2 research outputs found
Siseveekogud : õpik kõrgkoolidele
Inimeste kõige tavalisemad seosed
siseveekogudega on matkamine,
kalapüük, suplemine, janu
kustutamine ja taimede kastmine.
Et veekogude ääres viibimine
mõjub paljudele rahustavalt, on
jõgedel-järvedel miljonivaadete
kaudu kindel koht ka kinnisvaraäris.
Veekogudeta ei saa läbi
sportlased (purjetajad, sõudjad ja
motohuvilised). Leidub selliseidki
indiviide, keda meelitavad mittesöödavad
või koguni palja silmaga
nähtamatud vee-elanikud. Eesti on väike madal maa, millel on pikk mererand, aga kus leidub ka
palju siseveekogusid. Eriline on kahe suure järve – Peipsi ja Võrtsjärve
– asumine lähestikku. Seisuvete pindala osakaalu järgi kogu riigi
pindalast on Eesti Euroopas pärast Soomet ja Rootsit koos Norraga
kolmandal-neljandal kohal. Eesti ja tema ümbrus on puhta veega seni
niisiis hästi varustatud, kuid see rikkus ühtlasi kohustab veekogusid
heaperemehelikult ja jätkusuutlikult majandama. Ka Eestis on muresid
nii veevarude, veekogude kui nende seisundiga.
Sisevete uurimine on Eestis kestnud juba üle 100 aasta. Seda on süstemaatiliselt
korraldanud nii Looduseuurijate Selts, Tartu Riiklik Ülikool,
Teaduste Akadeemia kui Maaülikool. Suurte järvede kõrval pole
unustatud väikesi järvi ega vooluveekogusid. Uurida vee ja veekogude
omadusi, arendada ja kasvatada nende spetsialiste ongi mõistlik seal,
kus on, mida tundma õppida. Üha enam leitakse seoseid looduslike
ja inimtekkeliste mõjurite ning ökosüsteemide vastuste vahel. Ühtlasi
ühendatakse neid seoseid sotsiaalmajanduslike küsimuste ja looduskaitsega.
Eesti siseveekogude kohta on peale arvukate ja enamasti võõrkeelsete
teadusartiklite ilmunud ka eestikeelseid raamatuid. Siin neist väike loetelu:
väikejärved (Eesti järved, 1968; Mäemets, 1977; Laarmaa jt 2019);
Võrtsjärv (1973, 2003); Peipsi (1999, 2008), vooluveed (Järvekülg jt 2001;
Timm jt 2019). Kalaraamatuid esindavad Mikelsaar (1984) ning Hunt
(2019), veetaimi „Eesti taimede määraja“ (2010). Silmaga nähtavate veeselgrootute
ülevaate pakub Timm (2015). Ülevaatlikku eestikeelset õpikut
siseveekogude ning nende talitlemise kohta seni polnud.
Eesti ülikoolides on kõigil kolmel õppetasandil (bakalaureuse-, magistri- ja
doktoriõpe) õppekavasid, kus vajatakse teadmisi siseveekogudest.
Võõrkeelseid eeskujusid leidub päris mitu, kuid need käsitlevad enamasti
kas ainult hüdrobioloogiat või limnoloogiat. Esimene on elustiku-, teine
keskkonna-alase suunitlusega. Uus õpik sisaldab mõlemaid ning sobib
loodetavasti paljudele loodusteaduslikele ja looduskaitselistele kursustele,
eriti bakalaureusetasemel. Õpik koosneb kolmest suurest alajaotusest:
(1) siseveekogude füüsikalis-keemiline iseloomustus, levik ja teke; (2) elupaigad
veekogudes, olulised elustikurühmad ning nendevahelised suhted;
(3) siseveekogude majandamine, kaitse ja tervendamine. Peamiselt vaadeldakse
Eesti siseveekogusid, aga seda kogu maailma taustal.
Koostajad loodavad, et raamat annab lugejatele nii vastuseid küsimustele
kui ka süvendab huvi sisevete kui kaunite, põnevate ning inimestele
eluliselt oluliste loodusobjektide suhtes.Õpik on valminud riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute
koostamine ja väljaandmine (2008–2012)“ raames ning
Eesti Maaülikooli ja Sihtasutuse Archimedes osalisel toel
Järvede seisundi parandamiseks vajalike uuringute teostamine ja meetmekavade väljatöötamine : projekti lõpparuanne : Pullijärve meetme- ja tegevuskava
Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiv (VRD) reguleerib vee kasutamise ja selle hea
seisundi säilitamisega seotud seaduseid ning regulatsioone liikmesriikides. Vesi on
hindamatu ressurss, mistõttu nõuab dokument liikmesriikidelt pingutusi ja tegevusi, et
saavutada pinnavete hea keemiline ja ökoloogiline seisund.
Pullijärv1 on pehme ja heleda veega eutrofeerunud oligotroofne järv ning siin elavad
mitmed haruldased looduskaitsealused liigid. Lisaks on järv olulise rekreatsioonilise
väärtusega kohalike seas. Viimaste uuringute käigus on järve ökoloogiline seisund
olnud kesine ja mitmed kvaliteedinäitajad on oluliselt halvenenud. Seetõttu on vajalik
uurida “mittehea” seisundi põhjuseid ja töötada välja tõhusad meetmed järve seisundi
parandamiseks.
Eesti Maaülikool esitas Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt läbiviidud
taotlusvooru projekti nr 14705 “Järvede seisundi parandamiseks vajalike uuringute
teostamine ja meetmekavade väljatöötamine” taotluse, mis rahastati pooles mahus.
Läbirääkimiste tulemusel kooskõlastati uus lähteülesanne Keskkonnaameti poolt
28.09.2018. a (nr 7-18/18/3808-6). Uus lähteülesanne keskendub Pullijärve
(VEE2155200) mittehea seisundi põhjuste väljaselgitamisele.
Uuringute käigus selgitati olemasolevate andmete alusel Pullijärve seisundi
dünaamikat alates 1950. aastatest tänapäevani, uuriti sise- ja väliskoormust ning
pakuti välja meetmed järve seisundi parandamiseks. Uurimismeetodid, mida kasutati
hüdrokeemilistel analüüsidel ja elustiku uuringutel, on standardiseeritud või
interkalibreeritud ja vastavad seadustes äratoodud nõuetele ning nendega on võimalik
tutvuda põhjalikumalt töö metoodika peatükkides. Parameetrite seisundi klassipiirid
pärinevad keskkonnaministri määrusest nr 44 (Pinnaveekogumite…, 2009).
Töö eesmärk on välja töötada meetme- ja tegevuskava Pullijärve hea ökoloogilise
seisundi saavutamiseks järgmise veemajanduskava perioodi jooksul (2020-2027).
Uuringu lõpparuanne koosneb kahest osast:
Esimeses osas (järve seisundi dünaamika) antakse ülevaade Pullijärve
funktsioneerimisest ja kvaliteedielementide dünaamikast. Esitatakse välis- ja
sisekoormuse uuringute tulemused. Teises osas (meetme- ja tegevuskava)
kirjeldatakse kliima mõju pehme- ja heledaveelisele järvele, antakse ülevaade
ökosüsteemiteenustest ning pakutakse välja meetme- ja tegevuskava koos ajakavaga.
Uuringut viisid läbi ja aruande koostasid Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja
keskkonnainstituudi Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli teadlased: prof. Ingmar
Ott, Ph.D. (vastutav täitja), M.Sc. Ronald Laarmaa, M.Sc. Kairi Maileht, Ph.D. Sirje
Vilbaste, Ph.D. Margot Sepp, M.Sc. Katrin Saar, Ph.D Henn Timm, M.Sc. Anu Palm ja
Katrin Ott