Kõrgharidusega seotud arengukavade seos ministeeriumite tellitud sotsiaalteaduslike uuringutega

PRIMUS projekt „Rakenduslikud interdistsiplinaarsed haridusuuringud ja andmebaasid teadmistepõhise hariduspoliitika ning majanduse teenistuses“ (RIHU09)Käesolev analüüs on valminud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud SA Archimedes kõrghariduse kvaliteedi programmi PRIMUS projekti „Rakenduslikud interdistsiplinaarsed haridusuuringud ja andmebaasid teadmistepõhise hariduspoliitika ning majanduse teenistuses“ (RIHU09) raames. Tööl on kaks peamist eesmärki: esiteks, analüüsida Eesti kõrghariduspoliitika teadmistepõhisust tagava süsteemi toimimist ja potentsiaali, ning teiseks, tuua välja võimalikud prioriteetsed uurimisvaldkonnad kõrghariduse alal, mis nõuavad täiendavaid uuringuid, tagamaks kõrghariduse arengukavade mõjude paremat hindamist. Projekti RIHU09 raamistikus aitab analüüs kaasa riigi haridusvaldkonna arengukavade ja õigusaktide väljatöötamise ja rakendamisega seotud organisatsioonide (sh ministeeriumid, ülikoolid jt partnerid) analüüsisuutlikkuse ja strateegilise planeerimise alase võimekuse tõstmisele.http://www.sotsioloogia.ee/esta/Lopparuanne_RIHU09.pd

Eesti põhikooli - ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020

Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020 koosneb kolmest osast. Esiteks on teostatud 2005. a koolivõrgu arengustsenaariumide rakendumise analüüs, mis käsitleb ülevaatlikult alates 2005. aastast üldhariduskoolide võrgus toimunud muutusi. Sellele järgneb põhikoolide ja gümnaasiumide koolivõrgu analüüs, mis prognoosib Eestile 2020. aastaks põhikoolide tasemel optimaalset koolivõrku kohalike omavalitsuste ning gümnaasiumi astmel maakondade kaupa. Prognoosi koostamisel on aluseks võetud Praxise 2005. aasta koolivõrgu prognoosi põhimõtted, mida on kohandatud Haridus- ja Teadusministeeriumis välja töötatud hariduspoliitilistele suundadele

Ülikooliõpingute katkemine ja taasalustamise võimalused

Ülevaade uuringu „Uus algus” tulemustest.Eestis on viimasel ajal kõikides õppeastmetes muutunud järjest aktuaalsemaks õpingute katkemise ja võimaliku taasalustamise problemaatika. Kõrg- ja kutsekoolide osas on õpingutele naasmine tihedalt seotud varasemate õpingute- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteemi juurutamisega. Käesolev väljaanne esitab kokkuvõtte 2006. aastal läbi viidud kõrgkooliõpingud katkestanute uuringust. Loodame, et raamat aitab õpingute katkemise kohta käivat infot ning katkestanute arvamusi vahendada haridusalaste otsustuste tegijatele. Teisalt võimaldab see väljaanne õpingutele naasmise üle arupidajatel võrrelda oma olukorda ja võimalusi teiste sama probleemi ees seisjatega ning saada innustust haridusteele tagasipöördumiseks ja varasemate õpingute ning senise töökogemuse arvessevõtmise taotlemiseks

Impact Assessment of the Youth Programme in Estonia 2000-2006

The YOUTH programme, the EU’s educational programme offering opportunities for young people between 15 and 25 to prove themselves, continue their self-development and take an active role in the society, was initiated in 2000. In 2006, the YOUTH programme was completed and the final impact assessment was announced. In Estonia, the programme assessment was carried out by the researchers of the Department of Sociology and Social Policy at the University of Tartu. The assessment included a secondary analysis of materials relating to the programme, questionnaire-based Internet surveys, focus group interviews with the contact persons and the participants in the programme, and discussions with co-workers of the National Agency for the YOUTH programme.http://euroopa.noored.ee/files/YOUTH_Impact_Assessment_Estonia.pd

Does school admission by zoning affect educational inequality? A study of family background effect in Estonia, Finland, and Sweden

We indicate the size of family background effects in Sweden, Finland, and Estonia – countries that differ in both the rhetoric and extensiveness of the system-level school choice policies. Family background effect is defined as the dependence of student achievement on family background characteristics, such as parental education, income, and social status. The number of books at home is used as a proxy when operationalising family background, and its effect is measured as a percentage of individual-level PISA scores. Fixed-effect regression results reveal that family background remains a powerful determinant in the educational results of 15-year-old students in all three cases, being largest in Sweden. Furthermore, we show how the family background effect is moderated by school-level choice policy, that is, how students and schools are matched. The analysis reveals that zoning policies have statistically significant negative effects on the impact of the family background effect, independent of country-level policies

Efficiency and fair access in Kindergarten allocation policy design

We examine Kindergarten allocation practices in an Estonian municipality, Harku. Based on our recommendations, the allocation mechanism in Harku was redesigned in 2016. The new mechanism produces a child-optimal stable matching, with priorities primarily based on siblings and distance. We evaluate seven policy designs based on 2016 admission data in order to understand efficiency and fairness trade-offs. In addition to the descriptive data analysis, we conduct a counter-factual policy comparison and sensitivity analysis using computational experiments with generated preferences. We fix the allocation mechanism to be the child-oriented Deferred-Acceptance algorithm, but we vary how the priorities are created by altering sibling and distance factors. Different lotteries are included for breaking ties. We find that different ways of considering the same priority factors can have a significant aggregate effect on the allocation. Additionally, we survey a dozen special features that can create significant challenges (both theoretical and practical) in redesigning the allocation mechanism in Estonian Kindergartens, and potentially elsewhere as well

Eesti noorsootöötaja, tema pädevused ja koolitusvajadused

Kokkuvõte uuringutulemustestNoorsootöötajate pädevuse ja koolitusvajaduste uuringu teostas Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Noorsootöö kvaliteedi arendamine" raames sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo tellimusel Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut aastatel 2009-2010. Uuring keskendus noorsootöötajate erialase pädevuse ja koolitusvajaduse hindamisele. Uuringu eesmärk oli kaardistada noorsootöö kutsealal tegutsevate inimeste väljaõpe, pädevus, tegevusvaldkond ja tööülesanded. Sealjuures taheti välja selgitada, milliseid koolitusi on töötajad läbinud, milline on olnud koolituste kvaliteet ning efektiivsus noorsootöötajate professionaalsuse suurendamisel. Lisaks taheti teada saada, kuivõrd on pakutud koolituste valik vastanud noorsootöötajate ootustele ja vajadustele ning mis laadi koolituste järele tuntakse vajadust.http://www.mitteformaalne.ee/assets/ftpupload/noorsootootajate-uuring-2010.pd