Torakaalkirurgia-onkoloogia: KOPSUVÄHI UUS TNM KLASSIFIKATSIOON (8. VERSIOON)

Eesti Arst 2017; 96(1):36–3

Spontaanne pneumotooraks: tekkepõhjused ja diagnostika

Pneumotooraksiks nimetatakse õhu leidumist pleuraõõnes. Spontaanne pneumotooraks tekib iseeneslikult ning see jaotatakse primaarseks ja sekundaarseks. Primaarne spontaanne pneumotooraks esineb noortel, sagedamini meesterahvastel ja on tihti seotud suitsetamisega. Võimalikuks tekkepõhjuseks on kopsus leiduvad suuremad või väiksemad bullad (põiendid). Eesti Arst 2005; 84 (8): 542–54

Ümarvari kopsus

Ümarvari kopsus on võrdlemisi sage kliiniline probleem, mille korral on põhiküsimuseks täpse morfoloogilise diagnoosi kinnitamine. Ümarkolle võib olla primaarne kopsuvähk, üksik kopsumetastaas, healoomuline kasvaja, tuber kuloom või muu. Diagnoosimine koosneb üksikasjalikust anamneesist, erinevate võimalike haiguste tõenäosuse hindamisest, mitmetest radioloogilistest uuringutest ja sageli ka invasiivsetest diagnostikameetoditest. Diagnoosi kinnitamiseks võib vajalikuks osutuda videotorakoskoopiline kopsuresektsioon, mis healoomuliste kollete puhul on ühtlasi ka lõplikuks ravimeetodiks. Pahaloomuliste haiguskollete puhul võimaldab torakoskoopial saadud täpne diagnoos planeerida edasist ravitaktikat. Eesti Arst 2008; 87(4):260−26

Pulmonoloogia

Eesti Arst 2015; 94(11):681–68

Kopsuvähk fookuses

Eesti Arst 2023; 102(5):251–25

Eestile on kombeks üks haiguslugu korraga

Eesti Arst 2016; 95(10):61

Kas pleuradrenaažis on midagi olulist muutumas?

Eesti Arst 2013; 92(4):180–18

Elundisiirdamise praegune seis Eestis

Eesti Arst 2015; 94(2):67–6

Kopsutransplantatsioon

Tänapäeval teostatakse maailmas üle 2000 kopsutransplantatsiooni aastas. Peamisteks näidustusteks on lõppstaadiumis krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, α1-antitrüpsiini puudulikkus, idiopaatiline kopsufibroos ja tsüstiline fibroos. Esmaseks kopsutransplantatsiooni eesmärgiks on haigete eluea pikendamine, teisel olulisel kohal on elukvaliteedi parandamine. Tulenevalt haigusest, patsiendi vanusest jm teguritest kasutatakse nii ühe kui ka kahe kopsu transplantatsiooni. Doonorelundid kopsutransplantatsiooniks saadakse peamiselt ajusurmas doonoritelt. Tüsistusteta kulu korral on transplantatsioonijärgse haiglaravi kestuseks 3–4 nädalat. Järgneb elukestev ambulatoorne jälgimine eesmärgiga korraldada immunosupressiivset ravi ja diagnoosida ning ravida võimalikke tüsistusi. Keskmine 5 aasta elulemus pärast kopsutransplantatsiooni on tänapäeval üle 50%. Eesti Arst 2009; 88(11):730−74

Videotorakoskoopiline tümektoomia müasteenia ravis

Müasteenia on krooniline autoimmuunhaigus skeletilihaste progresseeruva nõrkuse ja kiire väsimisega füüsilisel koormusel. Üheks müasteenia ravivõimaluseks on videotorakoskoopiline tümektoomia, mis on minimaalinvasiivne ravimeetod. Käesoleva uurimuse käigus analüüsiti aastatel 2005–2008 TÜ Kliinikumis teostatud 9 videotorakoskoopilise tümektoomia esialgseid tulemusi. Operatsioon tehti üldanesteesias kopsude selektiivse ventilatsiooniga, kasutades kirurgilise juurdepääsuteena parempoolset videotorakoskoopiat. Eemaldati kogu eesmise mediastiinumi rasvkude koos tüümusega alates diafragmast kuni kaelani. Operatsiooni järel jälgiti haigeid 22 kuud. Kõikidel haigetel oli võimalik püridostigmiini annust vähendada, keskmiselt langetati ravimi doosi 470 mg-lt 306 mg-le. Neurofüsioloogilisel uuringul ilmnes lihasnõrkuse vähenemise tendents. Eesti Arst 2009; 88(12):811−81