Ühistu juhtimise käsiraamat

„Ühistu juhtimine on kordades suurem väljakutse kui seda on eraettevõtlus!“ Nii väidavad mitmed ühistu juhid. Ühistu juhtimise keerukus seisneb selles, et tuleb kindlustada ühistu kasutaja-omaniku poolt määratud ühistu mudel ja juhtimisstruktuur ning tagada demokraatlik valitsemine. Paraku viimase – valitsemise – juures jääb vajaka teadmistest, mida tähendab valitsemine. Lühidalt on tegemist ühistu omanike õiguse ja vastutusega määrata, kes omab meie ühistut, kes seda kontrollib ja kes saab sellest kasu. Kindlasti vajab eeltoodu täpsemat selgitust ja lahtimõtestamist. Lisaks välisriigi kogemustele oleme koondanud siinsesse käsiraamatusse kokku teadmised ka mõnedest juhtimismudelitest, mida Eesti ühistutes rakendatakse. Seekordne käsiraamat selgitab lugejale erinevusi ühistu juhtimismudelite vahel. Lisaks saame selgemaks, millisel juhul üht või teist juhtimismudelit kasutada. Ühistu juhtimine saab alguse ühistu omanikest ja see peab toimuma suunaga alt üles (nn bottom-up). Samal ajal sõltub ühistu juhtimine erinevatest suhetest ja seostest, mis kujunevad ühistu liikmete, selle otsustuskogude ja palgatud juhtide vahel. Seega, mida selgemad on rollid ja ootused ning vastutus, seda paremini oskab iga osapool ennast paigutada ühistusse kui süsteemi. Ühistu sise- ja väliskommunikatsioon on seejuures määrava tähtsusega. Milliseid lahendusi suhtluseks ja infovahetuseks kasutada, on ühistusisene kokkulepe. Ideaaltingimustes on vaja, et ühistu liikmete hulgas kujunevad välja nn liidri-tüüpi juhid, kes on ühtlasi kõneisikud ja meie tegevuse propageerijad. Nad suudavad anda edasi ühistu väärtusi ja selgitada erinevatele osapooltele, kuidas toimub juhtimine ühistus ja miks on valitud vastav juhtimisstruktuur ja rollide jaotus. Nii iga ühistu liige, palgatud juhid kui ka kõik töötajad peavad teadma, mis on meie ühistu ja kuidas selles luuakse väärtusi ühistu omanikule. Loodan, et suudame seekordse käsiraamatuga avada teie teadmisi ühistu juhtimisest ning selles tehtavatest otsustest. Otsused peavad olema suunatud ühistu liikmetele suurema kasu loomisele ning kõik liikmed peavad osalema otsustamisel ja vastutuses. Head lugemist! Rando Värnik, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor

Areneva ühistu käsiraamat

Iga ühistu eesmärk peab olema edasi liikuda ning uutes tingimustes kohaneda. Selleks, et ühistu tegevus oleks omanikele-liikmetele kasulik, on vajalik luua arengut tagavad tingimused. Ehkki iga ühistu on omanäoline, siis paljudel juhtudel on arengueelduste loomise muster sarnane. Siinses areneva ühistu käsiraamatus on talletatud palju olulisi soovitusi, mida praktilises ühistu arendamises arvesse võtta ja millest juhinduda. Oleme võõrkeelsetest algallikatest kokku kogunud olulised ühistu arendamise tegevused ja need struktureerinud. Meie ühistute ees on väljakutsed, mis võivad tähendada muutuste juhtimist. Muutuste tegemine ühistus peab olema eesmärgistatud ja sellega peab kaasnema selge kommunikatsioon. See aga omakorda nõuab väga teadlikke otsuseid ja etapiviisilist liikumist oma tegevustes. Areneva ühistu suunas saab liikuda ainult ühistel väärtustel põhinevate muutuste esile kutsumisega. Ühistu arendamiseks on vaja ka kirge. Soovitavat tulemust ei pruugi saavutada kiiresti ja seega peab inimestel olema usku muutuste vajalikkusesse. Kõikidele ühistutele pole võimalik anda ühte soovitust, millest alustada oma arengu kindlustamist. Ühistu peab ise leidma enda seest arengutegurid üles. Meie käsiraamat annab teoreetilised juhised tegutsemiseks, aga just neid on vaja ebaõnnestumiste vältimiseks teada. Tihti oleme tublid teooria lugemisel, aga siis jääb puudu selgust, kuidas loetut praktikas rakendada. Selliste praktiliste rakendusteni jõudmisel tahame olla teile abiliseks meie ühistegevuse teadmussiirde meeskonnaga. Toredat avastamist ja oluliste küsimuste tõstatamist! Arenev ühistu saab alguse meie endi teadmistest. On aus esitada oma ühistus küsimus, kuidas meie ühistu võiks saada veelgi paremaks…? Head lugemist! Rando Värnik, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor

Ühistu nõukogu käsiraamat

Ühistu nõukogu käsiraamatu eesmärk on pöörata enam tähelepanu sellele, kuidas me loome oma ühistutes omanike poolt „juhtimisvundamenti“. Vundament on kujund, mis iseloomustab kandvat rolli ja selle tugevus mõjutab struktuuri säilimist. Sestap on ühistu nõukogu liikmeks saamisele ja selle rolli tähtsusele vaja senisest enam tähelepanu pöörata. Pika ajalooga ühistute puhul on välja kujunenud nii head tavad kui konkreetsed mallid, millega hinnatakse ühistu nõukogu liikme igakülgseid oskusi. See ei ole lihtsalt eriala ja oma valdkonna hea tundmine, vaid hulk erinevaid parameetreid, mille alusel otsustatakse kandidaadi sobivus antud ametisse. Miks seda oluliseks peetakse? Eelkõige seetõttu, et ühistu liikmed usaldavad nn valitsemise nende endi hulgast valitud nõukogu liikmetele, mis aga tähendab suurt vastutust ning ühistu liikmete huvides tehtud olulisi otsuseid. Kui väiksemate ühistute puhul on tavapraktikas raskusi nõukogu liikmete leidmise ning nõukogus rotatsiooni tagamisega, siis suuremates ja mainega ühistutes on auasi saada valitud nõukogu liikmeks. Nõukogu liige on ühelt poolt liikmete esindaja ja otsustaja ning teiselt poolt otsuste täideviimise kontrollija – selline roll nõuab mitmekülgset ettevalmistust ning spetsiifilisi teadmisi. Sellele, mida kõike peab ühistu nõukogu liige teadma, anname me siinses käsiraamatus põhjaliku vastuse. Meie käsiraamat põhineb kogutud materjalidel ja peaks andma hea eelduse, et loetut saab asuda rakendama ka oma ühistus. Usume, et keskendudes nõukogu liikmete kvaliteedi parandamisele/suurendamisele, suudame parandada ka meie ühistute elujõulisust ja tervist. Ühistute valitsemine muutub ajas ja mõistlik on üle vaadata ka see, kuidas me endale valitsejaid valime ning mida neilt eeldame. Nõukogu on ühistu valitsemisstruktuuri osa, mis on sillaks nii ühistu omanike kui ka palgatud juhatuse ja töötajate vahel. Seega on suhtlemisoskus ja mitmed muud olulised pädevused (finantskirjaoskus, eestvedamine, riskiteadlikkus, ausus ja otsustusvõime, kirg ühistu vastu, ärivaist jne) väga vajalikud omadused, ilma milleta ei ole võimalik saavutada head valitsemist ja ühistu arengut. Loodan, et suudame selle käsiraamatuga anda uusi vaatenurki millega tugevdada oma ühistu vundamenti. Head avastamist! Rando Värnik, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor

Ühistegevus Eesti põllumajandussektoris

RaamatVõrreldes teiste majandusharude töötajatega nii mujal maailmas kui ka Eestis on põllumeeste sissetulekud väiksemad (Statistikaameti (SA) andmetel oli Eestis 2011. aastal keskmine brutopalk 839 eurot, põllumajanduses, metsamajanduses ja kalandussektoris aga vaid 698 eurot, s.o 83% keskmisest), samas kui põllumajandus on väga suuri investeeringuid nõudev tegevusala ning täidab toidutootjana olulist rolli ühiskonna edasikestmisel. Üks põhjus, miks põllumeeste sissetulekud on väikesed, on nende ettevõtete väiksus ja killustatus. Põllumajandustootjad üksikuna ei ole võrdsed partnerid kontsentreerunud töötleva tööstuse ja ketistunud kaubandussektoriga hinnaläbirääkimiste pidamisel. SA andmetel ulatus 2010. aastal vaid seitsme põllumajandustootja müügitulu üle 5 miljoni euro, samas kui peamises põllumajandustooteid kokku ostvas sektoris, toiduainetetööstuses, oli selliseid ettevõtteid 42

Projekt „Bioressursside kõrgema väärindamise huvi tõstmine ja ressursside uuring“ : Kagu-Eesti bioressursside uuringu aruanne

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise direktiivi ((EL) 2018/2001, 11. detsember 2018) kohaselt on biomass põllumajandusest (nii taimsed kui ka loomsed materjalid), metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sh kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sh bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon. Uuringu eesmärk oli koondada ja süstematiseerida Võru, Valga ja Põlva maakonna (Kagu-Eesti) bioressursside info ja tuua välja soovitused kõrvalsaaduste ja biolagunevate jäätmete väärindamise jaamade asukohtadele/paiknemisele, suurusele, põhitoodangule ja üldisele tehnoloogiale. Uuringu sihtrühmaks olid Kagu-Eesti põllumajandusettevõtted (taime- ja loomakasvatajad), toiduainete tootjad (EMTAK 2018 jagu C10) ja joogitootjad (C11) ning ettevõtjad ja maakasutajad, kes on huvitatud olemasolevate bioressursside väärindamisest. Lisaks kirjeldati Kagu-Eesti reoveepuhastite bioressursside andmeid. Uuring on jaotatud kaheks osaks. Uuringu esimeses osas kaardistati põllumajanduses, toiduainete tootmises ja joogitootmises toodetav ning reoveepuhastites tekkiv biomass ning tuvastati selle liikumine väärtusahelas. Uuringu teine osa sisaldab soovitusi Kagu-Eesti biolagunevate jäätmete väärindamise jaamade asukohtadele/paiknemisele, suurustele, põhitoodangule (biometaan, soojus ja/või elekter vms) ning üldisele tehnoloogiale arvestades jäätmete eeltöötlemise vajadusi.Projekti rahastati Kagu-Eesti programmist

Ühistu juhtimine : teabematerjal

„Ühistud on keerulised organisatsioonid“ – nii algab paljude ühistu juhtide ja nõukogu liikmete lühitutvustus oma ühistust, kui küsida, kuidas neil ühistus läheb. Ühistu moodustamise etapp on ühistu juhtimise seisukohalt määrav, kuna selles etapis tehtud vead ja lahendamata küsimused kanduvad erinevate motiivide kaudu edasi nii ühistu juhtimisse kui ka selle elujõulisusse. Olenemata valdkonnast võivad ühistu omanikud nii oma tegevusmahu kui ka kauplemisvõime poolest erineda. See tekitab hulga küsimusi. Kuidas juhtida ühistut, kui kokku saavad mahult suuremad ja väiksemad tootjad? Kas tuleks suurusest olenevalt teha ühistu „kodurahu“ ja jätkusuutlikkuse tagamise nimel tingimustes või kokkulepetes järeleandmisi? Kuhu võivad need järeleandmised sellisel juhul viia ning millised on võimalikud tagajärjed? Kas kokkulepitud reeglites tuleks teha järeleandmisi? Oma käesolevas teabematerjalis oleme püüdnud koondada kirjandusallikatel põhineva olulise informatsiooni, mis selgitab ja annab ülevaate võimalikest ühistuid ootavatest situatsioonidest ning „mänguteooriast“. Kuivõrd näiteks ka „ähvardus“ on mõjuvahendiks, et organisatsioonis konflikti ja koostöö stiimulite kombinatsioon annaks tulemuseks organisatsiooni parema toimimise ja hoiaks ära pühendunud liikmete lahkumise ja organisatsiooni lagunemise. Oleme materjali koostamisel rõhu asetanud just praktiliste, ühistus ettetulevate olukordade lahendamisele. Hea lugeja, palun varu endale aega kirjapandu mõtestamiseks, et leida lahendusi, kuidas kujunenud situatsioonides toimida. Head lugemist! Rando Värnik, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse ökonoomika professor