Eessõna

Eesti Haridusteaduste Ajakirja 2016. aasta esimesse numbrisse valitud artiklitel on vähe ühist nii teema kui ka metoodika mõttes, kuid artiklid paistavad silma meetodite rohkuse ning sellest tuleneva metodoloogilise pluralismi ja käsitluste heterogeensuse poolest. Metodoloogilist pluralismi, mis kajastub Eesti Haridusteaduste Ajakirja seekordsetes artiklites, tuleks vaadelda kui Eesti haridusuuringute tugevust ja potentsiaali, sest valdkond saab tõeliselt areneda vaid metodoloogiliste piiride uurimise ning uute vaatenurkade avastamise kaudu. Metodoloogiline pluralism toob kaasa erinevate vaadete ja kontseptsioonide konkurentsi ning võimaluse ületada olemasolevaid piire. Kõnealused artiklid ongi tõestuseks selle kohta, et Eesti haridusuuringud on mitmekesised nii kontseptsioonide, kontekstide kui ka metodoloogiliste käsitlusviiside poolest, heites valgust küll piiratud, kuid sellegipoolest olulisele küsimusele reaalsuse kohta, mida haridusteadlased püüavad mõista

Hea Alguse programmi rakendavate ja mitterakendavate rühmade õpetajate hinnangud oma tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis

Lapsekesksele kasvatusele üleminek on alushariduse valdkonnas olnud üks olulisimaid eesmärke alates Eesti taasiseseisvumisest. Selle eesmärgi täitmisel on õpetajatele abiks olnud Hea Alguse programm, milles rõhutatakse lapse individuaalsuse toetamist valikute võimaldamise ja last toetava pedagoogilise praktika kaudu. 2008. aastal tehtud kirjaliku küsitlusega selgitati välja, milliseid erinevusi esineb Hea Alguse programmi rakendavate ja mitterakendavate õpetajate  hinnangutes oma tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis. Küsimustiku koostamise aluseks oli rahvusvahelise Hea Alguse Ühingu õpetajate hindamise standard. Uuringu tulemustest ilmneb, et Hea Alguse rühmade õpetajad rakendasid enda hinnangul oma tegevuses lapsekeskset kasvatust enam kui nende lasteaedade õpetajad, mis ei kuulu Hea Alguse programmi. 2016. aastal tehti sama uurimisvahendiga võrdlusuuring, et välja selgitada, kas Hea Alguse programmi rakendavate ja mitterakendavate õpetajate hinnangutes on varasema uuringuga võrreldes erinevusi. Küsitluse tule mustest selgub, et 2016. aastal olid Hea Alguse programmi mitterakendavate õpetajate hinnangud oma tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis oluliselt kõrgemad kui 2008. aastal ning ei erinenud enam statistiliselt olulisel määral Hea Alguse õpetajate hinnangutest.  Summar

Pedagoogiline praktika lasteaias. Abimaterjal üliõpilasele ja juhendajale

Käesoleva kogumiku eesmärk on toetada lasteaiaõpetajaks õppivaid üliõpilasi pedagoogilise praktika läbimisel. Kogumikust leiavad tuge ja abi ka need paljud lasteaedade õpetajad, kes juhendavad praktikante. Kogumikus esitatud juhendmaterjalid hõlmavad peamisi valdkondi koolieelse lasteasutuse tegevuses, millega üliõpilased pedagoogilise praktika läbimisel kokku puutuvad. Kogumikus on õppejõudude soovitused lapse mängu juhendamiseks, suhtlemiseks lastevanematega, juhiseid vaatlemiseks ja eneseanalüüsiks, dokumentatsiooni koostamiseks. Eriala didaktikute näpunäited õppekasvatustegevuse valdkondades tegevuste kavandamiseks ja läbiviimiseks põhinevad üliõpilastelt saadud tagasisidel ja praktika juhendajate tähelepanekutel.http://eduko.archimedes.ee/files/Pedagoogiline%20praktika%20lasteaias.%20Abimaterjal%20%C3%BCli%C3%B5pilasele%20ja%20juhendajale.pd

Kahesuunaline keelekümblus Eestis: lastevanemate ootused, kogemused ja hinnang programmi rakendamisele

Globaliseeruvas ühiskonnas muutub järjest olulisemaks mitme keele õppimine juba koolieelses eas. Pakkumaks eesti ja vene emakeelega lastele võrdseid võimalusi teise keele omandamiseks, avati 2015. aasta sügisel Eestis esimesed kahesuunalise keelekümbluse rühmad. Artikli eesmärk on anda nelja esimese kahesuunalise keelekümbluse rühma laste vanemate kirjalikule küsitlusele tuginedes ülevaade lastevanemate ootustest, kogemustest ja hinnangutest programmi tulemuslikkusele lapsega kodus räägitavast keelest lähtuvalt. Kirjalikus küsitluses osales 54 lapsevanemat, kellest 31-l oli kodune keel eesti keel ning 23-l vene keel. Selgus, et kuigi erineva kodukeelega laste vanemate põhjendused, miks kahesuunalise keelekümbluse kasuks otsustati, olid erinevad, ollakse kodukeelest sõltumata enamasti väga rahul nii lapse arengu kui ka programmiga tervikuna. Samas toodi välja arenguvõimalusi mudeli rakendamisel, näiteks leiti, et rühmas võiks käia ühevanuselised lapsed.  Summar

Eessõna

Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumber keskendub kaasavale haridusele, mille mõistel on rahvusvahelises kontekstis mitu tähendust. Eestiski oleks vaja selgemalt kokku leppida, mida kaasava hariduse all mõistetakse, milline peaks olema kaasav hariduskorraldus ja kuidas selleni jõuda. Kuigi suurem osa selle erinumbri artiklitest käsitleb erivajadustega õppijate kaasamist, leiab siit ka kaasavat haridust laiemas tähenduses käsitlevaid artikleid. Ka haridusastmed on erinumbris laialt kaetud, ulatudes alusharidusest kõrgkooliõpinguteni. Erinumbri tõlkeartikkel tutvustab universaalse disaini võimalusi. Kolm järgmist artiklit keskenduvad kaasava hariduse toetamisele lasteaedades. Järgmised kaks artiklit on pühendatud kaasava hariduse temaatikale koolis. Viimane artikkel analüüsib õppijate haridusliku kaasamise dimensiooni kõrgkoolis üliõpilaste keelelisest taustast lähtuvalt. Erinumbri lõpetab raamatututvustus, kus muude teemade kõrval käsitletakse seda, kuidas on Eestis õnnestunud kindlustada võrdne ja õiglane juurdepääs hariduse omandamisele

Designing Training Programs to Introduce Emerging Technologies to Future Workers—A Pilot Study Based on the Example of Artificial Intelligence Enhanced Robotics

Implementing an Emerging Technology (ET) is a difficult task due to people lacking ET-related knowledge and skills or having skeptical and negative attitudes towards the ET. As learners construct their understanding about an ET and develop related skills by actually passing through the ET Innovation Process (IP) stages (Awareness, Acceptance and Adoption), it could be useful to provide them with training that imitates certain IP stages. Using Artificial Intelligence Enhanced Robotics (AIER) as the example ET, we designed a two-day workshop to lead learners (n = 16) through the AIER IP Awareness stage, and a six-week training course with eight contact days to simulate the AIER IP Acceptance stage to learners (n = 10). Using online surveys and quantitative content analysis methods we confirmed that the workshop format increased the AIER-related self-confidence and general knowledge in 78% of participants, while the training course helped more than half of the participants to construct usable knowledge about a specific AIER and to see its possibilities in their specific work-place contexts. This paper is the pilot of using the Technology-Enhanced Learning Innovation Process (TELIP) model, first tested on a STEAM innovation, outside the educational context, for developing appropriate training approaches for specific ET IP stages

Enhancing Digital Skills of Early Childhood Teachers Through Online Science, Technology, Engineering, Art, Math Training Programs in Estonia

Teacher professional development programs, including mid- and long-term Science, Technology, Engineering, Art, Math (STEAM) courses, have recently moved from in person learning at university premises to an online environment. Whether it is a temporary change in learning methods caused by the COVID-19 restrictions or whether it will become a new normal is currently under discussion in many teacher training institutions around the world. The aim of this study was to design and implement time- and money-saving synchronous online teacher training format for conducting co-design courses for early childhood teachers in the theme of STEAM integrated learning activities. Based on Tallinn University’s curriculum of in-person training courses on the same topic, with the volume of 40 contact hours, we delivered the content in two different formats: in 11-months (as it used to be in pre-COVID period) and in 4-months, adapted to participants’ needs. We used a self-assessment survey, based on DigCompEdu framework, to assess the increase of digital competences in the two formats. The long-format course had 31 participants and the short-format course had 50 participants. The assessment was based on pre- and post-test and we used structured live video presentations to let participants retrospectively describe their learning experiences. Results indicate that the participants of both courses had improved their digital competences and achieved the learning outcomes set by course content. There was no significant difference in increase of digital competences or the way the course was perceived between participants of both courses. This brings us to the cautious consideration that it is possible to achieve desired outcomes of STEAM courses even in a shorter period when conducting them online compared to the in-person courses. There is a need for further research where results from participants of in-person and online teaching courses are compared.peerReviewe

Lasteaiaõpetajate hinnangud ja selgitused oma töö raskuse muutumisele: professionaliseerumine kui sümboolne kapital

Edendamaks alushariduse kvaliteeti ja kergendamaks lasteaiaõpetajate tööd, on Eestis ja mujal tõstetud õpetajate töö- ja haridusalaseid nõudeid. Lasteaiaõpetajad tunnustavad kõrgemaid nõudeid kui oma staatuse tõusu sümboleid, ent tajuvad samas, et lisanduvad kohustused muudavad töö üha raskemaks. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada lasteaiaõpetajate hinnangud ja selgitused muutustele oma töö raskuse suhtes. Ankeetküsitlusele vastas 628 Eesti lasteaiaõpetajat, neist viieteistkümnega tehti hiljem individuaalne eluloointervjuu. Sõltumata staažist leidis enamik vastajaist, et töö on muutunud raskemaks, eelkõige lastesse, lapsevanematesse ning vahetusse töökorraldusse puutuvas. Samas väärtustasid vastajad oma ametinimetuse muutumist kasvatajast õpetajaks, erialaste haridusnõuete tõusu ning õppekavamuudatusi õpikäsituse ja õpetaja valikuvabaduse asjus. Lähtudes Pierre Bourdieu sümboolse kapitali teooriast, arutleme lasteaiaõpetajate professionaliseerumise võimaluste üle.  Summar