Metsakahjustused ja nende ennetamine

TäistekstMetsakaitse on tegevus, mis seondub metsa ökosüsteemi kui terviku või selle üksikkomponentide (puud, teised taimed, metsamuld, loomastik jms) ohtude ja kahjustuste vältimise ning tõrjega. Metsakaitse ülesanne on õppida tundma puude kahjustusi ning nende põhjusi, vältida kahjustuste levikut metsas ja korraldada õigeaegset tõrjet konkreetses kohas ja olukorras. Metsa sanitaarne seisund ja puude vastupanuvõime kahjustavatele teguritele sõltub metsa või puu üldisest tervislikust seisundist, samuti kasvukohast, ilmastikust jne. Peale ilmastiku äärmusseisundite (madal ja kõrge temperatuur, põud, tuul, torm, äike, vihm, lumi, rahe, jäide) ning putukkahjurite, seente ja mõnede imetajate-lindude kahjulike mõjude põhjustab metsa olulisi kahjustusi inimene, kelle vastutustundetu tegevus otseselt või kaudselt metsa kahjustab (metsatulekahjud, puude mehaaniline vigastamine, veerežiimi muutmine, metsade ebaõige majandamine, õhusaaste jne). Seega on metsakaitse tihedalt seotud kogu metsamajandusliku tegevusega ehk inimese tegutsemisega metsas. Metsaseaduse järgi moodustabki metsakaitse metsa uuendamise, kasvatamise ja kasutamise kõrval osa metsa majandamisest. Eelnevast lähtuvalt kuulub metsakaitse metsaomaniku kohustuste hulka, sest metsas arukalt tegutsedes saab kahjustusi vähendada, samuti tõsta metsa vastupanuvõimet ebasoodsatele keskkonnateguritele, kahjuritele ja haigustele. Metsaseaduse järgi on metsaomanik kohustatud jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise, kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest. Metsaomaniku kohuseks on majandada või lubada oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta genofondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi. Samuti ei tohi metsa majandada taolisel viisil, mis looks eeldused tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning oleks vastuolus metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. Kui metsa majandamine on vastuolus nende nõuetega, on keskkonnajärelvalve asutustel õigus oma otsusega metsamajanduslik tegevus metsas peatada või lõpetada

Lehtpuupuistute majandamine

TäistekstKaasikute, maarjakase, haavikute, hübriidhaava, sanglepikute, hall-lepikute, tammikute, saarikute majandamine

Regional-scale in-depth analysis of soil fungal diversity reveals strong pH and plant species effects in Northern Europe

Soil microbiome has a pivotal role in ecosystem functioning, yet little is known about its build-up from local to regional scales. In a multi-year regional-scale survey involving 1251 plots and long-read third-generation sequencing, we found that soil pH has the strongest effect on the diversity of fungi and its multiple taxonomic and functional groups. The pH effects were typically unimodal, usually both direct and indirect through tree species, soil nutrients or mold abundance. Individual tree species, particularlyPinus sylvestris,Picea abies, andPopulus x wettsteinii, and overall ectomycorrhizal plant proportion had relatively stronger effects on the diversity of biotrophic fungi than saprotrophic fungi. We found strong temporal sampling and investigator biases for the abundance of molds, but generally all spatial, temporal and microclimatic effects were weak. Richness of fungi and several functional groups was highest in woodlands and around ruins of buildings but lowest in bogs, with marked group-specific trends. In contrast to our expectations, diversity of soil fungi tended to be higher in forest island habitats potentially due to the edge effect, but fungal richness declined with island distance and in response to forest fragmentation. Virgin forests supported somewhat higher fungal diversity than old non-pristine forests, but there were no differences in richness between natural and anthropogenic habitats such as parks and coppiced gardens. Diversity of most fungal groups suffered from management of seminatural woodlands and parks and thinning of forests, but especially for forests the results depended on fungal group and time since partial harvesting. We conclude that the positive effects of tree diversity on overall fungal richness represent a combined niche effect of soil properties and intimate associations

Sada aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust Eestis

SaateksTänavu möödub sada aastat päevast, kui Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis alustas tegevust metsaosakond, mida peetakse emakeelse metsandushariduse ja metsateaduse hälliks. Selle saja aasta sisse mahub kiiret arengut, spurte ja hoovõtte, aga ka seisakuid ja suunamuutusi. Kuigi metsaosakonna sünni tingis noore vabariigi terav ja kiireloomuline vajadus haritud metsandusspetsialistide järele, sai see siiski teoks Eesti Vabariigi alguspäevil loodud emakeelse ülikooli avamisega Tartus 1. detsembril 1919. Ehkki vastloodud rahvusülikoolis ei kujunenud metsaosakonna asutamine 1920. aastal kergeks ettevõtmiseks, rajas see tugeva baasi süsteemsele metsanduslikule uurimis- ja katsetegevusele ning metsanduslikule kõrgharidusele Eestis. Tänu metsaosakonna loomisele suurenes kiiresti kõrgharidusega metsaametnike hulk, kes rakendasid oma värskelt omandatud teadmised ja energia kodumaa metsamajanduse teenistusse. Lisaks metsandusspetsialistide kasvatamisele alustati metsaosakonnas rahvusliku metsandusliku teadusloomega, mis jõudis kiiresti ka rahvusvahelisele areenile. Metsandushariduse viljakatele algusaastatele järgnesid keerulised sõjaaastad. Paljud metsandusõppejõud ja –teadlased emigreerusid kodumaalt, arreteeriti või hukkusid. Järgnenud riigikorra muutus jättis paratamatult korvamatu jälje ka metsandusõppele ja -teadusele. Sellest hoolimata taasalustati uute lootustega vastses ülikoolis 1951. aastal, mil loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Ka taasiseseisvumise pöördelised aastad tõid akadeemilisse metsandusharidusse suunamuutusi. Viimastel aastakümnetel on akadeemilist metsandusõpet ja -teadust Eesti Põllumajandusülikoolis ja Eesti Maaülikoolis mõjutanud nii muutused ühiskonnas kui ka üldine haridus- ja keskkonnapoliitika. Tänase emakeelse metsandushariduse ja metsateaduse kestvat head tervist näitab see, et saja aasta jooksul on Eestis metsandusspetsialisti diplomini ja bakalaureuse- või rakendusmagistrikraadini jõudnud 4048 eestimaalast. Metsanduslike teadusmagistritööde kaitsjaid on sel perioodil olnud 83, kandidaadi- ja doktoritöid on kaitstud vastavalt 67 ja 56. Eestis tehtud töö on pälvinud ka kõrge tunnustuse – rahvusvahelises ülikoolide pingereas kuulub maaülikool täna maailma viiekümne parima ülikooli hulka just metsateaduse ja metsandusõppe alal. Noorte õppejõudude juurdekasv ning Eesti metsateaduse ja metsandushariduse jätkuvalt hea tase ja rahvusvaheline haare annavad kindlust, et Eesti metsanduslik kõrgharidus elab, kasvab ja õitseb ka järgmised sada aastat.Vivat, crescat, floreat scientia academica rerum forestalium in aeternum!Ivar SibulRaamatu väljaandmist on toetanud SA Keskkonnainvesteeringute Kesku

Encoding noxious heat by spike bursts of antennal bimodal hygroreceptor (dry) neurons in the carabid Pterostichus oblongopunctatus

Despite thermosensation being crucial in effective thermoregulation behaviour, it is poorly studied in insects. Very little is known about encoding of noxious high temperatures by peripheral thermoreceptor neurons. In carabids, thermo- and hygrosensitive neurons innervate antennal dome-shaped sensilla (DSS). In this study, we demonstrate that several essential fine structural features of dendritic outer segments of the sensory neurons in the DSS and the classical model of insect thermo- and hygrosensitive sensilla differ fundamentally. Here, we show that spike bursts produced by the bimodal dry neurons in the antennal DSS may contribute to the sensation of noxious heat in P. oblongopunctatus. Our electrophysiological experiments showed that, at temperatures above 25 °C, these neurons switch from humidity-dependent regular spiking to temperature-dependent spike bursting. Five out of seven measured parameters of the bursty spike trains, the percentage of bursty dry neurons, the CV of ISIs in a spike train, the percentage of bursty spikes, the number of spikes in a burst and the ISIs in a burst, are unambiguously dependent on temperature and thus may precisely encode both noxious high steady temperatures up to 45 °C as well as rapid step-changes in it. The cold neuron starts to produce temperature-dependent spike bursts at temperatures above 30–35 °C. Thus, the two neurons encode different but largely overlapping ranges in noxious heat. The extent of dendritic branching and lamellation of the neurons largely varies in different DSS, which might be the structural basis for their variation in threshold temperatures for spike bursting