Vanemaealiste unehäired

Unehäired on vanemaealiste inimeste sagedane kaebus. Need on tingitud paljudest teguritest – une-ärkveloleku ööpäevase rütmi häiretest, samuti une füsioloogiliste mehhanismide muutustest vanemaealistel. Sagedasti kaasuvad unehäired stressile ja depressioonile ning mitmesuguste patoloogilistele seisunditele, mis põhjustavad valu, südamepuudulikkust ja hingamishäireid. Eesti Arst 2003; 82 (3): 198–20

Obstruktiivne uneapnoe – unelämbustõbi

Uneapnoe haiguse all kannatab umbes 4% tööealistest meestest ja 2% naistest. Sagedamini esineb see keskealistel meestel ja postmenopausis naistel. Uneapnoe on sagedaseim päevase unisuse põhjustaja. Enamikul juhtudest on uneapnoe obstruktiivset laadi põhjustatuna ülemiste hingamisteede kollapsist une ajal. Nendele haigetele on iseloomulik norskamine ja apnoeepisoodid une ajal. Haiguse raskusastme täpsemaks hindamiseks on kasutusel polüsomnograafia. Raviks rakendatakse positiivse rõhuga hingamisaparaate (CPAP). Umbes 10%-l juhtudest on efektiivne kirurgiline ravi – nina ja neelu avardavad operatsioonid. Eesti Arst 2007; 86 (12): 866–87

Rahutute jalgade sündroom

Rahutute jalgade sündroomi (RLS) iseloomustab tahtmatu jalgade liigutamine une ajal. Sageli põhjustab see une katkemise. Häire esineb kuni 15%-l inimestest. RLS on arstidele seni vähe tuntud, kuid otstarbeka raviga on võimalik selle häirega inimeste vaevusi leevendada. Eesti Arst 2007; 86 (3): 207–21

Une kvaliteet ja sagedasemad unehäired arstiteaduskonna üliõpilastel

Töö kajastab üht osa unehäirete epidemioloogilisest uuringust, kus on püütud välja selgitada olulisemate unehäirete esinemissagedus Eesti noorte inimeste seas. 413 uuritust hindas oma une kvaliteeti heaks või pigem heaks 69,2% (286); rahuldavaks 23,7% (98) ning pigem halvaks või halvaks 7,0% (29). Uuritute halba unekvaliteeti iseloomustasid peamiselt uinumisraskused, sagedased öised ärkamised ja päevane unisus, mis on insomnia sagedasemad tunnused

sleep quality and more common sleep- related problems in medical students. Sleep Med.

Abstract Background and purpose: The aim of this paper is to conduct a survey based on a questionnaire that would characterize nighttime and daytime habits in medical students; to estimate how subjective sleep quality is associated with nighttime and daytime habits and sleep problems in students; to estimate how academic progress and workload is associated with subjective sleep quality, nighttime and daytime habits and sleep problems in students; and to estimate the prevalence of self-reported sleep problems in Estonian medical students. Patients and methods: The study group included 413 medical students of the University of Tartu, aged 19-33 years. The self-reported Sleep and Daytime Habits Questionnaire (S&DHQ) covered demographic characteristics (4 questions) and sleep and daytime habits (24 questions). Of the latter, 18 multiple-choice questions provided answers expressed as discontinuous variables on a nominal scale, 4 questions provided answers expressed as continuous variables on an interval scale, and 2 questions provided answers expressed as quality characterization on a five-point scale. The supplement includes information about lifestyle and academic progress on a four-point scale. Results: The S & DHQ could be used to study sleep problems in young medical students. The subjective sleep quality of students was as follows: excellent-29%; good-40%; satisfactory-24%; poor 6%; very poor-1%. Sleep quality is associated with academic progress (RZ 0.174; P!0.001), leisure activity (RZ0.210; P!0.001), and living conditions (RZ0.195; P!0.001). Sleep quality is not associated with students' daily (RZ0.021; PO0.05) or nightly workload (RZ0.0664; PO0.05). Daytime sleepiness poses a significant problem for students and is associated both with sleep disorders and work while studying. Conclusions: The study demonstrates that complaints about sleep problems are common in young medical students.

Gérer l'effectif d'un club dans l'urgence

Uneapnoe nähtude – lühiaegsete hingamispauside või aeglase hingamise episoodide – kordumine une ajal kutsub esile une struktuuri häireid ja sellest tulenevalt päevast väsimust, mitut laadi psüühilisi ja somaatilisi häireid. Uneapnoest tingitud kliiniliste ilmingute esinemise korral diagnoositakse uneapnoe sündroomi. Sagedasem uneapnoe esinemise vorm on obstruktiivne uneapnoe (OUS), mille puhul kujunevad une ajal ülemiste hingamisteede sulguse episoodid. OUSi kujunemist soodustavad ülemiste hingamisteede ahenemist põhjustavad anatoomilised iseärasused ja neelu pehmete kudede hüpertroofia, samuti ülekaalulisus. Need iseärasused esinevad juba lapseeas ja nende tähelepanuta või ravita jätmine on OUSi riskitegur hilisemas elus. Artiklis on kirjeldatud 24 a mehe haigusjuhtu, kellel oli välja kujunenud raske OUS, esines ülekaalulisus lapseeast alates ning suuneelu ahenemine tingituna kombineeritud põhjustest. Haigele rakendati CPAP-ravi, mille tulemusena seisund paranes. Hiljem teostati uvulopalatoplastika ning haige suunati ka ortodontilisele ravile. Eesti Arst 2010; 89(11):746−75