Listeria monocytogenes toidupatogeenina

Listeria monocytogenes on saastunud valmistoiduga (RTE tooted) inimestele ülekanduv haigustekitaja, mis võib nõrgenenud vastupanuvõimega inimestel põhjustada raskekujulist haigust - listerioosi. Listerioosi peiteperiood võib olla 3 kuni 70 päeva, keskmiselt 3 nädalat. Saastumise korral on kõrgem listerioosi risk valmistoitude puhul, millel on pikk säilimisaeg ja milles toidu koostisest ja muudest sisemistest (nt pH, veeaktiivsus ja toidu lisaained), välistest (nt temperatuur ja gaasikeskkond) ning kaudsetest (nt konkureeriv mikrobioota) teguritest tingituna L. monocytogenes võib paljuneda. Siia kuuluvad eelkõige toidud, mille töötlemisel puudub listeritsiidne ehk L. monocytogenes ́t hävitav etapp. L. monocytogenes ́e kõrgem esinemus on tuvastatud RTE kala ja kalatoodetes, RTE lihatoodetes ning pastöriseerimata piimast valmistatud RTE piimatoodetes. L. monocytogenes ́e kõrgeid kontsentratsioone on tuvastatud ka teistes valmistoitudes, k.a. taimsetes ja liittoitudes.Rahastatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

Shiga toksiini tootev Escherichia coli (STEC) toidupatogeenina

STEC põhjustab inimestel verist kõhulahtisust ja kõhukrampe, kuid mõnedel haigetel võib tüsistusena kujuneda raskekujuline neerpuudulikkus ja närvisüsteemi talitlushäired. STEC bakterite poolt toodetavad Shiga toksiinid ei teki toidus, vaid inimese organismis. Sageli on haigus toidutekkeline, ligi pooled STEC haigusjuhtumitest on põhjustatud saastunud toidu tarbimisest. Mäletsejalised, nagu veised, lambad, kitsed ja hirved, on STECi kõige olulisemad reservuaarid. Lisaks alaküpsetatud veise- ja väikemäletsejaliste lihale on inimeste haigestumise põhjuseks olnud ka ebapiisavalt kuumtöödeldud või toorpiimast valmistatud piimatooted ning keskkonnaallikatest saastunud köögi- ja puuviljad ning joogivesi.Rahastatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

Salmonella spp. toidupatogeenina

Salmonella perekonda kuuluvad bakterid põhjustavad salmonelloosi, mis on maailmas üks sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgistus. Salmonella on kõige olulisem toidutekkeliste haiguspuhangute põhjustaja Eestis ning Euroopa Liidus. Enamik salmonelloosi juhtumeid on kerge kuluga, kuid mõnikord võib haigus kujuneda eluohtlikuks. Haiguskulg sõltub haiguse põhjustanud Salmonella serotüübist ja inimese tundlikkusest. Salmonelloos on peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Haigusele on iseloomulik palavik, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Haiguse sümptomid algavad 6 tunni kuni 6 päeva jooksul pärast saastunud toidu söömist. Haige on nakatamisohtlik mõnest päevast mõne nädalani. Haigusnähtudeta kulgev bakterikandlus võib kesta mitu kuud. Kõige sagedamini on salmonelladega saastunud loomset päritolu toit, eriti munad, linnu-, sea- ja veiseliha ning toorpiim. Fekaalsest saastest tingituna võivad salmonelladega saastunud olla ka toored puu- ja juurviljad. Salmonella võib kergesti levida haigustekitajaid kandvate toidukäitlejate vahendusel, mistõttu haigustunnustega inimesed ei tohi toitu käidelda.Rahastatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

Listeria monocytogenes toidupatogeenina

L. monocytogenes on saastunud toiduga inimestele ülekanduv haigustekitaja, kes võib põhjustada raskekujulist haigust-listerioosi. Listerioos on eriti ohtlik riskirühmadesse kuuluvatele inimestele nagu väikelapsed, rasedad, eakad ning immuunpuudulikkusega inimesed. L. monocytogenes on oluline seetõttu, et ta: 1) on laialdaselt levinud – teda esineb pinnases, mullas, vees, taimedel ning imetajate soolestikus, 2) on võimeline toidus paljunema ka madalatel temperatuuridel (-1,5 ºC kuni +3 ºC), 3) talub kõrgeid (≥20%) soola kontsentratsioone ning on võimeline kasvama nii vaakumisse kui gaasikeskkonda pakendatud toodetes.Rahastatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

Campylobacter spp., Listeria monocytogenes'e ja Shiga-toksiine tootva Escherichia coli'ga seonduvate toiduohutuse riskide hindamine Eestis

TäistekstAmeerika Ühendriikides antud hinnangute alusel põhjustavad 31 peamist toidupatogeeni igal aastal 9,4 miljonit haigusjuhtumit, 55,961 hospitaliseerimist ning 1351 surmajuhtumit (Scallan et al., 2011). Enamik neist haigusjuhtumitest põhjustatakse noroviiruste (58%), Salmonella spp. (11%), Clostridium perfringens (10%) ning Campylobacter spp. (9%) poolt. Võib väita, et Campylobacter spp. on paljudes riikides üheks põhiliseks inimeste bakteriaalsete enteraalsete haigestumiste põhjustajaks ning Euroopa Liidus (EL) on kampülobakterioos jätkuvalt kõige sagedamini esinev zoonoos (EFSA 2014; EFSA, 2010; Rosenquist et al., 2009; Bhaduri ja Cottrell, 2004; Hänninen et al., 2003,). Aastal 2012 registreeriti Euroopa Liidus ühtekokku 214,268 termofiilsetest kampülobakteritest põhjustatud haigusjuhtumit, mis teeb saja tuhande inimese kohta EL-is keskmiselt 55,5 ametlikult registreeritud haigusjuhtumit (EFSA, 2014). Võrdluseks aastal 2011 registreeriti EL-s 220,209 kampülobakterioosi haigusjuhtumit (EFSA, 2013). Kirjanduse põhjal võib järeldada, et maailma industriaalriikides on inimeste kampülobakteritest põhjustatud haigestumiste arv pidevalt suurenenud ning Euroopa Toiduohutusameti teadusliku arvamuse kohaselt on Euroopa Liidus hinnanguliselt 9 miljonit kampülobakterioosi juhtumit aastas ja haiguse poolt rahvatervisele tekitatud kahju ligikaudu 2,4 miljardit eurot (EFSA, 2011). Seega on ametlike ja hinnanguliste haigusjuhtumite arvude erinevused väga suured, mille ühe põhjusena võib esitada enamike Campylobacter enteriidijuhtumite kerget kulgu, mille tulemusena haigust ametlikult sageli ei registreerita. Ameerika Ühendriikides on hinnanguliselt 2,5 miljonit kampülobakterioosi juhtumit aastas (Friedman et al., 2000). Uuemad andmed, mis käsitlevad üksnes USA-põhiseid (konkreetsest riigist alguse saanud) haigestumisi, annavad teada, et hinnanguliselt on USA-s igal aastal 850,000 kampülobakterioosi toidupõhist haigusjuhtumit (Scallan et al., 2011)