Laisaar, Tanel

Journals from University of Tartu

619JUHTKIRIEesti Arst 2016; 95(10):619Eestile on kombeks üks haiguslugu korragaTanel Laisaar – TÜ Kliinikumi kopsukliinikTanel Laisaar Eesti on väike, meid on 1,34 miljonit. See on parasjagu ühe haigla teeninduspiirkond. Näiteks Helsingi Ülikoolihaigla teenindus-piirkond hõlmab 1,5 miljonit inimest. Miks on selline suurhaigla hea? Sest sellesse haiglasse satub võrdlemisi arvestatav hulk patsiente ja see tagab arstidele piisavalt suure kogemuse erinevate (sh harva esine-vate) haiguste diagnoosimisel ja ravimisel. Suur kogemus on aga ravikvaliteedi saavu-tamise üks eeldus. Kvaliteedi nimel peame kõik teatavasti pidevalt töötama. Eestis ei saa kunagi olema üht haiglat, sest Eesti on väga suur, tervelt 45 339 km2. Võrust Tallinna on 252 km ja Kuressaarest Narva 430 km. Lisaks vaevab meid pealinna ja peaga linna teema, mis tähendab auto-maatselt vähemalt kaht regionaalhaiglat vähemalt ni ikaua, kuni ül ikool ei kol i Tallinna või pealinn Tartusse. Kumbki ei tundu lähitulevikus tõenäoline olevat.Mida võiks aga Eestis olla üks, on haigus-lugu. Vanemad kolleegid mäletavad aegu, kui haiguslugu oli paberil, sinna kleebiti analüüsivastuseid ja lõppu kirjutati epikriis. Kui patsient läks koju, saadeti haiguslugu arhiivi. Sealt sai seda tellida, kui oli vaja selle andmetega tutvuda. Haigusloo kättesaamine võttis vahel päeva, vahel isegi mitu. Teise haigla haigusloo kättesaamine oli üsna võimatu ülesanne. Nüüd on haiguslugu elektroonil ine. Vaatamata ootustele ei ole aga elektrooni-line haiguslugu muutnud arsti tööd oluliselt tõhusamaks. Mis tahes infotehnoloogiline lahendus ei asenda arsti. Elektrooniline haiguslugu ei asenda arsti vastuvõttu ega opereeri patsienti. Elektroonilise haigusloo plussid on hoopis mujal, selleks on teabe kättesaadavus reaalajas. Mis tahes eluvald-konnas võimaldab suurem hulk infot teha paremaid otsuseid, erandiks ei ole ka meditsiin. Kui meil on patsiendi varasemate haiguste, operatsioonide, ravimite, aller-giate, aga miks mitte ka ravisoostumuse ja kahjulike harjumuste kohta täpne info, siis saame teha paremaid otsuseid ja seega oma patsienti paremini aidata. Kasutusel olev elektrooniline haiguslugu võimaldab seda juba osaliselt ka teha.Millegipärast on elektrooniline haigus-lugu haiglakeskne, sarnaselt paberil haigus-looga. Paraku ei ole patsient kinnitatud ühe haigla külge. Kui patsient on olnud varem ravil TÜ Kliinikumis, siis on kliinikumi arstil juurdepääs patsiendi varasematele kliinikumi haiguslugudele. Kui aga patsient on olnud Pärnu Haiglas, Põhja-Eesti Regio-naalhaiglas või mujal, siis saab e-tervise vahendusel heal juhul kätte vaid epikriisi. Ka perearst ei näe muud kui epikriise. Kui patsient käib ambulatoorselt spetsialisti vastuvõtul, siis perearstil selle kohta info puudub. Miks? Miks ei võiks kogu Eestis olla üks haigus-lugu? Aeg oleks loobuda paberhaigusloo mentaliteedist ja koondada kogu meditsiini-line info patsiendi kohta ühte haiguslukku. Kui kogu teave koonduks ühte kohta, siis paraneks info kättesaadavus sellega tohu-tult ja sealjuures ei tuleks teha lisakulutusi. Vastupidi, kui eri haiglad loobuks oma elektrooniliste haiguslugude arendamisest ning Eesti riik loobuks nendest haiguslugu-dest kogutavate epikriiside koondamisest omakorda e-tervise süsteemi, siis vabaneks arvestatav ressurss, et luua üks korralik ühtne elektrooniline haiguslugu. Loomu-likult on sellel teel takistusi: andmekaitse, süvenev usaldamatus arstide vastu (kas ja miks ikka peab olema ligipääs sellele infole) jms, kuid need peaksid hea tahte korral olema ületatavad. Elagu elektroonil ine haiguslugu! Piisab ühest ja kõigile!

English

Eestile on kombeks üks haiguslugu korraga

Utlib

619
JUHTKIRI
Eesti Arst 2016; 95(10):619
Eestile on kombeks 
üks haiguslugu korraga
Tanel Laisaar – TÜ Kliinikumi kopsukliinik
Tanel Laisaar 
Eesti on väike, meid on 1,34 miljonit. See 
on parasjagu ühe haigla teeninduspiirkond. 
Näiteks Helsingi Ülikoolihaigla teenindus-
piirkond hõlmab 1,5 miljonit inimest. Miks 
on selline suurhaigla hea? Sest sellesse 
haiglasse satub võrdlemisi arvestatav hulk 
patsiente ja see tagab arstidele piisavalt 
suure kogemuse erinevate (sh harva esine-
vate) haiguste diagnoosimisel ja ravimisel. 
Suur kogemus on aga ravikvaliteedi saavu-
tamise üks eeldus. Kvaliteedi nimel peame 
kõik teatavasti pidevalt töötama. 
Eestis ei saa kunagi olema üht haiglat, 
sest Eesti on väga suur, tervelt 45 339 km2. 
Võrust Tallinna on 252 km ja Kuressaarest 
Narva 430 km. Lisaks vaevab meid pealinna 
ja peaga linna teema, mis tähendab auto-
maatselt vähemalt kaht regionaalhaiglat 
vähemalt ni ikaua, kuni ül ikool ei kol i 
Tallinna või pealinn Tartusse. Kumbki ei 
tundu lähitulevikus tõenäoline olevat.
Mida võiks aga Eestis olla üks, on haigus-
lugu. Vanemad kolleegid mäletavad aegu, 
kui haiguslugu oli paberil, sinna kleebiti 
analüüsivastuseid ja lõppu kirjutati epikriis. 
Kui patsient läks koju, saadeti haiguslugu 
arhiivi. Sealt sai seda tellida, kui oli vaja selle 
andmetega tutvuda. Haigusloo kättesaamine 
võttis vahel päeva, vahel isegi mitu. Teise 
haigla haigusloo kättesaamine oli üsna 
võimatu ülesanne. 
Nüüd on haiguslugu elektroonil ine. 
Vaatamata ootustele ei ole aga elektrooni-
line haiguslugu muutnud arsti tööd oluliselt 
tõhusamaks. Mis tahes infotehnoloogiline 
lahendus ei asenda arsti. Elektrooniline 
haiguslugu ei asenda arsti vastuvõttu ega 
opereeri patsienti. Elektroonilise haigusloo 
plussid on hoopis mujal, selleks on teabe 
kättesaadavus reaalajas. Mis tahes eluvald-
konnas võimaldab suurem hulk infot teha 
paremaid otsuseid, erandiks ei ole ka 
meditsiin. Kui meil on patsiendi varasemate 
haiguste, operatsioonide, ravimite, aller-
giate, aga miks mitte ka ravisoostumuse 
ja kahjulike harjumuste kohta täpne info, 
siis saame teha paremaid otsuseid ja seega 
oma patsienti paremini aidata. Kasutusel 
olev elektrooniline haiguslugu võimaldab 
seda juba osaliselt ka teha.
Millegipärast on elektrooniline haigus-
lugu haiglakeskne, sarnaselt paberil haigus-
looga. Paraku ei ole patsient kinnitatud ühe 
haigla külge. Kui patsient on olnud varem 
ravil TÜ Kliinikumis, siis on kliinikumi 
arstil juurdepääs patsiendi varasematele 
kliinikumi haiguslugudele. Kui aga patsient 
on olnud Pärnu Haiglas, Põhja-Eesti Regio-
naalhaiglas või mujal, siis saab e-tervise 
vahendusel heal juhul kätte vaid epikriisi. 
Ka perearst ei näe muud kui epikriise. Kui 
patsient käib ambulatoorselt spetsialisti 
vastuvõtul, siis perearstil selle kohta info 
puudub. Miks? 
Miks ei võiks kogu Eestis olla üks haigus-
lugu? Aeg oleks loobuda paberhaigusloo 
mentaliteedist ja koondada kogu meditsiini-
line info patsiendi kohta ühte haiguslukku. 
Kui kogu teave koonduks ühte kohta, siis 
paraneks info kättesaadavus sellega tohu-
tult ja sealjuures ei tuleks teha lisakulutusi. 
Vastupidi, kui eri haiglad loobuks oma 
elektrooniliste haiguslugude arendamisest 
ning Eesti riik loobuks nendest haiguslugu-
dest kogutavate epikriiside koondamisest 
omakorda e-tervise süsteemi, siis vabaneks 
arvestatav ressurss, et luua üks korralik 
ühtne elektrooniline haiguslugu. Loomu-
likult on sellel teel takistusi: andmekaitse, 
süvenev usaldamatus arstide vastu (kas ja 
miks ikka peab olema ligipääs sellele infole) 
jms, kuid need peaksid hea tahte korral 
olema ületatavad. Elagu elektroonil ine 
haiguslugu! Piisab ühest ja kõigile!


http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/13163/8228

Eestile on kombeks üks haiguslugu korraga

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu

Utlib