Toores lihas toimuvate protsesside jaotus perioodideks ATP laguproduktide sisalduse muutumise alusel : [esitlus]

Konverentsi "Terve loom ja tervislik toit 2023" slaidiesitlus.Täname: Koostööpartnereid Tartu Teaduspargist AS Ldiamon, kaastöölisi EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudist toiduhügieeni ja –ohutuse üksusest eelkõige oma juhendajat Piret Raudseppa ja kolleegi Dea Antonit. Teadustöö elluviimist toetasid Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Teadusagentuur läbi projekti ResTA14 ning Eesti Teadusagentuur läbi projekti PRG 1441.Täname: Koostööpartnereid Tartu Teaduspargist AS Ldiamon, kaastöölisi EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudist toiduhügieeni ja –ohutuse üksusest eelkõige oma juhendajat Piret Raudseppa ja kolleegi Dea Antonit. Teadustöö elluviimist toetasid Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Teadusagentuur läbi projekti ResTA14 ning Eesti Teadusagentuur läbi projekti PRG 1441

Time method and my competences : [presentation]

Rahvusvahelise projekti INTEREST ("Uuenduslikud tehnoloogiad väärtuslike ühendite saamiseks põllumajandussaaduste ja mereandide tootmise kõrvalproduktidest ja nende toidutoodetes kasutamiseks"; projekti kirje: V230113PKANPA) seminaril nooremteadur Alar Sünteri suuline ettekanne „Time method and competences“Current work was supported by the Estonian Research Council grant PRG1441.Current work was supported by the Estonian Research Council grant PRG1441

Division of the processes occurring in raw meat into periods, based on changes in the contents of energy-rich nucleotides (ATP) breakdown products.

Toidu valmistamiseks valime toore liha eelkõige välimuse ja lõhna järgi. Need näitajad on enamasti kasutusel ka liha kvaliteedi määramise nn sensoorikameetodi põhikomponentidena. Tihti saame pidada toitu kõlbmatuks alles vastava lõhna, välimuse ja maitse tekkel s.o kui autolüüsi ja bakteriolüüsi tagajärjed on lihas ilmselged. Ennustada liha konkreetset säilivusaja lõppu saame aga siis, kui jälgime liha seismisel toimuvaid protsesse aja jooksul, kasutades selleks mõõdetavaid parameetreid nagu lenduvate ühendite teke, oksüdeerumisprotsesside käik, mikroobide hulk. Kahjuks esineb kõigi nimetatud näitajate puhul lag faas ehk periood mille jooksul markerid ei ole veel selgelt jälgitavad. Kõige adekvaatsemateks värskuse hindamise markereiks peetakse seetõttu adenosiintrifosfaadi (ATP) laguprodukte järjekorras ATP → adenosiin- difosfaat (ADP) → adenosiinmonofosfaat (AMP) → inosiinmonofosfaat (IMP) → inosiin (ino) → hüpoksantiin (Hx) kuna nende hulga muutused on nähtavad liha seismise kogu aja jooksul väga värskest kuni kasutuskõlbmatuni. (Augustini jt, 2001). Kõige sagedamini on kasutatud ATP laguproduktide baasil arvutatud värskuse indekseid kala värskuse hindamisel (Hong jt, 2017). Nende markerite abil on võimalik iseloomustada liha hetke seisukorda ja pakkuda välja valemit kala või liha kvaliteedi languse arvutamiseks igal ajahetkel. Tihti on aga vajalik täpsemate mõõtmiste jaoks kasutada keerulisi ja kalleid meetodeid ning seadmeid (Hong jt, 2017). Tartu Teaduspargis tegutsev AS Ldiamon on juba mõni aasta tagasi töötanud välja odava ja lihtsa seadme toore liha ja kala kvaliteedi määramiseks energiarikka nukleotiidi, adenosiintrifosfaadi (ATP) laguproduktide sisalduste muutumise baasil (joonis 1). Käesolev töö on 2019 aastal konverentsil Terve loom ja tervislik toit ettekantu järg (Püssa jt, 2019). Siis oli põhitähelepanu suunatud AS Ldiamon poolt välja töötatud aparaadi tööpõhimõtte ja värskuse indeksi tutvustamisele.. Meetodi põhimõtteid ja vastava seadme kasutamist on hiljuti põhjalikult kirjeldatud ajakirjas Chemometrics avaldatud artiklis (Kuznetsov jt, 2023). Käesoleva uuringu eesmärk oli välja tuua nimetatud seadme abil määratud liha vananemise erinevad perioodid.Uurimustööd on finantseerinud Eesti Teadusagentuur (PRG1441). Käesolev uuring on läbi viidud projekti „Taimsete tootmisjääkide bioaktiivsete komponentide kasutamine loomsete toiduainete säilivuse ja tervislikkuse suurendamiseks või loomsete toitude väärindamiseks“ (TAIMLOOMTOIT, RESTA14) raames. Täname koostööpartnereid ja labori personali igakülgse abi eest.The aim of this study was to describe time periods in processes going on by meat ageing using simple instrument for monitoring nucleotide (ATP) degradation products. As a result of the research, six time periods in the ageing of meat were establishedUurimustööd on finantseerinud Eesti Teadusagentuur (PRG1441). Käesolev uuring on läbi viidud projekti „Taimsete tootmisjääkide bioaktiivsete komponentide kasutamine loomsete toiduainete säilivuse ja tervislikkuse suurendamiseks või loomsete toitude väärindamiseks“ (TAIMLOOMTOIT, RESTA14) raames. Täname koostööpartnereid ja labori personali igakülgse abi eest

Epitope of titin A-band-specific monoclonal antibody Tit1 5 H1.1 is highly conserved in several Fn3 domains of the titin molecule. Centriole staining in human, mouse and zebrafish cells

<p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>Previously we have reported on the development of a new mouse anti-titin monoclonal antibody, named MAb Titl 5 H1.1, using the synthetic peptide N-AVNKYGIGEPLESDSVVAK-C which corresponds to an amino acid sequence in the A-region of the titin molecule as immunogen. In the human skeletal muscles, MAb Titl 5 H1.1 reacts specifically with titin in the A-band of the sarcomere and in different non-muscle cell types with nucleus and cytoplasm, including centrioles. In this report we have studied the evolutionary aspects of the binding of MAb Tit1 5 H1.1 with its target antigen (titin).</p> <p>Results</p> <p>We have specified the epitope area of MAb Tit1 5 H1.1 by subpeptide mapping to the hexapeptide N-AVNKYG-C. According to protein databases this amino acid sequence is located in the COOH-terminus of several different Fn3 domains of the A-region of titin molecule in many organisms, such as human being, mouse, rabbit, zebrafish (<it>Danio rerio</it>), and even in sea squirt (<it>Ciona intestinalis</it>). Our immunohisto- and cytochemical studies with MAb Tit1 5 H1.1 in human, mouse and zebrafish tissues and cell cultures showed a striated staining pattern in muscle cells and also staining of centrioles, cytoplasm and nuclei in non-muscle cells.</p> <p>Conclusions</p> <p>The data confirm that titin can play, in addition to the known roles in striated muscle cells also an important role in non-muscle cells as a centriole associated protein. This phenomenon is highly conserved in the evolution and is related to Fn3 domains of the titin molecule. Using titin A-band-specific monoclonal antibody MAb Tit1 5 H1.1 it was possible to locate titin in the sarcomeres of skeletal muscle cells and in the centrioles, cytoplasm and nuclei of non-muscle cells in phylogenetically so distant organisms as <it>Homo sapiens</it>, <it>Mus musculus</it> and zebrafish (<it>Danio rerio</it>).</p

RESTA14 project TAIMLOOMTOIT – the valorisation of plant-based powders for value-added meat and fish products

Toidu tootmise kõrvalsaaduste väärindamine ja teaduspõhiste tervislike toidutoodete teadus- ja arendustegevus on viimastel aastatel hoogustunud ning ring- ja biomajanduse kontekstis väga oluline. Tarbijate usaldus ja nõudmised seoses teaduspõhiste naturaalsete ja tervislike toidutoodetega pidevalt tõusevad, mistõttu on mõistlik otsida keskkonnasõbralikke ja lisandväärtust loovaid lahendusi, seda nii kohaliku taimse kui ka loomse toidutoorme kui ressursi täielikumaks ärakasutamiseks. Aiandus- ja põllukultuuride kasvatamisel tekib põhitoodete kõrval märkimisväärne kogus (30‒50%) tervisele kasulikke aineid (nt polüfenoole, karotenoide) sisaldavaid taimseid jääke või kõrvalsaadusi (kestad, seemned, pressjäägid jne), mis võiksid leida kasutust loomset päritolu toiduainetele lisandväärtuse andmiseks ja nende kvaliteedi tõstmiseks. Taimse bioaktiivsete ühendite rikka materjali lisamisega on võimalik oluliselt pidurdada mikroorganismide kasvu ning rasvhapete ja kolesterooli oksüdatsiooni liha- ja kalatoodetes, millega pikeneb ka toodete säilivusaeg. Taimsete lisandite funktsionaalsuse ja kasutamise alased uuringud on aktuaalsed üle maailma, kuid siiski on seni jõutud uurida vaid suhteliselt väikest osa nii maailmas kui ka Eestis saadaolevast potentsiaalsest taimsest materjalist. Seetõttu on väga oluline sellealase teadus- ja arendustööga jätkamine, kaasates aktiivselt ka põllumajandus- ja aiandustootjaid, kelle ettevõtetes nimetatud saadusi tekib ning toiduettevõtteid, kus valmivates toodetes on võimalik kõrvalsaadusi ära kasutada. Käesolevaga anname ülevaate RESTA14 programmi teadus- ja arendusprojekti TAIMLOOMTOIT tegevustest ja tulemustest taimsete kõrvalsaaduste väärindamisel liha- ja kalatoodetes. Tegevused viidi läbi EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskuse ning VLI veterinaarse biomeditsiini ja toiduhügieeni ning toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli teadlaste vahelises koostöös.Projekti TAIMLOOMTOIT (F200143PKPA) elluviimist toetasid Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Teadusagentuur läbi „Ressursside väärindamise alase TA-tegevuse toetamise” programmi ResTA14. Uurimustööd on finantseerinud ka Eesti Teadusagentuur (PRG1441) projekti “Looduslike bioaktiivsete ainete toimete mehhanismide uurimine loomsetes toitudes” raames. Autorid tänavad koostöö ja toormaterjali eest järgmisi ettevõtteid: Marimarta OÜ (tomatimahla pressjääk), Konspek OÜ (mustasõstramahla pressjääk), Rabafarm OÜ (rabarberimahla pressjääk), Ldiamon AS (liha ja kala värskuse hindamise seade ja metoodika), HKScan Estonia AS (tootearenduse ideed ja huvi), Kalatalu Härjanurmes (värske vikerforell).The valorisation of plant-based by-products and research and development of science-based healthy food products has accelerated in recent years and is very important in the context of the circular and bioeconomy. Consumers’ trust and demands regarding science-based natural and healthy food products are increasing, therefore it is reasonable to look for environmentally friendly and value-creating solutions, both for the better use of local plant and animal food raw materials as a resource. The results of the RESTA14 project TAIMLOOMTOIT, revealed that it is possible to use plant additives for valorisation of meat and fish products, but all the variables and influencing factors have not yet been fully clarified. The aim for following project is to find out even more effective recipes and storage conditions in terms of addition of natural and healthy plant-based powders to meat and fish products. The additives help to minimize oxidation processes, stop the growth of L. monocytogenes, and to ensure a sufficiently long shelf life, while using a minimum concentrations of food additives in the food composition.Projekti TAIMLOOMTOIT (F200143PKPA) elluviimist toetasid Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Teadusagentuur läbi „Ressursside väärindamise alase TA-tegevuse toetamise” programmi ResTA14. Uurimustööd on finantseerinud ka Eesti Teadusagentuur (PRG1441) projekti “Looduslike bioaktiivsete ainete toimete mehhanismide uurimine loomsetes toitudes” raames. Autorid tänavad koostöö ja toormaterjali eest järgmisi ettevõtteid: Marimarta OÜ (tomatimahla pressjääk), Konspek OÜ (mustasõstramahla pressjääk), Rabafarm OÜ (rabarberimahla pressjääk), Ldiamon AS (liha ja kala värskuse hindamise seade ja metoodika), HKScan Estonia AS (tootearenduse ideed ja huvi), Kalatalu Härjanurmes (värske vikerforell)

Manifestation of Heat-Induced Valuable Dietary Nucleotide Salvage in Food Prepared from Aged Fish in Fast Protein and Metabolites Liquid Chromatography, ATP-Bioluminescence Assay, and NMR Spectra

Dietary nucleotides and nucleosides, primarily inosine monophosphate (IMP) and the adenine nucleotide pool (ANP), are widely considered as essential nutrients responsible for multiple biological functions. Food prepared from meat and fish is the main source of these substances in the human diet, and it is extremely important to implement storage and processing techniques ensuring their maximum preservation and even accumulation during maturation or conditioning. In experiments with freshly refrigerated grass carp and defrosted Alaska pollock fillets it was discovered, initially using Fast Protein and Metabolites Liquid Chromatography and the ATP-bioluminescence test, and afterwards validated by NMR spectroscopy, that heat treatment identical to conventional culinary processing in aqueous or wet media at temperatures above 62 °C leads to nucleotide salvage (recovery) in aged fish. A significant increase in the concentration of IMP, and even an emergence of ANP substances, were reliably demonstrated in fish samples which had already partially or fully lost these components during prolonged storage due to the ATP breakdown metabolic reactions. Owing to this recovery, the nutritive value of ready-to-eat food can be higher than was initially evaluated in raw products before heat treatment: an effect that should certainly be considered in practical nutrition. Moreover, it is necessary to reconsider the widely acknowledged system of indices of freshness based on nucleotides and nucleosides elaborated a long time ago for raw meat and fish products

Optical Chemical Sensor Based on Fast-Protein Liquid Chromatography for Regular Peritoneal Protein Loss Assessment in End-Stage Renal Disease Patients on Continuous Ambulatory Peritoneal Dialysis

Point-of-care testing (POCT) devices are becoming increasingly popular in the medical community as an alternative to conventional laboratory testing, especially for home treatments or other forms of outpatient care. Multiple-use chemical sensors with minimal requirements for disposables are among the most practical and cost-effective POC diagnostic instruments, especially in managing chronic conditions. An affordable, simple, and easy-to-use optical sensor based on fast protein liquid chromatography with direct UV absorption detection was developed for the rapid determination of the total protein concentration in effluent peritoneal dialysate and for the assessment of protein losses in end-stage renal disease (ESRD) patients on constant ambulatory peritoneal dialysis (CAPD). The sensor employs non-disposable PD-10 desalting columns for the separation of molecules with different molecular weights and a deep UV LED (maximum at 285 nm) as a light source for optical detection. The analytic procedure is relatively simple, takes 10–15 min, and potentially can be performed by patients themselves or nursing staff without laboratory training. Preliminary clinical trials on a group of 23 patients on CAPD revealed a good concordance between the protein concentrations in dialysate samples measured with the sensor and an automated biochemical analyzer; the mean relative error was about 10%, which is comparable with routine clinical laboratory methods

Optical Chemical Sensor Based on Fast-Protein Liquid Chromatography for Regular Peritoneal Protein Loss Assessment in End-Stage Renal Disease Patients on Continuous Ambulatory Peritoneal Dialysis

Point-of-care testing (POCT) devices are becoming increasingly popular in the medical community as an alternative to conventional laboratory testing, especially for home treatments or other forms of outpatient care. Multiple-use chemical sensors with minimal requirements for disposables are among the most practical and cost-effective POC diagnostic instruments, especially in managing chronic conditions. An affordable, simple, and easy-to-use optical sensor based on fast protein liquid chromatography with direct UV absorption detection was developed for the rapid determination of the total protein concentration in effluent peritoneal dialysate and for the assessment of protein losses in end-stage renal disease (ESRD) patients on constant ambulatory peritoneal dialysis (CAPD). The sensor employs non-disposable PD-10 desalting columns for the separation of molecules with different molecular weights and a deep UV LED (maximum at 285 nm) as a light source for optical detection. The analytic procedure is relatively simple, takes 10&ndash;15 min, and potentially can be performed by patients themselves or nursing staff without laboratory training. Preliminary clinical trials on a group of 23 patients on CAPD revealed a good concordance between the protein concentrations in dialysate samples measured with the sensor and an automated biochemical analyzer; the mean relative error was about 10%, which is comparable with routine clinical laboratory methods