Looduslikkuse taastamise katseala uuringu jätkamine Karula rahvuspargis : SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Maaülikooli vahel 1. juulil 2014. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_7/184-3/2014 lõpparuanne

Uurimuses kasutatud taastamise proovialade puistuid mõjutas enam teostatud taastamisvõte või selle puudumine. Suurem häil vähendab puistu rinnaspindala, tagavara ja täiust. Reservaadi puistut iseloomustasid suuremad puud, hõredam esimene ja tihedam teine rinne, mis on iseloomulik loodusmetsadele. Loodusliku uuenduse tekkel on oluline osa valgustingimustel. Tulemustest selgus, et rohkem looduslikku uuendust on tekkinud ülepõletatud häiluga proovialal, mis on uuenenud valgusnõudlike liikidega nagu harilik mänd ja kask. Teised alad on uuenenud peamiselt kuusega. Enim kuuse looduslikku uuendust on reservaadi proovialal, mis on edukalt uuenenud ka teiste puuliikidega nagu harilik tamm, harilik haab, harilik vaher ja harilik pärn. Lamapuitu esines kõige rohkem reservaadi proovialal, mis on tingitud looduslikust arengust. Taastamise proovialadest eristus lamapuiduga prooviala, kus oli lamapuitu teiste aladega võrreldes rohkem. Suurima soontaimede liigirikkuse ja mitmekesisusega oli reservaadi prooviala, mille indikaatorliikideks olid soontaimed, mis eelistavad varjulisi kasvukohti nagu harilik jänesekapsas ja harilik jänesesalat, aga ka III kaitsekategooria alla kuuluv roomav öövilge. Reservaadi proovialaga sarnaneb soontaimede liigirikkuse ja mitmekesisuse poolest ülepõletatud häiluga prooviala, mille indikaatorliikideks on valguslembesed soontaimeliigid nagu harilik vaarikas ja sookask. Kõige vähem soontaimi esines kontrollalal. Sammalde osas oli liigirikkaim ülepõletatud häiluga prooviala ning see erines oluliselt kontrollalast ja lamapuiduga proovialast, kus samblaliike esines kõige vähem. Indikaatorliikide analüüsi käigus tulid olulised kolm sammaltaimede indikaatorliiki: ülepõletatud häiluga proovialal erilehine kammtupik, põletatud okstega proovialal soovildik ja lamapuiduga proovialal kaunis narmik. Suurim samblike liigirikkus ja mitmekesisus esines põletatud okstega proovialal, ülepõletatud häiluga proovialal ja reservaadi proovialal. Neist erines oluliselt häiluga prooviala, kus esines kõige vähem samblikuliike. Proovialadel registreeriti järgnevad haruldased samblikuliigid: Absconditella lignicola, Gray porosamblik, lehvik-porosamblik, Hertelidea botryosa, Friesi soomussamblik, Micarea elachista, Micarea melanobola, Micarea misella ja Xylographa parallela. Registreeriti ka üks Eesti II kategooria looduskaitse alla kuuluv männi- soomussamblik, kaks vääriselupaiga indikaatorliiki kahvatu varjusamblik ja soomus- varjusamblik ning Eesti punasesse nimestikku kuuluv lihakarva porosamblik. Vanadele metsadele iseloomulikke samblikuliike esines kuus: habesamblik, hallterasamblik, jalgsamblik, narmassamblik, soomussamblik ja varjusamblik. Indikaatorliikide analüüsiga eristus 8 samblaliikide indikaatorit nagu kähar- porosamblik, kilpsamblik ja sagrispõdrasamblik, neist kõik on iseloomulikud reservaadi proovialal. Reservaadi prooviala ja ülepõletatud häiluga prooviala erinevad enam teistest proovialadest uuritud andmete põhjal. Taastamisvõtetest omab olulisemat mõju suurema läbimõõduga ülepõletatud häilu rajamine, seda eelkõige loodusliku uuenduse seisukohalt ning alustaimestu mitmekesisuse osas. Kuna metsas toimuvad protsessid leiavad aset ajapikku on vajalik ka alade pikemaajaline jälgimine, et saada infot, kas ja kuidas taastamistegevused mõjutavad proovialasid looduslikkuse poole

Assessment of restoration activities on permanent sample plots of Karula national park

Metsade looduslikkuse taastamine on tegevus, mis kiirendab muutunud struktuuriga metsade looduslike omaduste taastumist, eesmärgiga suunata majandusmetsade omadusi looduslähedasemaks. Teadmine looduslikus seisundis metsa struktuurist ja funktsioneerimisest on eeskujuks taastamistegevuste planeerimisel ja eesmärkide seadmisel. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida Karula rahvuspargi looduslikkuse taastamistegevuse püsipoovitükkide andmeid puistu, loodusliku uuenduse, lamapuidu ja alustaimestu (soontaimed, samblad ja samblikud) kohta, võrrelda neid reservaadi püsiproovitükkide andmetega ning hinnata taastamisvõtete mõju looduslikkuse taastumisele. Karula rahvuspargi looduslikkuse taastamise proovialad on rajatud 2000. aastal Soome ja Eesti koostööprojekti „Looduse taastamine Eesti kaitsealadel“ raames. Looduslikkuse taastamise proovialadele on rajatud 2010. aastal kakskümmend püsiproovitükki ja võrdlusandmete saamiseks 2014. aastal kümme püsiproovitükki Karula rahvusparki Pautsjärve reservaati. Töö käigus teostati puistu-, loodusliku uuenduse ja lamapuiduinventuur. Lisaks seirati 2014. aastal esmakordselt proovialadel samblikke, soon- ja sammaltaimi. Andmed sisestati vastavasse andmebaasi ning andmeid analüüsiti programmi PC-ORD ver 6.06 erinevate analüüsipakettidega. Proovialadest kõige paremini oli looduslikult uuenenud ülepõletatud häiluga prooviala, kus esines kõige rohkem männi ja kase looduslikku uuendust. Kuuse ja teiste puuliikide looduslikku uuendust esines enam reservaadi proovialal. Kõige rohkem lamapuitu esines reservaadi proovialal, taastamise proovialadest oli lamapuitu rohkem lamapuiduga proovialal. Tulemuste põhjal järeldub, et taastamisvõtetest omab silmapaistvat mõju alustaimestu liigirikkusele ja mitmekesisusele ülepõletatud häilu rajamine, mis on suurendanud oluliselt prooviala looduslikkust.Forest restoration aims to initiate natural processes in managed forests. Knowledge of the structure and function of natural forests forms the necessary basis for forest restoration activities. The aim of this bachelor’s thesis is to assess the effect of restoration treatments in sample plots of Karula national park on the stand, natural regeneration, coarse woody debris (CWD) and understory vegetation (herbaceous plants, mosses, lichens) and to compare it to data from strict nature reserve of Pautsjärve. The sampling units were implemented on the context of Estonia and Finland cooperation project „Restoring Nature in the Protected Areas of Estonia“ wich launched in 2000. In 2010 twenty permanent sample plots were established. For reference data ten permanent sample plots were established in strict nature reserve of Pautsjärve in 2014. The data of stand, natural regeneration and CWD was collected in 2014 and 2015. For the first time understory vegetation was inventoried in 2014. The data was analysed with programme PC-ORD ver 6.06. The best effect on natural regeneration was on the gaps with burning where the regeneration of Scots pine and birch was the most successful. The abundance of Norway spruce and other trees were the highest on the strict nature reserve sample plots. The most CWD was on the strict nature sample plots, from the restoration sample plots most CWD was on the gaps with deadwood. The gap cutting with burning has significantly good effect on understory vegetation species richness and diversity