

Transitoorne isheemiline atakk (TIA) on tervisehäire, millele ei pöörata sageli tähelepanu, kuid mida peaks käsitlema erakorralise seisundina. TIA põhjuseks on peaaju-või silmaarterite vereringe häire tromboosi või emboolia tõttu, mis on tekkinud arterite, südame- või hematoloogiliste haiguste tulemusena. Ligikaudu 2/3 TIAdest kestab vähem kui 1 tund, ning kuna sümptomid taanduvad täielikult, on TIA diagnoos enamasti retrospektiivne. TIA järel on isheemilise insuldi risk suur: esimese 48 tunni jooksul 2,5–5%, esimesel nädalal kuni 13% ning 6 kuu jooksul kuni 20%. Uuringud näitavad, et kiire ning adekvaatse käsitluse ja kohe alustatud raviga on võimalik ära hoida isegi kuni 79% insultidest. Eesti Arst 2008; 87(5):372−37

Antikoagulantravi kasutamine insuldi ja kodade virvendusarütmiaga patsientidel

Vaatamata tõhusatele tõenduspõhistele ennetusvõimalustele suureneb maailmas insulti haigestumine. Insuldi oluliseks riskiteguriks on lisaks kõrgvererõhktõvele ja ateroskleroosile ka kodade virvendusarütmia (KVA). Selle uuringu eesmärgiks oli retrospektiivselt välja selgitada suukaudse antikoagulantravi (SAKR) kasutamine insuldi eel ja järel 2004. ja 2005. aastal TÜ Kliinikumi (TÜK) neuroloogia osakonda hospitaliseeritud isheemilise insuldi ja KVAga patsientidel ning analüüsida SAKRi mittekasutamise põhjusi. Tulemusi võrreldi ravijuhendites avaldatud soovitustega. Selgus, et enne hospitaliseerimist tarvitas varfariini 9% patsientidest. Haiglas olid sagedasemad SAKRi mittemääramise põhjused raske insult ning patsiendi kõrge vanus, kuid 45%-l jäi põhjus ebaselgeks. Patsientidel, kellel haiglas antikoagulantravi jätkati või alustati, oli insult statistiliselt oluliselt kergem. SAKRi vähene kasutamine KVAga patsientidel nii insuldi primaarseks kui ka sekundaarseks preventsiooniks on probleemiks paljudes riikides. Eesti Arst 2009; 88(9):545−55

Trombolüütiline ravi isheemilise insuldi korral

Trombolüüsi eesmärgiks on taastada verevool tromboosist tingitud isheemilises ajukoes ning seeläbi peatada neuroneid kahjustav nn isheemiline kaskaad, et ära hoida närvirakkude pöördumatut kahjustust. Kõik trombolüütilised ained on plasminogeeni aktivaatorid, mis konverteerivad proensüüm plasminogeeni plasmiiniks. Plasmiin lõhustab olulisema trombi komponendi – fibriini – ja kutsub sellega esile trombi lõhustumise. Trombolüütiline ravi ajuinfarkti akuutses faasis ( Eesti Arst 2005; 84 (7): 497–50

Long-Term Survival of Young Stroke Patients: A Population-Based Study of Two Stroke Registries from Tartu, Estonia

The aim of this paper was to evaluate the long-term survival of young stroke patients in Estonia, analyse time trends of survival, and compare the results with other studies. We have used 2 population-based first-ever stroke registry data (1991–1993 and 2001–2003) to analyse the 1-, 5-, and 7-year outcome of young stroke patients by the Kaplan-Meier method of analysis. From the group of 1206 patients, 129 (11%) were aged under 55 years. The overall survival rate at 1, 5, and 7 years was 0.70 (95% CI 0.62–0.78), 0.63 (95% CI 0.55–0.72), and 0.61 (95% CI 0.53–0.70), respectively. The survival was significantly worse for patients with intracerebral haemorrhage (P < 0.01) and for those aged from 45 to 54 years compared to the younger age group from 0 to 44 years (P = 0.03). For patients with ischemic stroke, aged from 15 to 44 years, the 1-, 5-, and 7-year survival rate was 0.89 (95% CI 0.79–1.00), 0.75 (95% CI 0.61–0.93), and 0.75 (0.61–0.93), respectively. There was no difference in overall survival between the two studied periods. We report a low long-term survival rate among young stroke patients in Estonia. Increasing age and hemorrhagic stroke subtype were associated with lower survival. We have previously shown a worse outcome for 1-year survival compared to other studies and currently this trend continues for 5- and 7-year survival rates. In fact, these are the lowest survival rates for the combined and separate stroke subtypes reported so far

Basilaararteri tromboos 42aastasel mehel. Haigusjuhu kirjeldus

42aastane mees haigestus ägedalt teadvushäire, sügava parempoolse hemipareesi ja totaalse vasaku silmaliigutajanärvi halvatusega. Kompuutertomograafiline (KT) natiivuuring peaajust oli ägeda haigusliku leiuta. KT-angiograafilisel uuringul visualiseerus basilaararteris ja vasaku vertebraalarteri algusosas täitumisdefekt – tromb. Kliiniliselt ja radioloogiliselt oli tegemist ajutüveinfarktiga basilaararteri tromboosi tõttu, mis ilma ravita on potentsiaalselt eluohtlik haigus. Raviks tehti patsiendile intravenoosne trombolüüs alteplaasiga ja trombektoomia ning verevool sulgunud arterites taastus. Järgnevatel päevadel patsiendi neuroloogiline koldeleid taandus täielikult. Vaatamata põhjalikele uuringutele jäi insuldi etioloogia ebaselgeks – tegemist oli krüptogeense isheemilise insuldiga.Eesti Arst 2017; 96(9):539–54

Insuldi haigestumusuuringud Tartus: 30 aasta kogemus

Insulti haigestumise hindamiseks on vajalikud rahvastikupõhised uuringud ehk registrid, mille raames registreeritakse kõik teatud ajaperioodi vältel kindlas piirkonnas tekkivad esmased insuldijuhud. Tartu Ülikooli närvikliinikus on insuldi epidemioloogilisel uurimisel pikaajalised kogemused. Insuldiregistrid on toiminud juba kolmel perioodil (1970–2003). Pikaajaline korduv haigestumuse uurimine annab unikaalseid andmeid konkreetse haigusega seotud näitajate kohta rahvastikus, võimaldades analüüsida nende muutumise põhjusi. Eesti Arst 2006; 85 (10): 665–67

Ajutüveinsult ning sellega seotud elukvaliteet

Umbes 15% kõikidest ajuinsultidest tekib vertebrobasilaarsüsteemis. Kliinilises pildis esinevad sel puhul sageli nn alterneeruvad ehk ristuvad kahjustussündroomid. TÜ närvikliinikus korraldatud uuringus analüüsiti retrospektiivselt kõiki seal aastatel 1995-2000 ajutüve isheemilise insuldiga ravil olnud patsientide haiguslugusid ning hinnati inimeste praegust elukvaliteeti, kasutades küsimustikku SF-36. Sagedamini esinenud ajutüve kahjustussündroomid olid Raymond’i-Cestan’i, Avellise ja Wallenbergi sündroom. Vaatamata suhteliselt pikale elulemusele oli uuritute insuldijärgne elukvaliteet kõikides SF-36 valdkondades kontrollrühmaga võrreldes halvem. Suurimad erinevused ilmnesid füüsiliste tegevuste ning füüsilise tervisega seonduva tegevuse piiratuse osas. Samas ei leitud aga olulisi muutusi emotsionaalse tervise valdkonnas, kuigi varasemate uuringute järgi esineb insuldihaigetel sageli depressioon

Insuldi revaskulariseeriva ravi hetkeseis Eestis

Taustteave ja eesmärk. Insult on üks olulisemaid surma ja invaliidsuse põhjustajaid, mistõttu on insuldi tekitatud koormus ühiskonnale märkimisväärne. Insuldi ravi on viimastel kümnenditel teinud olulise läbimurde ning ka raskest insuldist on võimalik täielikult paraneda. Suure ajuarteri põhiharu sulgusest tingitud ägeda isheemilise insuldi efektiivseim ravimeetod on mehaaniline trombektoomia. Uuringu eesmärk oli analüüsida mehaanilise trombektoomiaga ravitud patsientide käsitlust Eestis. Metoodika. Andmed Eestis aastatel 2015–2017 tehtud trombektoomiate kohta saadi ohutu insuldiravi korraldamise (ingl Safe Implementation of Treatments in Stroke, SITS) registrist. Uurimistöösse kaasati kõik SITS-registrisse kantud anonüümsed täiskasvanud patsientide andmed. SITS-registrist saadi iga patsiendi demograafilised näitajad, insuldi riskitegurid, NIHSS (ingl National Institutes of Health Stroke Scale) skoor hospitaliseerimisel, raviajad ja -tulemused hinnatuna modifitseeritud Rankini-skaalal 90 päeva pärast insulti. Tulemused. Aastatel 2015–2017 tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas kokku 338 mehaanilist trombektoomiat, nendest 287 (84,9%) kanti SITS-registrisse. 139 (48,4%) olid naised, mediaanvanus 72 (18–91) aastat, NIHSSi skoori mediaan hospitaliseerimisel 17 (0–37). Trombektoomiaga seotud raviajad olid aastati üldise lühenemistendentsiga. Lühemad raviajad ja protseduuril saavutatud edukas rekanalisatsioon seostusid paremate hilistulemustega. Järeldused. Aastatel 2015–2017 olid trombektoomiaga seotud raviajad üldise lühenemistrendiga. Lühemad raviajad ja protseduuril saavutatud edukas rekanalisatsioon seostusid paremate hilistulemustega. Eesti raviajad ja -tulemused on võrreldavad teiste uuringute andmetega mujalt maailmast. Eestis on vajalik korralda insuldi käsitlus nii, et sõltumata elukohast saaks iga ägeda insuldiga patsient parimat tõenduspõhist ravi. Eesti Arst 2018; 97(5):240–246 &nbsp