Creative entrepreneurs' perceptions about entrepreneurial education: Creative Entrepreneurship Training Network -project

Tekijät kannessa: Päivi Karhunen, Urve Venesaar et a

Evaluation of the Entrepreneurship Education Programme in University: A New Approach

In entrepreneurship education, the development of entrepreneurial thinking and acquiring of relevant knowledge and skills for conducting the tuition process for the development of entrepreneurial initiative are very important. Besides this, it is important to also find different ways to measure the impact of the courses. The evaluation of the educational programme is a complex matter, as the question arises – what are we measuring, what indicators should be used and how should they be measured. The current study is an attempt to develop a new approach in the evaluation of entrepreneurship education programme in university - the assessment of entrepreneurship training results through changes in metacognitive awareness of participants. Students were asked to complete, both at the beginning and at the end of the training course, a cognitive adaptability questionnaire (by Haynie). The extent to which students reflect, think strategically, plan, recognize useful knowledge-skills and analyse/control themselves was uncovered based on the results. For analysing the changes in metacognitive awareness of respondents, both the Likert Scale and Bayesian Dependency Modelling techniques are used. A Comparison of average assessments at the beginning and at the end of the course shows a small rise. Moreover, considering the strengths of the dependencies between the most important statements of thinking process, participants present a trend of growing stronger after the training course.entrepreneurship education, knowledge and skills, metacognitive awareness

Finantspädevuse kui elukestva õppe võtmepädevuse raamistik

Inimestelt oodatakse varasemast suurema vastutuse võtmist oma rahalise heaolu eest kogu elukaare jooksul ja keerukate valikute langetamist mitmesuguste finantsteenuste hulgast. See nõuab elukestvat finantspädevuse arendamist. Eestis tegeletakse sellega aga eelkõige üldhariduskoolis ning sealgi on see teiste ainevaldkondade osa ja selgelt defineerimata. Finantspädevust kajastab vaid ettevõtlusõppe raamistiku finantskirjaoskuse alapädevus. Elukestva õppe jaoks on suuniseid antud riiklikus rahatarkuse strateegias, kuid sealgi pole finantspädevust defineeritud. Et seda lünka täita ja võimaldada süstemaatilisemat finantspädevuse edendamist, loome finantspädevuse kui elukestva õppe võtmepädevuse raamistiku. Selleks analüüsime teaduskirjandust, teiste riikide määratlusi ja OECD suuniseid. Finantspädevuse täiuslikkuse tasanditena käsitleme rahalise heaolu komponente. Tulemused võiksid kasutust leida poliitikakujundajate ja finantshariduse pakkujate töös ning anda ainest edasisteks uurimusteks.  Summar

Eessõna

Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbri teema on "Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamine põhikoolist kõrgkoolini". See erinumber on pisut tavapäratu, kuna kasvatusteadlastele lisaks on kaasatud ajakirja väljaandmisse ettevõtlusõppejõud ja majandusteadlased. Autorite hulgast leiab peale haridusvaldkonna eest põhiliselt vastutavate Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õppejõudude ka õppejõude Tallinna Tehnikaülikoolist, Estonian Business Schoolist ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor. Eesmärk on neil aga ühine: käsitleda ettevõtte loomise või selle arendamise protsessi kompleksselt, juhtides tähelepanu vajadusele kujundada ettevõtlusõppe kaudu õppijate arusaama ettevõtjast ja ettevõtlikkusest (huvi, hoiakud, innovaatilisus), ettevõttest ja selle majandustegevuse eri külgedest, samuti ühiskonnast

Kutse- ja kõrgkoolides õppijate autonoomne motivatsioon ettevõtlusega alustamisel ning selle seosed enesejuhtimise, algatusvõime ja loovusega

Ettevõtluse kontekstis on oluline uurida, mis motiividel alustavad ettevõtjad tegutsemist ning kuidas need mõjutavad edasist ettevõtlusprotsessi. Motiivide uurimine seotuna teiste ettevõtluses oluliste pädevustega (nt enesejuhtimine, algatusvõime ja loovus) võimaldab paremini mõista motivatsiooni olemust ning pöörata kõne alustele teemadele tähelepanu juba ettevõtlusõppes. Uurimusega soovitakse rakendada eri valdkondades (nt haridus, psühholoogia, tervishoid) levinud ise määramisteooriat ettevõtlusõppes. Selleks uuritakse 497 kutse- ja kõrgkoolideõppija kogemust ning motiive ettevõtlusega alustamisel, lähtudes autonoomse ja kontrollitud motivatsiooni teooriast ning sidudes valitud teoreetilise lähtekoha varem ettevõtluse kontekstis esile tõstetud pädevustega. Uurimistulemusena ilmneb, et õppijad, kes lähtuvad ettevõtlusega alustamisel pigem autonoomsele motivatsioonile viitavatest põhjustest, annavad kõrgemaid hinnanguid oma enese juhtimisoskuste, algatusvõime ja loovuse kohta. Seega võib autonoomse motivatsiooni teadlik toetamine ettevõtlushariduses olla seotud ka õppijate edasise parema toimetulekuga ettevõtlusmaastikul.  Summar

Creative entrepreneurs' perceptions about entrepreneurial education

http://tartu.ester.ee/record=b2578502~S1*es

Metacognitive awareness and personal characteristics of students: A case of Estonia

Entrepreneurship education has acquired a great importance in higher education for the development of entrepreneurial thinking, acquiring knowledge and skills for the development of entrepreneurial initiative among students. However, there is a need to study more profoundly the input as well as outcome of entrepreneurship training courses, especially concerning the assessment and improvement of training courses for making them more effective. The purpose of this article is to investigate how the courses on entrepreneurship are influencing students‟ metacognitive awareness and whether different personal characteristics of students are connected with and influencing the development of their metacognitive abilities. The article is based on the survey carried out by using students‟ psychological profile questionnaire and additional metacognitive awareness questionnaire. The results of study have been analysed by the tools of linear statistical analysis and clustering methodologies. The results indicate that entrepreneurial mindset and metacognitive awareness are most developed among students presenting higher level of self-confidence, aspiration towards independence and and risk-taking propensity, i.e. entreprising students. On the basis of the results of survey it is possible to make a conclusion that in order to increase students‟ metacognitive awareness the content of courses and teaching methods are important aspects to consider for students with different personal characteristics