Mõnda bioeetika arengust Eestis

Eesti Arst 2012; 91(3):155–15

Viiskümmend aastat intensiivravi algusest Eestis

Tänavu möödub 50 aastat intensiivravi algusest Eestis. Selle kasutuselevõtt seondub 1958. aasta suvel Eestis puhkenud suure lastehalvatustõve epideemiaga. Selle käigus haigestus kokku 991 haiget, neist 462 mitmesuguste halvatustega. Viimaste hulgas oli 73 haiget raskete hingamislihaste-halvatuste ja bulbaarsete häiretega. Epideemia haaras peamiselt Tartu, Elva, Otepää ja Põltsamaa ümbrust, aga haigeid oli ka mujal. Nende haigete peamiseks ravikeskuseks sai Tartu närvikliinik, arvukalt oli haigeid ka Tartu nakkushaiglas. Rakendati erakorralisi meetmeid. Tartu närvikliiniku kogu palatikorpus isoleeriti spetsiaalseks poliohaigete osakonnaks ja muud neuroloogilised haiged viidi siseosakonda. Juulist alates hakkasid saabuma ka raskete hingamishalvatustega haiged. Augustis koondati need ühte suuremasse palatisse ja nendega hakati sihipäraselt tegelema ning septembris moodustati ametlikult juba iseseisev struktuuriüksus – hingamiskeskus

Tinnitus

Tinnitus on küllaltki sageli esinev ja patsiendile ebameeldiv sümptom, mis raskematel juhtudel häirib igapäevaelu ning põhjustab unetust, kontsentreerumisraskusi ja depressiooni. Tinnituse põhjused võivad olla väga erinevad, seetõttu on ravi seisukohalt oluline tinnitusega patsientide hoolikas uurimine ja tinnituse mehhanismi selgitamine. Artiklis on tutvustatud lähemalt tinnituse põhjusi ja tekkemehhanisme ning tinnitusega patsiendi käsitlust ja ravi. Eesti Arst 2002; 81 (10): 655–65

Alkohol ja kesknärvisüsteemi raske kahjustus TÜ Kliinikumi neurointensiivravi osakonna andmetel

Alkoholi liigtarvitamisest tekkinud probleemide ring on väga suur. Suureks probleemiks on kujunenud alkoholi tarvitamise tagajärjel järjest sagenevad eluohtlikud aju-koljutraumad ja provotseeritud krambisündroomid. Nende haigete ravi on väga kulukas ja nad põhjustavad personalile suure töökoormuse kõige sagedamini öisel ja õhtu sel ajal. Töös on analüüsitud TÜ Kliinikumi neurointensiivravi osakonnas ravitud kesknärvisüsteemitraumaga ja epileptilise staatusega haigete struktuuri ja ravitulemusi. Eesti Arst 2006; 85 (4): 225–22

Arstid ja alternatiivmeditsiin

Avalikkuses leiavad sageli käsitlemist mitmesugused ravitsemise viisid, mida ei saa seostada tavapärase tõenduspõhise arstliku tegevusega. Osa inimeste hulgas on need populaarsed ja arvatakse, et need annavad ka soodsaid tulemusi. Sageli toetavad seda ajakirjanduses ilmuvad lood. Eesti Arstide Liidu (EAL) eetikakomiteelt on küsitud selgitust, kuivõrd niisugune tegevus on seostatav igapäevase arstliku praktikaga. EAL eetikakomitee arutas seda probleemi koos Sotsiaalministeeriumi Tervishoiuametiga, kes litsentseerib arste ja korraldab järelevalvet arstide tegevuse üle. Arutelu näitas, et seoses arstide tegevusega on mitmeid probleeme, millele praegu ei ole ühest lahendust. Eesti Arst 2005; 84 (4): 294-29

Teaduspublikatsioonid ja nendega seotud eetilised probleemid

Artiklite publitseerimise kohta on loodud üldtunnustatud reeglid. Eesti Arsti teadusartiklite autorite arv on ajavahemikul 1935–2012 (vt tabel 1) pidevalt suurenenud. Selline tendents esineb kõikjal maailmas. See tõstatab mitmeid olulisi nõudeid artikli autorite järjestamise kohta. Rahvusvahelised kirjastamisega seotud organisatsioonid ja erialaajakirjad on andnud mitmeid eeskirju nende küsimuste ühtseks tõlgendamiseks: kes üldse on autor, kes on esimene, kes viimane ja millises järjestuses tulevad teised autorid. Kõik teadusartikli valmimisele kaasaaitajad ei ole alati autorid: sellised isikud tuleb ära märkida tänuavalduses. Samuti on oluline esile tuua teadustöö finantsallikad. See on oluline, et ära hoida huvide konflikti. Ebaeetiline on tööga mitteseotud nn külalisautorite ja auautorite lisamine autorite loetelusse. Konkurentsis püsimiseks on teadlastel vaja iga hinna eest midagi avaldada. Üha rohkem on see põhjustanud mitmesugust väärkäitumist: olematute andmete esitamist, andmete võltsimist, plagiaatide esitamist. Nendele küsimustele pööratakse üha rohkem tähelepanu. Võitluseks plagieerimisega, peamiselt üliõpilastööde puhul on loodud spetsiaalsed plagiaadituvastamise programmid. Ka Tartu Ülikoolis on olemas vastav programm KRATT. Eesti Arst 2014; 93(9):543–54

Benchmarking: A methodology for ensuring the relative quality of recommendation systems in software engineering

This chapter describes the concepts involved in the process of benchmarking of recommendation systems. Benchmarking of recommendation systems is used to ensure the quality of a research system or production system in comparison to other systems, whether algorithmically, infrastructurally, or according to any sought-after quality. Specifically, the chapter presents evaluation of recommendation systems according to recommendation accuracy, technical constraints, and business values in the context of a multi-dimensional benchmarking and evaluation model encompassing any number of qualities into a final comparable metric. The focus is put on quality measures related to recommendation accuracy, technical factors, and business values. The chapter first introduces concepts related to evaluation and benchmarking of recommendation systems, continues with an overview of the current state of the art, then presents the multi-dimensional approach in detail. The chapter concludes with a brief discussion of the introduced concepts and a summary

In memoriam Endel Veinpalu

Eesti Arst 2016; 95(8):55