504 research outputs found
VĂ”imalused sĂŒdamehaiguste Ă€rahoidmiseks
Kardiovaskulaarsed (KV) haigused on maailmas kĂ”ige sagedasem surma pĂ”hjus, kusjuures sĂŒdame isheemiatĂ”bi on selles kurvas edetabelis esimesel ja insult teisel kohal. Praegu sureb KV-haiguste tagajĂ€rjel maailmas umbes 15 miljonit inimest aastas (umbes 30% surmajuhtude koguhulgast), aga tulevastel aastakĂŒmnenditel prognoositakse nii KV-haigustest tingitud surmajuhtude olulist kasvu kui ka nende haiguste osakaalu suurenemist surmapĂ”hjuste hulgas (1). Arenenud riikidel on KV-haigustega seotud kulutustega hakkamasaamine muutunud keeruliseks majanduslikuks probleemiks. Ameerika Ăhendriikides olid KV-haigustega seotud kulutused (sealhulgas tööaja kaotusega seotud kulud) 1999. aastal ligi 300 miljardit dollarit. Need kulutused on kasvutendentsiga.
Eesti Arst 2005; 84 (4): 263-27
Uncovering a sugar tolerance network : SIK3 and Cabut as downstream effectors of Mondo-Mlx
Simple carbohydrates constitute a big part of our everyday diet, as significant consumption increases have occurred in recent decades. This has coincided with a dramatic rise in people suffering from metabolic disorders, such as diabetes and obesity. However, the genetic factors ensuring a healthy response to sugar intake remain poorly understood. To keep blood glucose in a healthy range even upon overnight fasting or following a rich meal, animals need to be able to adapt quickly. In a healthy organism, high sugar intake leads to rapid conversion of excess sugars into stored glycogen and triacylglycerols, while starvation triggers glucose production through gluconeogenesis and glycogen breakdown. To cope with these fluctuating nutritional conditions organisms possess glucose-sensing mechanisms. Such pathways have a key role in monitoring changes in cellular and organismal nutrient status and readjusting animal physiology accordingly to maintain homeostasis.
Intracellular sugar metabolites are sensed by the conserved Mondo family transcription factors (TFs)(MondoA and MondoB/ChREBP in mammals, Mondo in Drosophila), which act together with TF Mlx. Together, they control the expression of metabolic target genes by binding to the carbohydrate response elements present in their promoters. The known Mondo-Mlx targets include genes involved in carbohydrate metabolism and biosynthesis of fatty acids. Yet, the physiological output of these transcription factors has remained largely elusive. As these TFs are very well conserved in Drosophila, this model organism has been used in this thesis to understand the physiological role of Mondo-Mlx and their target genes in vivo.
We show that Mondo-Mlx interact in the fly and are crucial for dietary sugar tolerance. Loss of either transcription factor leads to impaired growth and lethality upon high sugar diet. We further characterize the mlx mutant phenotype to reveal high circulating glucose, and increased glycogen levels. We uncover transcriptional repressor Cabut as a direct target of Mondo-Mlx. The Cabut promoter is directly bound by Mondo-Mlx in a sugar-dependent manner. Loss of Cabut similarly results in dietary sugar intolerance, pointing to a crucial function in carbohydrate metabolism. Mondo-Mlx through Cabut are essential for repressing the expression of pepck â the rate limiting gene in gluconeogenesis and glyceroneogenesis. A failure to regulate this step results in pepck over-expression, leading to several fold higher levels of circulating glycerol, and pupal lethality of mlx mutants. Moreover, we reveal that Cabut interconnects nutrient sensing with the circadian clock, and contributes to circadian gene expression oscillation.
We also identify Salt inducible kinase 3 (SIK3) as a direct transcriptional target of Mondo-Mlx required for dietary sugar tolerance. Moreover, we show that the activity of the rate-limiting enzyme in the pentose phosphate pathway, glucose-6-phosphate dehydrogenase (G6PD), is increased following sugar feeding. The sugar-augmented increase in G6PD activity is achieved through SIK3-dependent activating G6PD phosphorylation. Collectively, Mondo-Mlx-mediated transcriptional upregulation, as well as SIK3-dependent phosphorylation promote G6PD enzyme activity in response to high high sugar diet. The increased G6PD activity is required for elevating NADPH/NADP+ ratio in order to reduce glutathione in high sugar conditions. We determine that upregulating G6PD activity through Mondo-Mlx and SIK3 is essential for redox balance maintenance, and dietary sugar tolerance.
In sum, thesis demonstrates that maintaining redox balance, directing the flow of carbon backbones, and regulating the expression of metabolic circadian genes is essential for dietary sugar tolerance. We highlight the central role of Mondo-Mlx in orchestrating the necessary transcriptional response required for safe glucose utilization, and ultimately, for maintaining metabolic homeostasis.Yksinkertaiset hiilihydraatit, sokerit, ovat merkittÀvÀ osa pÀivittÀistÀ ravintoamme ja sokerien kulutus on lisÀÀntynyt huomattavasti viime vuosikymmeninÀ. Samanaikaisesti metabolisten sairauksien, kuten diabeteksen ja lihavuuden, esiintyvyys on lisÀÀntynyt voimakkaasti. YmmÀrrÀmme kuitenkin edelleen huonosti, miten yksilön geenit vaikuttavat ruuan sokerien aiheuttamiin terveysriskeihin.
ElÀimet pystyvÀt nopeasti sopeuttamaan elimistönsÀ aineenvaihdunnan muuttuviin ravitsemusolosuhteisiin. NÀinollen esimerkiksi veren glukoosi pysyy tasapainossa aterian jÀlkeen. TÀmÀ on mahdollista, koska elimistössÀ on ns. glukoosinaistintamekanismeja, jotka toimivat hormonaalisesti (esim. insuliini ja glukagoni) tai paikallisesti solujen sisÀllÀ. NÀmÀ mekanismit reagoivat elimistön muuttuviin glukoosipitoisuuksiin ja muuttavat elÀimen fysiologiaa niin, ettÀ aineenvaihdunnan tasapaino palautuu. Solun sisÀisen glukoosinaistinnan kulmakiviÀ ovat Mondo-transkriptiotekijÀt ChREBP (MondoB) ja MondoA, jotka toimivat yhdessÀ Mlx transkriptiotekijÀn kanssa. ChREBP/MondoA-Mlx-kompleksi aktivoituu solunsisÀisen glukoosin lisÀÀntyessÀ ja se sÀÀtelee monia aineenvaihduntaan vaikuttavia geenejÀ.
Monet aineenvaihdunnan sÀÀtelyyn vaikuttavat mekanismit ovat evoluutiossa hyvin sÀilyneitÀ, joten ne ovat samankaltaisia ihmisellÀ ja yksinkertaisemmilla elÀimillÀ, kuten banaanikÀrpÀsellÀ (Drosophila melanogaster). TÀmÀ mahdollistaa aineenvaihdunnan sÀÀtelyn perusmekanismien tutkimisen kÀyttÀen Drosophilaa tutkimusmallina. Myös Drosophilalla on solunsisÀinen glukoosinaistintajÀrjestelmÀ, joka on hieman yksinkertaisempi kuin ihmisellÀ: Drosophilalla on yksi Mondo-transkriptiotekijÀ ja yksi Mlx. Niiden toimintaa ei ollut juurikaan aiemmin tutkittu. TÀssÀ vÀitöstyössÀ osoitimme, ettÀ Drosophilan Mondo ja Mlx muodostavat yhdessÀ samanlaisen kompleksin kuin ihmisellÀ. LisÀksi havaitsimme, ettÀ toiminnallinen Mondo-Mlx kompleksi on vÀlttÀmÀtön edellytys Drosophilan kyvylle sÀilyÀ hengissÀ sokeripitoisella ravinnolla. LisÀksi löysimme useita Mondo-Mlx:n sÀÀtelemiÀ tekijöitÀ, jotka osallistuvat solunsisÀiseen glukoosinaistintaan. Yksi nÀistÀ on transkriptiotekijÀ Cabut, joka vaikuttaa solunsisÀiseen glukoosiaineenvaihduntaan inhiboimalla gluko- ja glyseroneogeneesiÀ. LisÀksi Cabut toimii yhdistÀvÀnÀ linkkinÀ glukoosiaineenvaihdunnan ja vuorokausirytmin sÀÀtelyn vÀlillÀ. Toinen löytÀmÀmme Mondo-Mlx:n kohdegeeni on SIK3, joka on aineenvaihduntaa sÀÀtelevÀ kinaasi. Me havaitsimme, ettÀ SIK3 sÀÀtelee solujen hapetus-pelkistys-tasapainoa, mikÀ puolestaan on keskeinen sÀÀtelykohde elÀinten sokerinsietokyvyn kannalta. Yhteenvetona, tÀssÀ työssÀ on löydetty uusia sÀÀtelyverkostoja, jotka mahdollistavat elÀimen fysiologisen adaptoitumisen sokeripitoiseen ravintoon. Koska vÀitöstyössÀ tutkitut sÀÀtelijÀt ovat evoluutiossa hyvin sÀilyneitÀ, saavuttamamme tieto saattaa olla tÀrkeÀÀ myös ihmisen aineenvaihduntasairauksien nÀkökulmasta
Tartu Ălikooli raamatukogu seinakalendrid 2002â2022
Wall Calendars Published by the University of Tartu Library in 2002â2022UT Library has since 2002 regularly published wall calendars, which have an important role in introducing to the public the valuable collections of the library. For this reason, we will this year, when the library celebrates its 220th anniversary, discuss the calendars more thoroughly and give an exhausting overview of the themes and the accompanying research of the calendars. The calendars made at the library have also an educational role, helping to introduce and study the treasures held in library collections
Meditsiinidoktor Piibe Muda
1. juunil 2005 kaitses Tartu Ălikooli arstiteaduskonna nĂ”ukogu ees doktorivĂ€itekirja Piibe Muda. Doktoritöö âHĂŒpertensioon ja homotsĂŒsteiin: hĂŒpertensiooni ja homotsĂŒsteiini seosed ravitud ja ravimata kaasuva sĂŒdame isheemiatĂ”vega ja isheemiatĂ”veta patsienti-
delâ (âHypertension and homocysteine: associations between essential hypertension and homocysteine in treated and untreated hypertensive patients with and without coronary artery diseaseâ) valmis TĂ kardioloogiakliinikus ja TĂ biokeemia instituudis professor Rein Teesalu ning professor Mihkel Zilmeri juhendamisel. VĂ€itekirja oponeeris professor Thomas Hedner Göteborgi Ălikoolist. Oponent rĂ”hutas, et tegemist on vĂ€ga heal tasemel, mahuka ja praktilise uurimistööga
SĂŒdamepuudulikkus ja aneemia
SĂŒdamepuudulikkusega haigetel esineb sageli mĂ”ningane aneemia, mille pĂ”hjused pole pĂ€ris selged. Aneemia on sĂŒdamepuudulikkusega haigetel ka oluline suremuse riskitegur, mis seni on pĂ€lvinud vĂ€hest tĂ€helepanu. Esialgsetel andmetel on kroonilise sĂŒdamepuudulikkuse puhul esineva aneemia korrigeerimisega erĂŒtropoetiini ja rauapreparaatidega saavutatud sĂŒmptomite vĂ€henemine, kusjuures haiged taluvad niisugust ravi hĂ€sti. Ălevaateartiklis on lĂ€hemalt kĂ€sitletud aneemia tekkemehhanisme sĂŒdamepuudulikkuse korral ning selle ravivĂ”imalusi.
Eesti Arst 2003; 82 (10): 707â71
Arteriaalse hĂŒpertensiooni ravi vanuritel
Nii enne eakate antihĂŒpertensiivse ravi alustamist kui ka ravi ajal tuleb lĂ€htuda ĂŒldistest ravijuhistest (vererĂ”hu sihtvÀÀrtus: sĂŒstoolne vererĂ”hk
Eesti Arst 2007; 86 (1): 35â4
NĂ€gemismuutused preeklampsia, eklampsia ja HELLP-sĂŒndroomi korral. Kirjanduse ĂŒlevaade ja haigusjuhu kirjeldus
Preeklampsia, eklampsia ja HELLP-sĂŒndroom (hemolysis, elevated liver enzymes, low platelets syndrome â hemolĂŒĂŒsi, maksaensĂŒĂŒmide aktiivsuse suurenemise ja trombotsĂŒtopeenia sĂŒndroom) on rasedusega kaasneda vĂ”ivad tĂŒsistused, mis avalduvad enne sĂŒnnitust, sĂŒnnitusel vĂ”i selle jĂ€rel ning vĂ”ivad osutuda ohtlikuks nii emale kui ka lootele. Preeklampsia ja eklampsia peamiseks diagnoosikriteeriumiks on hĂŒpertensiooni esinemine ning lisanduvalt hĂŒpertensioonist ja veresoonte autoregulatsiooni hĂ€irest pĂ”hjustatud elundi vĂ”i elundite funktsiooni puudulikkus. Haiguslikud muutused vĂ”ivad avalduda erinevas raskusastmes ja mitmes elundis, sealhulgas ka silmades ja ajus. Muutused nĂ€gemisorganites vĂ”ivad olla preeklampsia korral ka patsiendi esimeseks ning ainsaks kaebuseks.Peamiseks nĂ€gemisorgani puudulikkuse sĂŒmptomiks on nĂ€gemisteravuse halvenemine ja valdaval osal patsientidest taanduvad kaebused iseeneslikult ning nĂ€gemisteravus taastub. Kahjuks vĂ”ib mĂ”nedel juhtudel haigus lĂ”ppeda ka pimesusega. Kuna preeklampsia vĂ”ib olla kiire kuluga, avaldudes tundide jooksul, on silmapoolsete tĂŒsistuste Ă”igeaegne diagnostika oluline, et tagada patsiendi korrektne kĂ€sitlus.Artiklis on antud ĂŒlevaade preeklampsia, eklampsia ja HELLP-sĂŒndroomiga kaasnevast kolmest sagedasemast silmade ning nĂ€gemisega seotud tĂŒsistusest, nende omavahelistest seostest, diagnostikast ja kĂ€sitlusest. Lisaks on esitatud haigusjuhu kirjeldus, mis iseloomustab preeklampsia korral silmades vĂ€ljendunud tĂŒsistuste kulgu, kĂ€sitlust ja ravi
EksfoliatsioonisĂŒndroom ja silma siserĂ”hk kataraktikirurgia patsientidel
Silma siserĂ”hu (IOP) normaalseks vahemikuks on 11â21 mm Hg. Normi piirides olev IOP on tĂŒsistusteta kulgeva hallkae lĂ”ikuse ĂŒheks eelduseks. TĂ”usnud IOP on ĂŒks peamine riskitegur nĂ€gemisnĂ€rvi glaukomatoosse kahjustuse tekkimisel. Uuriti 306 plaanilises korras hallkae lĂ”ikuseks saabunud patsienti keskmise vanusega 71,5 ± 8,6 aastat. Uuringusse kaasati nii opereeritav kui ka kaassilm. IOP mÔÔdeti enne ja pĂ€rast silmaava laiendust. IOPd mĂ”jutava tegurina hinnati hallkae tĂŒĂŒpi, IOPd langetavat ravi ning eksfoliatsioonisĂŒndroomi (EXS) esinemist. MĂŒdriaasi ulatus oli oluliselt vĂ€iksem EXSi esinemisel. IOP oli kĂ”rgem EXSi esinemisel nii enne kui pĂ€rast silmaava laiendamist. IOPd langetavat ravi saavate glaukoomidiagnoosiga patsientide IOP oli oluliselt kĂ”rgem keskmisest. Hallkae tĂŒĂŒbi ja IOP vahelist seost ei leitud.
Eesti Arst 2004; 83(10): 666-67
Statiinravi ja sĂŒdamepuudulikkus
Statiinravi on juba mĂ”nda aega olnud kardiovaskulaarsete haiguste ravi ja preventsiooni oluline komponent, vĂ€hendades sĂŒdamepuudulikkusega haigetel oksĂŒdatiivset stressi ja pĂ”letikuseisundit ning parandades endoteeli funktsiooni. Statiinide pleiotroopsete toimete tĂ”ttu vĂ”ivad nad mĂ”jusad olla nii isheemilise kui ka mitteisheemilise geneesiga sĂŒdamepuudulikkusega haigetel. Statiinravi efekt on vĂ€hene kaugelearenenud sĂŒdamepuudulikkuse ja neerupuudulikkuse korral. KĂ€esolevas ĂŒlevaateartiklis on vaatluse alla vĂ”etud eelkĂ”ige viimase aasta jooksul publitseeritud andmed statiinravi toime ja kliinilise efektiivsuse kohta. Uute andmete valguses on selgemad mitmed statiinravi aspektid, aga ilmnenud on ka uued edasist uurimist vajavad probleemid (nt statiin kombinatsioonis esetimiibiga).
Eesti Arst 2008; 87(12):938â94
- âŠ