Huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad ning noorsootöötajad kohalikes omavalitsustes

Uuringu eesmärk oli välja selgitada huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalused ning nende mitmekesisus ja kättesaadavus kohalikes omavalitsustes, kaardistada noorte osalus huvihariduses ja huvitegevuses ning koostada ülevaade noorsootöötajatest. Selleks koguti andmeid olemasolevatest registritest (Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA register, spordiregister, ETAGi kogutud üldhariduskoolide huvitegevuse andmed, EHIS, Eesti äriregister). Lisaks viidi läbi kaks veebiküsitlust: KOVi töötajate ning noorsootöötajate seas. Küsitluse tulemusel on huvitegevusse ja -haridusse kaasatud ca 40% eesti noortest vanuses 7-26, kõige enam tegelevad noored nii registriandmete kui küsitlustulemuste põhjal spordi ning muusikaga ning kõige vähem matemaatika ja mõttemängudega ning tehnikaga. Kogutud andmete põhjal on Eestis ligi 3500 huviharidust ja huvitegevust pakkuvat asutust ning hinnanguliselt on kõigis Eesti koolides olemas mingisugused huvitegevuse võimalused, kõige enam spordi valdkonnas. Üldiselt on aga huviharidus koondunud pigem suurema populatsiooniga omavalitsustesse ning väiksemates maapiirkondades ei pruugi olla kvalifitseeritud juhendajaid ja võimalusi huvihariduse pakkumiseks

EESTI ÜLIÕPILASTE ELUOLU 2013: Rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT V Eesti analüüs

EUROSTUDENT V, mille tulemusi käesolev analüüs tutvustab, osales 27 riiki ning eesmärgiks oli saada ülevaade kõrgharidusele ligipääsust, üliõpilaste sotsiaal- majanduslikust taustast, kõrghariduseni jõudmise teest, elamistingimustest, sissetulekutest ja kulutustest, töötamisest ja ajakasutusest ning rahvusvahelisest mobiilsusest Euroopas. Uuring on valminud paljude inimeste koostöös ja kaasabil. Autorid tänavad kõiki osalenud üliõpilasi, kes leidsid aega mahuka ankeedi täitmiseks ning kõrgkoolide esindajaid, kes aitasid info uuringu kohta üliõpilasteni viia. Samuti täname Olga Bogdanovat ja Nataliya Gavrylovat, kes tõlkisid küsitluse ankeedi vene keelde, Raul Eametsa ja Anne Aidlat väärtuslike kommentaaride eest ning tellija esindajaid Karin Kloostrit ja Kristi Ploomi Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Kadrin Kergandit SA Arhimedesest uuringu ettevalmistamisel ja läbiviimisel osutatud toe eest. Loodame, et uuring annab nii poliitikakujundajatele, kõrgkoolidele kui üliõpilasorganisatsioonidele väärtuslikku infot, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid üliõpilaste eluolu parandamisel.http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/EurostudentV_l6pparuanne.pd

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 täitmise analüüs

Uuringu eesmärgiks oli välja tuua, kas strateegia oli asjakohane ning kas ja kuidas ta täitis püstitatud eesmärgid arvestades nii Eesti TA&I süsteemi omapära (nt ülikoolide suur autonoomia, TA investeeringute suur kontsentratsioon ettevõtlussektoris) kui ka strateegiaperioodi jooksul toimunud arenguid Eestis (majanduskriis ja EL struktuurivahendite märkimisväärne kasv). TÜ ja TTÜ teadlased, kellest suur osa on ka TIPS programmiga seotud, koondasid selles uuringus kokku varasemad TIPS programmi tulemused, aga ka teiste Eesti TA&I tegevust puudutavad uuringud. Raportis on esitatud analüüs strateegia stardipositsiooni ja eesmärkide seadmise kohta ning TA&I süsteemi ressursside ja võimekuste arengu kohta TE-2 perioodil, samuti strateegia mõju kohta nendele protsessidele. Toodi välja, et strateegia on olnud suhteliselt edukas TA&I süsteemi osalejate võimekuste arendamisel, samas see teatav edukus on takistanud ka süsteemis parema funktsionaalsuse (ehk osalejate koostoime) saavutamist. Avatud taotlusvoorud, mis on olnud põhiliseks rahastamise mehhanismiks, ei ole kõige parem viis strateegiliste eesmärkide saavutamiseks selles kontekstis. Eraldi tähelepanu pälvis TE-2 strateegia juhtimine ja koordinatsioon, mille põhjal soovitati praegu paralleelselt eksisteerivate strateegiate (TA&I, ettevõtluse ja elukestva õppe) liitmist, kuid ka senisest kitsamate fookuste seadmist nii teadus- kui ka ettevõtlussektori arendamisel

ECR2 Economic Crisis: Resilience of Regions

The picture of the economic situation in Europe resulting from the crisis that began in 2008 looks rather asymmetrical and diverse with regions that were not or hardly touched by the crises at all, with regions that were touched but that seem to recover rather progressively and with regions that still suffer quite a lot from the crisis. The fast and successful recovery of some particular regions strikes the eye and raises the question of what is behind this success. The economic crisis and recovery are at the core of all recent policy initiatives that set the framework for territorial development and cohesion policy. The objective of this project is to expose territorial evidence that supports policymakers at different administrative levels in making the economic structure(s) in Europe and its countries, regions and cities more resilient to economic crises and a sudden economic downturn