Public procurement as an industrial policy tool an option for developing countries?

So far, only 40 countries have joined WTOÿs Government Procurement Agreement (GPA), from the developing world only some East Asian (Hong Kong [China], South Korea, Singapore) economies and ten Eastern European countries are parties to the agreement. This article sets out to answer two interrelated questions: is it advisable for developing countries to use public procurement efforts for development, and should more developing countries join the GPA? We survey key arguments for and against joining the GPA, and by adopting the framework of public procurement for innovation, we argue that government procurement should not be seen only as an indirect support measure for development, but also as a direct vehicle for promoting innovation and industries and, thus, growth and development. We also show that using public procurement for development assumes high levels of policy capacity, which most developing countries lack. In addition, we show how the GPA as well as other WTO agreements make it complicated for the developing countries to benefit from public procurement for innovation. As a result, the article suggests that the developing countries could apply a mix of direct and indirect (so-called soft) publicprocurement- for-innovation measures. In order to do this, developing countries need to develop the policy capacity to take advantage of the complex and multi-layered industrial policy space still available under WTO rules.

Coordinating the digital transformation of inter-organizational public services - The case of e-invoicing in Belgium

Digital transformation has the potential to profoundly change the way public administrations deliver public services to its users. One of the challenges involved in the inter-organizational networks that often govern integrated digital services is to identify what coordination instruments are effective. In this paper we examine this issue through a case study that deals with the transformation of invoicing services in Belgian public administrations at the federal and Flemish (regional) level. We review the coordination instruments and study how they evolved over time. Our findings suggest that transformation (1) might in part depend on the choice of instruments and multiple mechanisms. The mix of appropriate coordination instruments is likely to change as digital transformation objectives and governance challenges evolve over time. (2) Digital transformation might be a step-by-step process involving multiple rounds of digitalization and its specific implementation contingent on the service itself.Die digitale Transformation hat das Potenzial, die Erbringung von Verwaltungsleistungen tiefgreifend zu verändern. Eine der Herausforderungen in organisationsübergreifenden Netzwerken, die integrierte digitale Dienstleistungen steuern, ist die Identifizierung effektiver Koordinationsinstrumente. In diesem Beitrag untersuchen wir diese Frage anhand einer Fallstudie zur Transformation der Rechnungsstellung in der belgischen öffentlichen Verwaltung. Wir untersuchen die Koordinationsinstrumente und ihre Entwicklung. Die Untersuchungsergebnisse deuten zum einen darauf hin, dass Transformation zum Teil von der Wahl der Koordinationsinstrumente und verschiedener Koordinationsmechanismen abhängt. Je nachdem, welche Ziele und Governance-Herausforderungen mit der digitalen Transformation in einem konkreten Fall verbunden sind und wie sie sich über Zeit entwickeln, ist ein unterschiedlicher Mix an Koordinationsinstrumenten geeignet. Zum anderen zeigen die Ergebnisse, dass die digitale Transformation der Verwaltung ein schrittweiser Prozess ist, dessen konkrete Umsetzung von der jeweiligen Dienstleistung abhängt

Nõudluspoolne innovatsioonipoliitika Eestis: sekkumise loogika, meetmed ja piirangud

TIPS poliitikaanalüüs (valdkond 6.2)Käesoleval analüüsil on kaks eesmärki. Esiteks pakub see laiema ülevaate olemasolevatest nõudluspoolsetest poliitikavahenditest. Teiseks selgitatakse, miks ja mis tingimustel on mõttekas nõudluspoolset innovatsioonipoliitikat Eestis rakendada. Üldiselt peetakse nõudluspoolseid poliitikavahendeid kogu poliitikatsükli ulatuses keerulisemaks kui pakkumispoolseid vahendeid, sest nende poliitikate kujundamisse, rakendamisse ja hindamisse on kaasatud paljud osapooled, mis omakorda eeldab väga kvaliteetsete tagasisidestusmehhanismide olemasolu. Nõudluspoolseid vahendeid muudab keerukamaks EL-ile omane mitmetasandiline valitsemine ja mitme poliitikavälja (nt EL-i regulatsioon ja standardiseerimine) rahvusvaheline olemus. Lähtuvalt suhtelisest keerukusest muutub nõudluspoolsete meetmete elluviimisel keskseks riigi poliitikasuutlikkus ja eelduseks saab traditsioonilise (pakkumispoolse) innovatsioonipoliitika koordineerimispraktikate muutmine. Seega lisaks võimalike poliitikavahendite kirjeldamisele avatakse käesolevas poliitikaanalüüsis nõudluspoolse innovatsioonipoliitika konteksti läbi poliitikasuutlikkuse prisma.http://tips.ut.ee/index.php?module=32&op=1&id=361

Nutika spetsialiseerumise võimalused ja väljakutsed Eestis teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika kujundamisel ja juhtimisel 2014-2020

TIPS'poliitikaanalüüsKäesolev poliitikaanalüüs käsitleb ‘nutika spetsialiseerumise’ kontspetsiooni kui ühte teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) kujundamise ja juhtimise instrumenti. Käsitleme selle peamisi väljakutseid (sh peamised takistused ja eeltingimused) Eesti kontekstis ning vaatleme, kas ja kuidas saaks neid ületada ning nutika spetsialiseerumise kaudu senisest fokuseeritumat TAI poliitikat kujundada ja ellu viia.http://tips.ut.ee/index.php?module=32&op=1&id=365

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 täitmise analüüs

Uuringu eesmärgiks oli välja tuua, kas strateegia oli asjakohane ning kas ja kuidas ta täitis püstitatud eesmärgid arvestades nii Eesti TA&I süsteemi omapära (nt ülikoolide suur autonoomia, TA investeeringute suur kontsentratsioon ettevõtlussektoris) kui ka strateegiaperioodi jooksul toimunud arenguid Eestis (majanduskriis ja EL struktuurivahendite märkimisväärne kasv). TÜ ja TTÜ teadlased, kellest suur osa on ka TIPS programmiga seotud, koondasid selles uuringus kokku varasemad TIPS programmi tulemused, aga ka teiste Eesti TA&I tegevust puudutavad uuringud. Raportis on esitatud analüüs strateegia stardipositsiooni ja eesmärkide seadmise kohta ning TA&I süsteemi ressursside ja võimekuste arengu kohta TE-2 perioodil, samuti strateegia mõju kohta nendele protsessidele. Toodi välja, et strateegia on olnud suhteliselt edukas TA&I süsteemi osalejate võimekuste arendamisel, samas see teatav edukus on takistanud ka süsteemis parema funktsionaalsuse (ehk osalejate koostoime) saavutamist. Avatud taotlusvoorud, mis on olnud põhiliseks rahastamise mehhanismiks, ei ole kõige parem viis strateegiliste eesmärkide saavutamiseks selles kontekstis. Eraldi tähelepanu pälvis TE-2 strateegia juhtimine ja koordinatsioon, mille põhjal soovitati praegu paralleelselt eksisteerivate strateegiate (TA&I, ettevõtluse ja elukestva õppe) liitmist, kuid ka senisest kitsamate fookuste seadmist nii teadus- kui ka ettevõtlussektori arendamisel

Public procurement as an industrial policy tool: an option for developing countries

ABSTRACT. This article sets out to answer two interrelated questions: is it advisable for developing countries to use public procurement efforts for development, and should more developing countries join the World Trade Organization (WTO) Government Procurement Agreement (GPA)? We survey key arguments for and against joining the GPA, and argue that government procurement should not be seen only as an indirect support measure for development, but also as a direct vehicle for promoting innovation and industries and, thus, growth and development. We also show that using public procurement for development assumes high levels of policy capacity, which most developing countries lack. In addition, we show how the GPA as well as other WTO agreements make it complicated for the developing countries to benefit from public procurement for innovation. The article suggests that the developing countries could apply a mix of direct and indirect (so-called soft) public-procurement-for-innovation measures. In order to do this, developing countries need to develop the policy capacity to take advantage of the complex and multi-layered industrial policy space still available under WTO rules

The role of new technologies in co-production and co-creation

status: publishe