Võimalused südamehaiguste ärahoidmiseks

Kardiovaskulaarsed (KV) haigused on maailmas kõige sagedasem surma põhjus, kusjuures südame isheemiatõbi on selles kurvas edetabelis esimesel ja insult teisel kohal. Praegu sureb KV-haiguste tagajärjel maailmas umbes 15 miljonit inimest aastas (umbes 30% surmajuhtude koguhulgast), aga tulevastel aastakümnenditel prognoositakse nii KV-haigustest tingitud surmajuhtude olulist kasvu kui ka nende haiguste osakaalu suurenemist surmapõhjuste hulgas (1). Arenenud riikidel on KV-haigustega seotud kulutustega hakkamasaamine muutunud keeruliseks majanduslikuks probleemiks. Ameerika Ühendriikides olid KV-haigustega seotud kulutused (sealhulgas tööaja kaotusega seotud kulud) 1999. aastal ligi 300 miljardit dollarit. Need kulutused on kasvutendentsiga. Eesti Arst 2005; 84 (4): 263-27

Uncovering a sugar tolerance network : SIK3 and Cabut as downstream effectors of Mondo-Mlx

Simple carbohydrates constitute a big part of our everyday diet, as significant consumption increases have occurred in recent decades. This has coincided with a dramatic rise in people suffering from metabolic disorders, such as diabetes and obesity. However, the genetic factors ensuring a healthy response to sugar intake remain poorly understood. To keep blood glucose in a healthy range even upon overnight fasting or following a rich meal, animals need to be able to adapt quickly. In a healthy organism, high sugar intake leads to rapid conversion of excess sugars into stored glycogen and triacylglycerols, while starvation triggers glucose production through gluconeogenesis and glycogen breakdown. To cope with these fluctuating nutritional conditions organisms possess glucose-sensing mechanisms. Such pathways have a key role in monitoring changes in cellular and organismal nutrient status and readjusting animal physiology accordingly to maintain homeostasis. Intracellular sugar metabolites are sensed by the conserved Mondo family transcription factors (TFs)(MondoA and MondoB/ChREBP in mammals, Mondo in Drosophila), which act together with TF Mlx. Together, they control the expression of metabolic target genes by binding to the carbohydrate response elements present in their promoters. The known Mondo-Mlx targets include genes involved in carbohydrate metabolism and biosynthesis of fatty acids. Yet, the physiological output of these transcription factors has remained largely elusive. As these TFs are very well conserved in Drosophila, this model organism has been used in this thesis to understand the physiological role of Mondo-Mlx and their target genes in vivo. We show that Mondo-Mlx interact in the fly and are crucial for dietary sugar tolerance. Loss of either transcription factor leads to impaired growth and lethality upon high sugar diet. We further characterize the mlx mutant phenotype to reveal high circulating glucose, and increased glycogen levels. We uncover transcriptional repressor Cabut as a direct target of Mondo-Mlx. The Cabut promoter is directly bound by Mondo-Mlx in a sugar-dependent manner. Loss of Cabut similarly results in dietary sugar intolerance, pointing to a crucial function in carbohydrate metabolism. Mondo-Mlx through Cabut are essential for repressing the expression of pepck – the rate limiting gene in gluconeogenesis and glyceroneogenesis. A failure to regulate this step results in pepck over-expression, leading to several fold higher levels of circulating glycerol, and pupal lethality of mlx mutants. Moreover, we reveal that Cabut interconnects nutrient sensing with the circadian clock, and contributes to circadian gene expression oscillation. We also identify Salt inducible kinase 3 (SIK3) as a direct transcriptional target of Mondo-Mlx required for dietary sugar tolerance. Moreover, we show that the activity of the rate-limiting enzyme in the pentose phosphate pathway, glucose-6-phosphate dehydrogenase (G6PD), is increased following sugar feeding. The sugar-augmented increase in G6PD activity is achieved through SIK3-dependent activating G6PD phosphorylation. Collectively, Mondo-Mlx-mediated transcriptional upregulation, as well as SIK3-dependent phosphorylation promote G6PD enzyme activity in response to high high sugar diet. The increased G6PD activity is required for elevating NADPH/NADP+ ratio in order to reduce glutathione in high sugar conditions. We determine that upregulating G6PD activity through Mondo-Mlx and SIK3 is essential for redox balance maintenance, and dietary sugar tolerance. In sum, thesis demonstrates that maintaining redox balance, directing the flow of carbon backbones, and regulating the expression of metabolic circadian genes is essential for dietary sugar tolerance. We highlight the central role of Mondo-Mlx in orchestrating the necessary transcriptional response required for safe glucose utilization, and ultimately, for maintaining metabolic homeostasis.Yksinkertaiset hiilihydraatit, sokerit, ovat merkittävä osa päivittäistä ravintoamme ja sokerien kulutus on lisääntynyt huomattavasti viime vuosikymmeninä. Samanaikaisesti metabolisten sairauksien, kuten diabeteksen ja lihavuuden, esiintyvyys on lisääntynyt voimakkaasti. Ymmärrämme kuitenkin edelleen huonosti, miten yksilön geenit vaikuttavat ruuan sokerien aiheuttamiin terveysriskeihin. Eläimet pystyvät nopeasti sopeuttamaan elimistönsä aineenvaihdunnan muuttuviin ravitsemusolosuhteisiin. Näinollen esimerkiksi veren glukoosi pysyy tasapainossa aterian jälkeen. Tämä on mahdollista, koska elimistössä on ns. glukoosinaistintamekanismeja, jotka toimivat hormonaalisesti (esim. insuliini ja glukagoni) tai paikallisesti solujen sisällä. Nämä mekanismit reagoivat elimistön muuttuviin glukoosipitoisuuksiin ja muuttavat eläimen fysiologiaa niin, että aineenvaihdunnan tasapaino palautuu. Solun sisäisen glukoosinaistinnan kulmakiviä ovat Mondo-transkriptiotekijät ChREBP (MondoB) ja MondoA, jotka toimivat yhdessä Mlx transkriptiotekijän kanssa. ChREBP/MondoA-Mlx-kompleksi aktivoituu solunsisäisen glukoosin lisääntyessä ja se säätelee monia aineenvaihduntaan vaikuttavia geenejä. Monet aineenvaihdunnan säätelyyn vaikuttavat mekanismit ovat evoluutiossa hyvin säilyneitä, joten ne ovat samankaltaisia ihmisellä ja yksinkertaisemmilla eläimillä, kuten banaanikärpäsellä (Drosophila melanogaster). Tämä mahdollistaa aineenvaihdunnan säätelyn perusmekanismien tutkimisen käyttäen Drosophilaa tutkimusmallina. Myös Drosophilalla on solunsisäinen glukoosinaistintajärjestelmä, joka on hieman yksinkertaisempi kuin ihmisellä: Drosophilalla on yksi Mondo-transkriptiotekijä ja yksi Mlx. Niiden toimintaa ei ollut juurikaan aiemmin tutkittu. Tässä väitöstyössä osoitimme, että Drosophilan Mondo ja Mlx muodostavat yhdessä samanlaisen kompleksin kuin ihmisellä. Lisäksi havaitsimme, että toiminnallinen Mondo-Mlx kompleksi on välttämätön edellytys Drosophilan kyvylle säilyä hengissä sokeripitoisella ravinnolla. Lisäksi löysimme useita Mondo-Mlx:n säätelemiä tekijöitä, jotka osallistuvat solunsisäiseen glukoosinaistintaan. Yksi näistä on transkriptiotekijä Cabut, joka vaikuttaa solunsisäiseen glukoosiaineenvaihduntaan inhiboimalla gluko- ja glyseroneogeneesiä. Lisäksi Cabut toimii yhdistävänä linkkinä glukoosiaineenvaihdunnan ja vuorokausirytmin säätelyn välillä. Toinen löytämämme Mondo-Mlx:n kohdegeeni on SIK3, joka on aineenvaihduntaa säätelevä kinaasi. Me havaitsimme, että SIK3 säätelee solujen hapetus-pelkistys-tasapainoa, mikä puolestaan on keskeinen säätelykohde eläinten sokerinsietokyvyn kannalta. Yhteenvetona, tässä työssä on löydetty uusia säätelyverkostoja, jotka mahdollistavat eläimen fysiologisen adaptoitumisen sokeripitoiseen ravintoon. Koska väitöstyössä tutkitut säätelijät ovat evoluutiossa hyvin säilyneitä, saavuttamamme tieto saattaa olla tärkeää myös ihmisen aineenvaihduntasairauksien näkökulmasta

Tartu Ülikooli raamatukogu seinakalendrid 2002–2022

Wall Calendars Published by the University of Tartu Library in 2002–2022UT Library has since 2002 regularly published wall calendars, which have an important role in introducing to the public the valuable collections of the library. For this reason, we will this year, when the library celebrates its 220th anniversary, discuss the calendars more thoroughly and give an exhausting overview of the themes and the accompanying research of the calendars. The calendars made at the library have also an educational role, helping to introduce and study the treasures held in library collections

Meditsiinidoktor Piibe Muda

1. juunil 2005 kaitses Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nõukogu ees doktoriväitekirja Piibe Muda. Doktoritöö “Hüpertensioon ja homotsüsteiin: hüpertensiooni ja homotsüsteiini seosed ravitud ja ravimata kaasuva südame isheemiatõvega ja isheemiatõveta patsienti- del” (“Hypertension and homocysteine: associations between essential hypertension and homocysteine in treated and untreated hypertensive patients with and without coronary artery disease”) valmis TÜ kardioloogiakliinikus ja TÜ biokeemia instituudis professor Rein Teesalu ning professor Mihkel Zilmeri juhendamisel. Väitekirja oponeeris professor Thomas Hedner Göteborgi Ülikoolist. Oponent rõhutas, et tegemist on väga heal tasemel, mahuka ja praktilise uurimistööga

Südamepuudulikkus ja aneemia

Südamepuudulikkusega haigetel esineb sageli mõningane aneemia, mille põhjused pole päris selged. Aneemia on südamepuudulikkusega haigetel ka oluline suremuse riskitegur, mis seni on pälvinud vähest tähelepanu. Esialgsetel andmetel on kroonilise südamepuudulikkuse puhul esineva aneemia korrigeerimisega erütropoetiini ja rauapreparaatidega saavutatud sümptomite vähenemine, kusjuures haiged taluvad niisugust ravi hästi. Ülevaateartiklis on lähemalt käsitletud aneemia tekkemehhanisme südamepuudulikkuse korral ning selle ravivõimalusi. Eesti Arst 2003; 82 (10): 707–71

Arteriaalse hüpertensiooni ravi vanuritel

Nii enne eakate antihüpertensiivse ravi alustamist kui ka ravi ajal tuleb lähtuda üldistest ravijuhistest (vererõhu sihtväärtus: süstoolne vererõhk Eesti Arst 2007; 86 (1): 35–4

Eksfoliatsioonisündroom ja silma siserõhk kataraktikirurgia patsientidel

Silma siserõhu (IOP) normaalseks vahemikuks on 11–21 mm Hg. Normi piirides olev IOP on tüsistusteta kulgeva hallkae lõikuse üheks eelduseks. Tõusnud IOP on üks peamine riskitegur nägemisnärvi glaukomatoosse kahjustuse tekkimisel. Uuriti 306 plaanilises korras hallkae lõikuseks saabunud patsienti keskmise vanusega 71,5 ± 8,6 aastat. Uuringusse kaasati nii opereeritav kui ka kaassilm. IOP mõõdeti enne ja pärast silmaava laiendust. IOPd mõjutava tegurina hinnati hallkae tüüpi, IOPd langetavat ravi ning eksfoliatsioonisündroomi (EXS) esinemist. Müdriaasi ulatus oli oluliselt väiksem EXSi esinemisel. IOP oli kõrgem EXSi esinemisel nii enne kui pärast silmaava laiendamist. IOPd langetavat ravi saavate glaukoomidiagnoosiga patsientide IOP oli oluliselt kõrgem keskmisest. Hallkae tüübi ja IOP vahelist seost ei leitud. Eesti Arst 2004; 83(10): 666-67

Nägemismuutused preeklampsia, eklampsia ja HELLP-sündroomi korral. Kirjanduse ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus

Preeklampsia, eklampsia ja HELLP-sündroom (hemolysis, elevated liver enzymes, low platelets syndrome – hemolüüsi, maksaensüümide aktiivsuse suurenemise ja trombotsütopeenia sündroom) on rasedusega kaasneda võivad tüsistused, mis avalduvad enne sünnitust, sünnitusel või selle järel ning võivad osutuda ohtlikuks nii emale kui ka lootele. Preeklampsia ja eklampsia peamiseks diagnoosikriteeriumiks on hüpertensiooni esinemine ning lisanduvalt hüpertensioonist ja veresoonte autoregulatsiooni häirest põhjustatud elundi või elundite funktsiooni puudulikkus. Haiguslikud muutused võivad avalduda erinevas raskusastmes ja mitmes elundis, sealhulgas ka silmades ja ajus. Muutused nägemisorganites võivad olla preeklampsia korral ka patsiendi esimeseks ning ainsaks kaebuseks.Peamiseks nägemisorgani puudulikkuse sümptomiks on nägemisteravuse halvenemine ja valdaval osal patsientidest taanduvad kaebused iseeneslikult ning nägemisteravus taastub. Kahjuks võib mõnedel juhtudel haigus lõppeda ka pimesusega. Kuna preeklampsia võib olla kiire kuluga, avaldudes tundide jooksul, on silmapoolsete tüsistuste õigeaegne diagnostika oluline, et tagada patsiendi korrektne käsitlus.Artiklis on antud ülevaade preeklampsia, eklampsia ja HELLP-sündroomiga kaasnevast kolmest sagedasemast silmade ning nägemisega seotud tüsistusest, nende omavahelistest seostest, diagnostikast ja käsitlusest. Lisaks on esitatud haigusjuhu kirjeldus, mis iseloomustab preeklampsia korral silmades väljendunud tüsistuste kulgu, käsitlust ja ravi

Statiinravi ja südamepuudulikkus

Statiinravi on juba mõnda aega olnud kardiovaskulaarsete haiguste ravi ja preventsiooni oluline komponent, vähendades südamepuudulikkusega haigetel oksüdatiivset stressi ja põletikuseisundit ning parandades endoteeli funktsiooni. Statiinide pleiotroopsete toimete tõttu võivad nad mõjusad olla nii isheemilise kui ka mitteisheemilise geneesiga südamepuudulikkusega haigetel. Statiinravi efekt on vähene kaugelearenenud südamepuudulikkuse ja neerupuudulikkuse korral. Käesolevas ülevaateartiklis on vaatluse alla võetud eelkõige viimase aasta jooksul publitseeritud andmed statiinravi toime ja kliinilise efektiivsuse kohta. Uute andmete valguses on selgemad mitmed statiinravi aspektid, aga ilmnenud on ka uued edasist uurimist vajavad probleemid (nt statiin kombinatsioonis esetimiibiga). Eesti Arst 2008; 87(12):938−94