Alkoholitarvitamise vähendamisele suunatud veebipõhise eneseabiprogrammi mõju uuring

Eesmärk. Uuringu eesmärk oli alkoholitarvitamise vähendamisele suunatud rahvusvahelise veebipõhise eneseabiprogrammi „Take Care of You“ Eestile kohandatud sisuversiooni „Selge“ mõju hindamine. Esmane tulemusnäitaja oli alkoholitarvitamist hindava küsimustiku (AUDIT) skoori muutus võrreldes alus- ja järeluuringu mõõtmisega 6 kuud hiljem. Olulised teisesed tulemusnäitajad olid nädala jooksul tarvitatud alkoholiühikute arv, alkoholivabade päevade arv ja tervist mitteohustavale (AUDITi skoor < 8) tasemele jõudnute osakaal 6 kuud hiljem.Meetod. Uuringukavandiks oli sekkumis- ja kontrollrühmaga juhuslikustatud katse kolme mõõtmisega: liitumisel, 8. nädalal ja 6 kuud pärast liitumist järeluuringus. Hindamisinstrumentideks olid alkoholitarvitamise küsimustik AUDIT ja tarvitatud alkoholiühikute päevik ning võimaliku kõrvalmõju hindamiseks meeleoluküsimustik MHI-5. Uuringusse kaasati 18aastased ja vanemad eesti keelt kõnelevad inimesed AUDITi skooriga ≥ 8. Mõju hindamiseks kasutati täielike juhtumite analüüsi meetodit.Tulemused. Analüüsi kaasati kolmes mõõtmises vastanud uuritavad (n = 358, sh 159 sekkumis- ja 199 kontrollrühmas). Sekkumis- ja kontrollrühma alusuuringus mõõdetud sarnane AUDITi skoor (keskmine 18, p = 0,612) vähenes statistiliselt oluliselt enam sekkumisrühmas, olles 6 kuu järeluuringus vastavalt 10,6 ja 14,0 (p < 0,001). Ka jäi sekkumisrühmas nädala jooksul tarvitatud alkoholikogus väiksemaks (vastavalt mediaanid 8 ja 14 ühikut, p < 0,001) ning alkoholivabade päev arv suuremaks (vastavalt mediaanid 5 ja 4, p = 0,002) kui kontrollrühmas. Tervist mitteohustava tarvitamise tasemeni (AUDITi skoor < 8) jõudis 35% sekkumis- ja 19% kontrollrühmast. Sekkumisrühmas vähenes stressitase (MHI-5 skoor suurenes 9 punkti) ning depressioonisümptomitega inimeste osakaal (ligi 14 protsendipunkti).Järeldused. Veebipõhisel eneseabiprogrammil „Selge“ oli mõju alkoholi liigtarvitamise vähendamisele, sh tarvitatud alkoholiühikute vähenemisele ja alkoholivabade päevade arvu suurenemisele ning tervist mitteohustava tarvitamistaseme saavutamisele. Programm on kõigile abivajajatele kättesaadav lehel https://alkoinfo.ee/et/programm-selge-2/ programm-selge eesti ja vene keeles

Eesti 15–16aastaste koolinoorte uimastitarvitamine (sh tubakatooted, alkohol ja muud psühhoaktiivsed ained) rahvusvahelises võrdluses

Taust ja eesmärk. Noorte uimastitarvitamine on oluline rahvatervishoiu probleem, kuna uimastite tarvitamine mõjutab negatiivselt veel väljakujunemata närvisüsteemi ja halvendab nii noorte füüsilist kui ka vaimset tervist. Artikli eesmärk oli kirjeldada Eesti 15–16aastaste koolinoorte uimastitarvitamist (tubakatooted, alkohol, kanep ja muud psühhoaktiivsed ained), võrreldes seda 2019. aasta Euroopa kooliõpilaste alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamise uuringus (ESPAD) osalenud lähiriikidega (Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga) ning kõigi ESPADis osalenud riikide keskmisega.Metoodika. Töö põhines 2019. aastal korraldatud läbilõikelise uuringu „Euroopa kooliõpilaste alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamine” (ESPAD) andmetel. Eestis koosnes lõplik valim 2520 õpilasest.Tulemused. Elu jooksul oli Eesti koolinoortest vähemalt korra suitsetanud tavasigarette 48%, e-sigarette 54%, alkoholi oli tarvitanud 82% ja purjus olnud 34%. Narkootikumidest oli enim tarvitatud kanepit – 20%, muid narkootikume 9% õpilastest. Retseptiravimeid (uinutid/rahustid) oli väärkasutanud 15% kõigist vastajatest. Viimasel küsitluseelsel kuul oli tavasigarette suitsetanud 20% ja e-sigarette 15%, alkoholi tarvitanud 37%, purjus olnud 9% ning kanepit tarvitanud 7% koolinoortest. Igapäevaselt suitsetas tavasigarette 9% ja e-sigarette 3% koolinoortest. Probleemset kanepi tarvitamist esines viimase aasta jooksul 4%-l koolinoortest. E-sigarette ja kanepit tarvitasid mõnevõrra rohkem poisid, alkoholi (viimasel kuul) ning retseptiravimeid arsti korralduseta tüdrukud.Üldjoontes oli Eesti koolinoorte uimastitarvitamise levimus suurem võrreldes Soome ja Rootsiga, üsna sarnane Leeduga, kuid väiksem kui Lätis. Peaaegu kõigi võrreldud uimastite vaates oli Eesti koolinoorte hulgas uimastitarvitamise kogemusega noori võrreldes ESPADi keskmisega rohkem.Järeldused. Eesti koolinoored tarvitasid uimasteid ESPADi keskmisest veidi enam, kuid võrreldes Soome ja eriti Rootsiga märgatavalt rohkem. Seega on koolinoorte uimastitarvitamise ennetus Eestis jätkuvalt oluline rahvatervishoiu ülesanne ja veelgi põhjalikumalt peaks uurima, mida on väiksema uimastitarvitamise levimusega lähiriigid teinud ennetuses teisiti ning kas ja kuidas saaks seda kogemust Eestis rakendada

Süstiv narkomaania Eestis ja soovitused uimastipoliitika korraldamiseks

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Uimastite tarvitamine, eriti nende süstimine, on Eestis terav probleem. Hinnanguliselt on Eestis ligi 10 000 süstivat narkomaani – enamasti noored (keskmiselt 24−27-aastased) venekeelsed mehed Tallinnast ja Ida-Virumaalt. Peamiselt süstitakse fentanüüli ja amfetamiini, üsna levinud on mitme aine koostarvitamine. Süstiv narkomaania põhjustab nii ühiskonnale kui ka üksikisikutele rohkesti kulutusi. Sellega kaasnevad enneaegsed surmad HIVi ja üledooside tõttu. Samuti tõstab see tervishoiu- (nt narkomaaniaravi, HIVi/AIDSi, C- ja B-hepatiidi ravi) ja sotsiaalkulutusi (nt riigitoetused), samuti õiguskaitseorganite kulutusi. Probleemi tõsidus viitab jätkuvale vajadusele ennetuse ja kahjude vähendamise teenuste järele. Käesolev uuring annab teavet riskirühma vajadustest, millega tuleb teenuste planeerimisel arvestada. On teada, et ligi veerand süstivatest narkomaanidest alustab süstimist 15-aastaselt ja nooremalt, noorimad on 9−10-aastased. See on oluline rahvatervise probleem, mille lahendamiseks tuleb hinnata olemasolevaid sekkumisi ning välja töötada uusi, mis väldiksid või lükkaksid lastel/noortel edasi uimastite tarvitamise alustamist. Ulatuslikku HIVi ja C-hepatiidi levimust Eestis põhjustab enamasti süstimisvarustuse jagamine süstivate narkomaanide vahel. Et vähendada HI-viirusega nakatumise ohtu ning piirata verega edasikanduvate nakkushaiguste levikut, võib ühe meetodina rakendada muude manustamisviiside propageerimist süstivate narkomaanide hulgas. Samuti tuleb puhaste süstalde kättesaadavus võimalikult lihtsaks teha. Lisavõimalusi pakub koostöö apteekritega, kes on nõus osalema riskikäitumist vähendavate teenuste pakkumisel, eriti piirkondades, kus süstiv narkomaania on enam levinud. Kokkuvõtteks: uimastipoliitika tuginemine tõenduspõhisele teabele ei kõrvalda uimastite tarvitamise probleemi, kuid tõenduspõhisus aitab valida efektiivsemaid sekkumisi ja suunata piiratud ressursse sinna, kus neid enim vajatakse.Drug abuse, especially injecting drug use, is a significant problem in Estonia. There are over 10 000 injecting drug users, living mainly in Tallinn and in the north-eastern part of Estonia. The majority of injecting drug users are Russian speaking young (mean age 24 to 27 years) males. The main drugs injected are fentanyl and amphetamine, also poly-drug use is prevalent. Injecting drug use is associated with several health and social costs. It leads to premature deaths due to HIV and overdoses. In addition causing health related costs (e.g. treatment of dependence disorder and infectious diseases – HIV, HCV) and social costs (e.g. state benefits, criminal justice system and police arrests). The extent and severity of Estonian injecting drug use problem, affecting both injecting drug users and the wider community, underscores the need for the continuous provision of preventive and harm reduction interventions. Current study builds knowledge base needed for developing and tailoring the prevention and harm reduction programs to the needs of the target population in Estonia. We documented that approximately quarter of injecting drug users have started younger than 15 years old, and the youngest were 9 to 10 year olds. This is a significant public health concern which reflects the need for effective responses to stop young people from starting drug use, including injecting drug use, or at least delay the age of starting drug use. As HIV and other blood borne infections transmission through sharing of drug injection equipment is prevalent, promoting the substitution of non-injecting drug use for injecting drug use could be a new important method to reduce the spread. Furthermore, besides syringe exchange programs, engaging pharmacies in high drug use areas or pharmacists willing to be public health educators could be one option to expand syringe access in combination with other harm reduction services. In conclusion, basing drug policy on scientific evidence will not eliminate the drug use problem, but evidence-based approaches have the potential to reduce harms more effectively, and redirect the limited financial resources where they are needed most

Ravijärgimus: hindamine ja mõjurid

Ravijärgimus näitab patsiendi nõustumist määratud raviga. Üldjuhul peetakse ravi järgivaks sellist patsienti, kes on tarvitanud vähemalt 80% ettenähtud ravimist. Ravi järgimus võimal dab võrrelda eri patsientide käitumist, kuid tegelik piir piisava ja mitterahuldava ravi järgimuse vahel sõltub konkreetsest toime ainest, ehk sellest, kui palju saab annusega varieerida, et raviefekt veel säiliks. Ravijärgimuse mõõtmiseks kasu- tatakse eri meetodite kombinatsioone. Õpetamine, motiveerimine, võimalikult lihtne manustamisviis, mitme sugused meeldetuletamise meetodid, perekonna kaasamine – kõik need aitavad kaasa tõhu samale ravimite tarvitamisele. Suur tähtsus on informatsioonil: mida teadlikumana patsient end tunneb, seda tõenäosem on, et ta järgib ravi paremini. Eesti Arst 2006; 85 (3): 155–16

Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmete kvaliteet

Uuringu eesmärk oli hinnata Eesti Meditsiinilises Sünniregistris registreeritud andmete kvaliteeti. 1997. a sündidest (12 593 sündi) moodustati valim (666 sündi), mille kohta täideti haigla originaaldokumentide põhjal uued sünnikaardid (641 kaarti). Uuesti täidetud sünnikaartide ja registri andmete vastavuse võrdlemiseks kasutati kooskõlamäära ja kooskõlakordajat (95% usaldusvahemikuga). Sotsiaaldemograafi lised andmed, rasedust iseloomustavad tunnused, sünnituseelsete nõuandlakülastuste arv, viimase menstruatsiooni kuupäev, lapse sugu, sünnikaal, sünnipikkus ning haiglasse sisse- ja sealt väljakirjutamise kuupäevad olid usaldusväärsed. Esimest nõuandlakülastust, ema rasedusaegset suitsetamist ning raseduse ja sünnituse kestust käsitlevad andmed olid kehvema kvaliteediga. Kui raseduse ja sünnituse kestuse võrdlemisel kasutati leebemaid tingimusi, siis andmete kooskõlamäär paranes. Suuri puudujääke esines raseduse ja sünnitusega seotud protseduuride ja diagnooside registreerimisel. Eesti Arst 2008; 87(9):608−61

Põhjamaade meditsiinilised sünniregistrid ja epidemioloogilised uuringud

Mitmesuguste registrite andmete abil saab uurida haiguse ja selle mõjurite vahelisi seoseid. Meditsiinilised sünniregistrid võimaldavad teha epidemioloogilisi uuringuid raseduse, sünnitusabi ja vastsündinute terviseseisundi kohta, samuti teha võrdlusuuringuid ja pikaajalisi põlvkondade uuringuid. Selliseid uurimistöid on Põhjamaades edukalt tehtud juba aastakümneid. Käesolevas artiklis on antud ülevaade Põhjamaade meditsiinilistest sünniregistritest ja nende andmete kasutamisest erilaadi epidemioloogilistes uuringutes. Põhjamaade kogemus näitab, et administratiivsel eesmärgil kogutud andmeid saab, võib ja tuleb teadustööks kasutada. Eelduseks on kvaliteetsete andmete olemasolu. Eesti Arst 2006; 85 (4): 333–33

Depressiooni sümptomite olemasolu ja sellega seotud tegurid Eestis aastal 2021: rahvastikupõhise COVID-19-kiiruuringu tulemused

Taust ja eesmärk. Vaimse tervise probleemid põhjustavad olulist rahvastiku tervisekadu nii Eestis kui ka mujal maailmas. Seoses COVID-19-pandeemiaga on depressiooni ja teiste vaimsete häirete esinemine sagenenud. Töö eesmärk on kirjeldada depressiooni sümptomite levimust täiskasvanud Eesti elanike hulgas ning analüüsida selle seoseid tervise ja koroonaviirushaigusega seotud teguritega.Metoodika. Töö põhineb Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2021. aasta kevadel (13.04.–05.05.2021) korraldatud uuringu andmetel. Küsitlusele vastas 3604 inimest, uuringu vastamismäär oli 35%. Analüüsi kaasati 3557 vastaja andmed. Depressiooni sümptomite esinemist hinnati emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) abil. Arvutati levimus ja logistilise regressioonanalüüsi abil leiti kohandatud šansisuhted (adjusted odds ratio, AOR) koos 95% usaldusvahemikega.Tulemused. Viimase kuu jooksul oli depressiooni sümptomeid esinenud 18,6%-l vastajatest (95% uv 17,3–20,0). Depressiooni sümptomeid oli COVID-19-pandeemia ajal naistel oluliselt rohkem kui meestel (21,6% vs. 15,2%, AOR = 1,8). Kohandatud analüüsi kohaselt oli depressiooni sümptomite esinemise šanss oluliselt suurem noorematel täiskasvanutel võrreldes 70–81aastastega (nt 20–29aastastel AOR = 12,0; 30–39aastastel AOR = 6,0 ja 30–39aastastel AOR = 3,8). Depressiooni sümptomite kogemise šanss oli oluliselt suurem kehvema elujärjega, töötutel ja mittetöötavatel ning üksi elavatel vastajatel, samuti neil, kellel oli kehvem tervise enesehinnang, vähem lähedasi, kellele mure korral toetuda, ning neil, kes tarvitasid alkoholi tervist ohustavas koguses ja suitsetasid aeg-ajalt tava- või e-sigarette.Järeldused. Ligikaudu iga viies inimene oli viimase kuu jooksul kogenud depressiooni sümptomeid. Ennetustegevustes tuleks suuremat tähelepanu suunata eelkõige naistele, noorematele vanuserühmadele, väiksema sotsiaalse tugivõrgustiku ning kehvema elujärjega isikutele

Comparison of injecting drug users who obtain syringes from pharmacies and syringe exchange programs in Tallinn, Estonia

<p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>Both syringe exchange programs (SEPs) and pharmacy sales of syringes are available in Estonia, though the current high incidence and high prevalence of HIV among injection drug users (IDUs) in Tallinn, Estonia requires large-scale implementation of additional harm reduction programs as a matter of great urgency. The aims of this report were to compare risk behavior and HIV infection and to assess the prevention needs among IDUs who primarily use pharmacies as their source of sterile syringes with IDUs who primarily use SEPs in Tallinn.</p> <p>Methods</p> <p>A cross-sectional study using respondent-driven sampling was used to recruit 350 IDUs for an interviewer-administered survey and HIV testing. IDUs were categorized into two groups based on their self-reported main source for syringes within the last six months. Odds ratios with 95% CI were used to compare characteristics and risk factors between the groups.</p> <p>Results</p> <p>The main sources of sterile needles for injection drug users were SEP/SEP outreach (59%) and pharmacies (41%). There were no differences in age, age at injection drug use initiation, the main drug used or experiencing overdoses. Those IDUs using pharmacies as a main source of sterile needles had lower odds for being infected with either HIV (AOR 0.54 95% CI 0.33–0.87) or HCV (AOR 0.10 95% CI 0.02–0.50), had close to twice the odds of reporting more than one sexual partner within the previous 12 months (AOR 1.88 95% CI 1.17–3.04) and engaging in casual sexual relationships (AOR 2.09 95% CI 1.24–3.53) in the last six months.</p> <p>Conclusion</p> <p>The data suggest that the pharmacy users were at a less "advanced" stage of their injection career and had lower HIV prevalence than SEP users. This suggests that pharmacies could be utilized as a site for providing additional HIV prevention messages, services for IDUs and in linking IDUs with existing harm reduction services.</p